20.05.2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) arvab, et on. Järgnevalt tutvustan mõningaid mõtteid EMSK omaalgatuslikust arvamusest „ELi tööstusharude tagasitoomine taasindustrialiseerimise raamistikus“, kus lahatakse tööstuse Euroopast lahkumise põhjuseid ja pakutakse vahendeid selle kursi muutmiseks.
Viimase kahekümne aasta jooksul on tööstuse roll Euroopa Liidu majanduses pidevalt kahanenud − põhjuseks äritegevuse ümberpaiknemine Aasia riikidesse. Seda protsessi, milleks on rikkuste ümberpaigutamine OECD riikidest suurtesse, suure elanike arvu ja keskmise sissetulekuga riikidesse, on suures osas juhtinud Hiina ja India, kuid mitte ainult. Tööstus (ja rikkuse loomine) on liikunud ka Brasiiliasse ja Lõuna-Aafrikasse. Maailma 20 suurimas tööstusriigis, sh USAs ja ELis (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania ja Madalmaad), on 1990. aastast toimunud töötleva tööstuse väga suur allakäik. Näiteks on USAs alates 1987. aastast vähenenud erasektori tööhõive tootmissektoris 21%-lt vähem kui 11%-le. Ettevõtete Euroopast Aasiasse ümberpaiknemise protsess jätkub. Ajavahemikul 2007–2009 paigutas ligi 40% rohkem kui 50 töötajaga ettevõtetest vähemalt osa oma tootmistegevusest ümber, eelkõige siis, kui tegemist oli kõrge energiatarbimisega tootmisega. Selle liikumise tõttu on tööstuses kaotatud 20 aasta jooksul umbes kuus miljonit töökohta (alates 2008. aastast 3,5 miljonit). Tööstuse osakaal on Euroopa SKPs vähenenud mõne aastaga 20%-lt 15%-le.

Mitte ainult ühesuunaline protsess
Kuid see protsess ei ole ainult ühesuunaline. Viimased tööstussuundumused näitavad kolme aasta eest alanud ümberpaiknemisi Aasia riikidest peamiselt USAsse, mille põhjused on järgmised:
• tarneahela probleemid kättetoimetamisaja, maksumuse, riski ja klienditeeninduse valdkondades,
• tööjõukulud Hiinas on kasvanud aastas 18% võrra,
• transpordikulud kasvavad aastas umbes 10%,
• ka energiahinnad Hiinas kasvavad.

Seega viivad USA ettevõtted järjest rohkem tootmistegevust tagasi oma koduriiki. Hiina on aastaid kestnud palkade kiire kasvu ja mitmesuguste teiste tegurite tagajärjel kaotanud konkurentsieelise madalate kuludega tootmiskohana. Üks tegur, mis on soodustanud tagasiviimist, on olnud energiahindade vähenemine USAs. Hiinas on viimase aja suundumust mõjutanud lisaks juba nimetatud tööjõukulude ja energiahindade suurenemisele ka intellektuaalse omandi vargused ning kõiki kulusid ja riske arvestava ja arvutava kogukulude analüüsi laiem kasutamine. St nimetatule lisanduvad veel kulud, mis on seotud reisimise, intellektuaalomandi küsimuste, riskide ja võimaliku vajadusega tootearendusstrateegiate uuendamiseks, vääritimõistmisest tekkinud vigade, võimaliku viletsa kvaliteedi ja kompensatsioonialaste küsimuste mõjuga. Kõige selle koosmõjul on tööstused valmis vähemalt kaaluma tagasipöördumist. Näiteks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) läbiviidud küsitluses küsiti ettevõtetelt muu hulgas, missugused valitsusmeetmed võiksid olla mõjusad. Viis esimest meedet, mida USA valitsus võiks rakendada oma riigi ettevõtete tagasitoomise stimuleerimiseks, on tähtsuse järjekorras järgmised:
• maksude vähendamine (68,3%);
• maksusoodustused (65,9%);
• stiimulid teadus- ja arendustegevuseks (60,0%);
• hariduse/koolituse parandamine nõutavate oskuste tagamiseks (43,8%);
• taristu parandamine (38,0%).

Boston Consulting Groupi kohaselt on kolm olulisimat tegurit tagasitoomise otsuse tegemisel järgmised: 1) tööjõukulud, 2) lähedus klientidele, 3) toote kvaliteet. Muude teguritena on toodud kvalifitseeritud töötajate kättesaadavus, transpordikulud, kättetoimetamise ajad ja äri tegemise hõlpsus.
Ettevõtete ELi tagasitoomise protsessi kohta on tehtud vähe uuringuid ja küsitlusi. Saksa ettevõtete ümberpaigutumise kohta koostatud uuringust selgub, et üks kuuendik kuni neljandik kõnealustest ettevõtetest viis oma tegevuse koduriiki tagasi nelja aasta jooksul. Prantsuse IT-ettevõtted, mis paigutasid oma IT-tegevuse ümber, kurtsid ettenägematute kulude, puuduliku kvaliteedi ja logistiliste probleemide üle. 2008.–2009. aastal oma tootmise ümber paigutanud Ühendkuningriigi tootmissektori ettevõtete kohta tehtud uurimusest nähtub, et 14% neist on praeguseks oma tegevuse jälle koduriiki tagasi toonud.
Nii ongi Euroopa Liidu tööstuspoliitika praegune eesmärk parandada kehtivat õigusraamistikku ja tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet nii, et ettevõtted võiksid säilitada oma osatähtsuse jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive liikumapaneva jõuna Euroopas. Soov on Euroopa taasindustrialiseerida. Selle all mõeldakse arvukaid algatusi ja programme majanduse ja tootmise arengu toetamiseks piirkondades, mida on mõjutanud tööstus-, sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnakriisid.

EMSK arvamus
EMSK jällegi peab esmatähtsaks sellist terviklikku tööstuspoliitikat, millel on Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil selged eesmärgid ja mis võib meelitada ligi investeeringuid kõigis (nii kõrg- kui madaltehnoloogilistes) tootmissektorites. Need poliitikameetmed peaksid keskenduma kogu väärtusahelale ning hõlmama ka teadusuuringuid, uuendus- ja arendustegevust. Tänapäeva turgudel konkureerimiseks vajavad tootmissektorid usaldusväärseid ja paindlikke tarneid. EMSK arvates peaks keskne toetuspoliitika neile tootmissektoritele, mis otsustavad tootmise tagasi tuua ja/või seda Euroopasse laiendada, seisnema soodsa keskkonna loomises ettevõtete rahastamiseks, ametialaste oskuste ja konkurentsivõimeliste energiahindade tagamiseks ning juurdepääsu loomiseks rahastamisele ja turgudele. Kokku pakub EMSK 17 soovitust. Sealjuures ei ole energiahind sugugi vähetähtis. Euroopa Komisjon on välja toonud, et „ELi tööstuse jaoks tõusid elektri jaehinnad 2008. aastast 2012. aastani aastas keskmiselt 3,5% ja gaasi hinnad 1%. Selle tulemusena on elektri hinnad tööstuse jaoks Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ELis hinnanguliselt kaks korda suuremad kui USAs ja Venemaal ning 20% kõrgemad kui Hiinas. Gaasi puhul on hinnavahe veel suurem: gaas on ELi tööstusele kolm-neli korda kallim kui konkurentidele USAs, Venemaal ja Indias, 12% kallim kui Hiina konkurentidele, kuid odavam kui Jaapanis.“
Ettevõtted, kes kaaluvad tootmistegevuse ümberpaigutamist, peaksid teadma, mida nad soovivad saavutada ning milliseid vahendeid ELis kasutada. Neil peab olema juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, teabele ja nõustamisele, et näha ette nii eeliseid kui puudusi, sealhulgas tegelikke kulusid.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs

Lisaks:
Komitee kohta saab lähemalt lugeda aadressilt www.eesc.europa.eu

20.05.2014

Tänases majandusolukorras dikteerivad tehingute tingimusi peamiselt ostjad ning konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtjad olema paindlikud maksetähtaegade võimaldamisel. Uuringud Euroopa ettevõtete hulgas näitavad, et 80-90% ettevõtetest annavad oma klientidele arvete maksmiseks aega.

Uurimaks, kuidas ja mis ulatuses pakuvad Eesti eksportivad ettevõtted oma äriparteritele krediiditingimusi, viis Faktum Ariko KredEx Krediidikindlustuse tellimusel eksportivate ettevõtete seas läbi vastava uuringu.
Uuringu tulemused näitasid, et ligi pooled küsitletud eksportivatest ettevõtetest soovivad oma klientidelt üldjuhul ettemaksu. 47% vastanute aastakäibest moodustab krediiditingimustel müük alla 10% ja kõigest 21% vastanute aastakäibest moodustab krediiditingimustel müük üle 90%.

Maksetingimuste põhjal on meie eksportijatel seega üpris raske konkurentsis püsida. Riikides, kus ollakse keskmiselt harjunud ettevõtete omavaheliste arvelduste puhul lähtuma tähtaegadest 50-60 päeva (näiteks Hispaania, Itaalia jne), ei pruugi ettemaksu nõudmine olla ärisuhte alustamiseks just kõige kindlam viis.

Miks meie ettevõtted ei kasuta aktiivsemalt krediiditingimustel müüki? Peamine põhjus on loomulikult kartus, et maksed jäävad venima või üldse laekumata. Ettevõttel on sageli raske saada taustainfot oma partneri kohta ja isegi kui seda hangitakse, võib kliendi finantsolukord kiiresti muutuda. Keegi ei ole huvitatud hiljem võlgnike tagaajamisest või mõnes pankrotiprotsessis osalemisest kusagil välisriigis. Kuid sageli on põhjuseks ka teadmatus, et taolisi ostjate makseriske on võimalik üpris kerge vaevaga kindlustada. Eestis pakub sellist teenust juba viis aastat riiklik kindlustusselts, mille tegevusmahud on pidevalt kasvanud.

Miks on vaja kindlustada?

Eksportivatel ettevõtetel on võrreldes kohalikeettevõtetega tunduvalt raskem hinnata võimalikke majanduslikke ja poliitilisi riske. Välisriigi ettevõtluskliima ja seadusandlus erinevad Eesti omast, samuti on raskem saada andmeid klientide finants- ja maksekäitumise kohta.
Müüja antud maksetähtaeg on ostja jaoks üks odavamaid finantseerimisallikaid ja loomulikult kasutatakse seda, mõnikord ka üle oma võimete. Seetõttu peab ostjatele maksetähtaja võimaldamine olema läbimõeldud tegevus, oluline on teha seda süsteemselt. Maandamata krediidiriskid kujutavad endast ohtu ettevõtte finantspositsioonile, sest võtmekliendi kasvõi ajutised makseraskused võivad tuua kaasa likviidsusprobleeme ja raskusi maksekohustuste täitmisel oma töötajate, tarnijate, maksuameti, pankade jne ees.

Kas kindlustamine on kallis?

Meie ettevõtjad on üsna teadlikud, et hooned ja seadmed on mõistlik erinevate kahjude vastu kindlustada. Seevastu ostjatelt laekumata arved, mis on sageli ettevõtte kõige kallim vara, ei ole üldjuhul kindlustatud. Lootusetute võlgade mahakandmisi ja pankrotte esineb samas iga päev.

Ostja makseriskide kindlustamine maksab käibest kõigest protsendi murdosa. Näiteks maksaks 50 000eurose tehingu kindlustamine Euroopas asuva ettevõttega ligikaudu alates 0,3% käibest ehk 150 eurot. Mida väiksemad on ettevõtte müügimarginaalid, seda väiksem on tahtmine täiendavat kulutust teha. Samal ajal on ka palju raskem tagasi teenida ootamatult maksmata jäänud arvetest tulenevat kahju. Toodud näite puhul tähendaks 50 000 eurone kahju 10% müügimarginaali juures ettevõttele vajadust leida kohe vähemalt 500 000 euro väärtuses uusi müügivõimalusi, et säilitada oma finantspositsioon. Kindlasti pole see kerge ülesanne.

Kuigi krediidikindlustuse eest tuleb raha maksta, võimaldab teenus ettevõtte ressursse paremini kasutada. Ostjate taustakontrolli teeb ära professionaalne partner, kes võtab oma hinnangu eest ka vastutuse ning ettevõte võib keskenduda oma põhitegevusele. Kuigi vahel arvatakse, et riigiettevõtete teenused on kallimad või paindumatud, krediidikindlustuses see kindlasti nii ei ole – oleme igati avatud ja meie klientide rahulolu on kõrge.

Vaata lähemalt www. krediidikindlustus.ee

Meelis Tambla
AS KredEx Krediidikindlustus juhatuse esimees

07.05.2014

Kuus aastat tagasi loodud mahetoodete tootmise ettevõtte Loodusvägi edulugu algas lihtsa metsmustika glögi müümisest Raekoja platsi jõuluturul. Tänaseks on kasvanud firma personal ja välja arendatud juba 40 uut toodet, mida müüakse Eesti jaekettides ning ka lähiriikides Rootsis ja Taanis. Eesti mahetoodete seas on Loodusväel välja käia tõeline trump – LOOV on esimene Eesti mahetoote bränd Euroopas.

„Kauplustest võib leida palju anonüümset toitu, aga meie teame, millistelt põldudelt ja kust metsast pärineb Loodusväe toodete tooraine,“ ütlevad ettevõtte omanikud Ahto Vegmann ja Kristjan Õunamägi. „Laiemas plaanis on see ka Põhjamaade metsatoit. Nüüd, kus puhas loomulik mahetoit on aina kasvav trend, peaksime olema veelgi teadlikumad võimalustest, mida pakub Eesti rikkalik loodus, ja et tervislik toit asub justnimelt meie metsades, põldudel − meie lähedal.“

Tooted otse metsast
Ahto ütleb uhkusega, et Loodusväe toodete sisu on väga aus. „Taolist metsakontseptsiooni, mis meie tooteid iseloomustab, Euroopas teist ei ole ja see teeb meie tooted väga eriliseks ja uudseks. Tahaksime anda märku, et meie Põhjamaa kliimas on olemas oma supertoit. Kaugete eksootiliste maheviljade kõrval on võimalus ammutada tervist enda lähedalt metsast. Mahetoode on teema eelkõige linnastunud ühiskondades. Eestis on paljudel oma maaelamised, kuid mujal Euroopas maaga nii lähedases kontaktis enam ei olda.“

Koostöö viib sihile
Oma ettevõtte eripäraks peavad Ahto Vegmann ja Kristjan Õunamägi ka seda, et pööratakse suurt rõhku koostööle. Tihe koostöö on Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusega. Nendega alustati juba glögi tootmise käigus, lisandunud on ka tuntud Eesti toitumisterapeudid Kristiina Singer ja Ülle Hõbemägi. Toote loomisel jälgivad nad tooraine päritolu, kombineeritavust teiste toiduainetega ning seda, et keha selle hästi omandaks. Meie toodete tähtsaim omadus on tervisesõbralikkus.

Tänaseks on meil välja töötatud 3 tooteseeriat: metsamarjasari, põhjamaises kliimas kasvanud puu- ja köögiviljade baasil valmiv toortoidu sari ja tervisesõbralike pagaritoodete sari. Alguses tegelesime ainult glögi tootmisega, kuid suurest kliendihuvist laiema sortimendi vastu sündisid ka teised tooted.
Loodusväe meeskonda on autasustatud ka mitmete tunnustustega, eelmisel aastal pärjati neid aasta kõige vastutustundlikuma ettevõtte tiitliga.

Loodusväe toodetega saab tutvuda siin: www.loodusvagi.ee

Maarja Loorents
Kommunikatsioonijuht

Enterprise Europe Networki kaudu on viimase paaril aastal leidnud koostööpartneri üle 30 Eesti ettevõtte. Üheks selle näiteks on Loodusvägi OÜ, kes osales võrgustiku korraldatud kontaktkohtumistel Taanis. Leiti mahe- ja tervisetoodete hulgimüügi ettevõte Biogan, mis hakkas Loodusväe toodetavat metsmustika-mustsõstra maheglögi maale tooma.

Ahto Vegmann: „Oleme Kaubanduskojale väga tänulikud tänuväärt töö eest suhete edendamisel välispartneritega ning saime reaalse kogemuse, et selline toetus Kaubanduskoja praktikas töötab. Biogan on väga pühendunud ja põhjalik partner mahevaldkonnas, oleme senise koostööga väga rahul ning edasise koostöö osas on meil väga hea tunne.“

Nõu alustavale ettevõtjale

• Alustavale ettevõtjale soovitab Kristjan Õunamägi, et eksimist ja vigade tegemist ei tohi karta. „Äriplaani pole meil siiani, kuna plaani mõte on vältida vigu ja see ongi kõige suurem häda alustajale. Hea on, kui saad kohe alguses vead läbi teha, siis läheb edasi juba libedamalt,“ sõnas Õunamägi.
• Ahto Vegmann ja Kristjan Õunamägi räägivad palju taotlusest, et oluline on luua taotlus, mida soovid ja millest unistad. Loodusvägi saigi alguse sellest, neil mõlemal oli elus hetk, kus mõeldi, mida üldse võiks teha. Nii jõutigi mahetoidu, tervislikkuse ja soovini midagi ise teha ja luua. Ahto: „ Soovisime armastust, tervist, küllust, vabadust ja elurõõmu nii endale kui teistele ja anda oma panus Eesti maapiirkondade arengusse, et sinna ettevõtlust ja raha juurde tekiks“.
• Tee on olnud käänuline, kuid ettevõtte loojad on ikka jõudnud ringiga oma esialgse taotluse juurde tagasi. See ongi nende jaoks väga oluline. See, mida sa välja annad, seda saad ka ise.
• Eestis maheettevõtja olla on olnud üsna väljakutsuv, kuid mitte siiski võimatu, samas ei vahetaks nad seda kogemust mitte ühegi teise kogemuse vastu.
• Alustada tulekski unistamisest ja sellest, et see lihtsalt ära teha.

07.05.2014

Ajal, mil Eesti liitumisest Euroopa Liiduga möödub kümme aastat, on paslik rääkida võimalustest, mida ELiga liitumine on ettevõtjatele kaasa toonud. Loodan, et EASi vahendatud võimalustest Kaubanduskoja liikmeid teavitama ei pea, seepärast kirjutan sel korral hoopis võimalustest taotleda raha ELi kesksetest fondidest. Ajendiks tõsiasi, et paljud ettevõtjad, kellega viimasel ajal rääkinud olen, kergitavad imestusest kulme, kui viitan, et olemas on suisa riigipoolne tugi taolistes projektides osalemise ettevalmistamiseks. Käesoleva artikli fookuses ongi järjekordne Euroopa Komisjoni teadusuuringute raamprogramm Horisont 2020. Võrreldes eelneva 7. raamprogrammiga pakub Horisont 2020 rohkem osalemisvõimalusi just ettevõtetele, rahastades suuremas mahus turulähedasemat arendustööd.

Horisont 2020 projektide ettevalmistustoetus – mis otstarbel?
„Ettevalmistustoetuse eesmärk on tunnustada ja stimuleerida Eesti asutuste osalemist Horisont 2020 programmis ning anda tuge kvaliteetsete projektide tekkeks,“ selgitab Oskar Otsus, Eesti Teadusagentuuri konsultant, kes igapäevaselt antud projektide nõustamisega tegeleb. Ta lisab: „Ettevalmistustoetuse saamise eelduseks on Horisont 2020 projektitaotluse hindamiskünnise (threshold) ületamine Euroopa Komisjoni ekspertkomitee hinnangul. Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö (COST) raames rahastava projekti puhul on eelduseks COST-i erialakomiteede ekspertide antud hinnang projekti hindamise teise vooru pääsemise kohta. Toetust saavad peale 01.01.2008 hindamise teise vooru jõudnud projektid.“ Teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu innovaatiliste toodete ja kontseptsioonide väljatöötamisele suunatud programmi COST projektide puhul on lisanüansiks see, et COST-i projektide puhul on ettevalmistustoetus nähtud ette koordinaatoritele, partneritel toetuse taotlemise õigust ei ole. Selgub ka, et kui ühest organisatsioonist on ettevalmistustoetuse saamise tingimused täidetud mitme projekti puhul, võib organisatsioon esitada koondtaotluse. Ettevalmistustoetuse suuruse määramisel võetakse arvesse, kas taotleja osaleb projektis koordinaatorina või partnerina. Koordinaatorina projektis osalemise puhul on ette nähtud suurem toetuse määr – 3834,7 eurot, teatud tegevuse eest projektis vastutavana osalemisel on toetuse suuruseks 1278,23 eurot. Otsus selgitab, et toetust võib taotleja kasutada erinevateks projekti ettevalmistuse ja kirjutamisega seotud kulude katteks. Lisainfot leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: www.etag.ee/ettevalmistustoetus

Ettevõtte kasvule saab tuge EASist
EASi järgnevate aastate üheks kesksemaks meetmeks saab kasvuettevõtja arenguprogramm. „Palju oleme saanud tagasisidet, et otsetoetusest märksa hinnalisemaks peavad ettevõtjad seda, kui oma ala professionaal aitab neil probleeme ja väljakutseid lahendada. Just seepärast on arenguprogrammi esimeseks tegevuseks ettevõttes ülddiagnostika läbiviimine,“ kirjeldab EASi sekkumisloogikat Kaie Nurmik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse ekspert. „Vastavalt ülddiagnostika käigus ilmnenud arenguvajadustele, koostatakse ettevõtte arenguprojekt, mille elluviimisel on ettevõttele toeks eksperdid,“ avab Nurmik arenguprogrammi sisu. Nurmik tõdeb, et arutluse all on olnud ka EASi toetused ELi kesksete fondide taotluste ettevalmistamiseks ning soovitab ettevõtjail end EASi infovooga kursis hoida.

Horisont 2020 rahastusvõimalused ettevõtetele
Ühe uue meetmena tutvustab Horisont 2020 väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) instrumenti, mis on spetsiaalselt suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võimaldab ellu viia uuenduslikke tootearendusprojekte. VKE instrument on üles ehitatud kahefaasilisena. Esimeses faasis on ettevõttel võimalus taotleda eeluuringu toetust, et kontrollida oma tehnoloogia idee realiseeritavust ning viia ellu tarvilikud taustauuringud. Eeluuringu peamiseks väljundiks on toote/teenuse põhine äriplaan. Esimese faasi projektid kestavad umbes 6 kuud ning Euroopa Komisjoni toetus eeluuring läbiviimiseks on 50 000 eurot.

Peale tarvilike taustauuringute läbiviimist on ettevõttel võimalik liikuda edasi teise faasi. Teine faas, ehk põhiprojekt, keskendub tootearendusele ja sellega seotud tegevustele. VKE instrument ei ole mõeldud rakendusuuringu toetamiseks, vaid pigem varasema rakendusuuringu tulemuste tootestamiseks ning turule viimiseks. Põhiprojekti võimalikud tegevused on näiteks testimine, disain, miniaturiseerimine, esimeste pilootrakenduste loomine, jne. Projekti võib läbi viia üksi või koos partneritega, samuti on lubatud allhankijate kaasamine. Põhiprojekt kestab 1-2 aastat ning Euroopa Komisjoni toetus on vahemikus 0,5 kuni 3 miljonit eurot toetusmääraga 70%.

Eesti ettevõtetele pakub Horisont 2020 programmi projektide ettevalmistamisel tuge Enterprise Europe Network (EEN) ning spetsiifilisemalt võrgustiku partner Invent Baltics OÜ. Ettevõtetel on võimalik saada tasuta konsultatsioone projektiidee sobivuse ning fookuse osas. Samuti pakub võrgustik tuge projektipartnerite leidmisel ning taotluse edasisel arendamisel. EEN võrgustikku rahastab Euroopa Komisjon ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Täpsem info võrgustiku teenuste kohta on saadaval www dot enterprise-europe dot ee.

Piret Potisepp
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Praktilised näpunäited EL kesksete toetuste taotlemisel:

Selleks, et saada toetust Euroopa Liidu kesksetest fondidest, peab silmas pidama teatud praktilisi aspekte. Euroopa Komisjoni toetused Horisont 2020 programmi raames on suunatud Euroopa teadustöö uudsuse ning tehnoloogiaettevõtete konkurentsikasvu tagamiseks. Seega peab projekti fookuses olema uudne tehnoloogiline lahendus, millel on laiem mõju antud tehnoloogiavaldkonna arengule või mis lahendab mõnda Euroopa jaoks olulist sotsiaalmajanduslikku probleemi. Spetsiifiliselt ettevõttele suunatud VKE instrumendi eesmärgiks on anda toetust uute tehnoloogiliste lahenduste tootestamiseks.

Enne taotluse ettevalmistamisega alustamist on oluline veenduda, et teie projekt keskendub Horisont 2020 programmi teaduslikele prioriteetidele ning vastab teie valitud spetsiifilise kutse tingimustele. Kindlasti soovitame siinkohal konsulteerida Eesti Teadusagentuuri konsultantide ning Enterprise Europe võrgustiku ekspertidega. Järgmise sammuna tuleb veenduda, et teie idee on uudne ning omab selget konkurentsieelist võrreldes eksisteerivate lahendustega. Horisont 2020 programm rahastab üksnes uuenduslikke ning oma valdkonna teadustaset edasiviivaid projekte. See on oluline nii suurte teadusprojektide kui ka turulähedaste tootearendusprojektide puhul.

Kindlasti peab taotluse ettevalmistamiseks varuma piisavalt aega. Hea on projekti koostamiseks planeerida vähemalt pool aastat, kuna läbirääkimised partneritega ning tööplaani kooskõlastamine võtavad kaua aega ning tugev konsortsium on sageli eduka projekti eelduseks. Lisaks teaduspartneritele on oluline kaasata planeeritud lahenduse lõpptarbijad. Suuremate projektide puhul on Euroopa suurtööstuse kaasamine võtmetähtsusega.

Silver Toomla
Invent Baltics OÜ
Enterprise Europe Network partner

07.05.2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on Euroopa Liidu institutsionaalne konsultatiivorgan ehk lühidalt öeldes ametlik lobiorganisatsioon. See on nõuandev organ, mis esindab tööandjaid, töövõtjaid, ametiühinguid, tarbijaid ja teisi huvirühmi ning esitab nende vaateid poliitilistes aruteludes Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. EMSK tegevus on osa Euroopa Liidu otsustusprotsessist ning enne majandus- ja sotsiaalpoliitikat puudutavate otsuste tegemist tuleb vastavalt siis Euroopa Komisjonil, nõukogul või parlamendil EMSKga konsulteerida. EMSK võib aga esitada ka omaalgatuslikke arvamusi. Kõik see tähendab, et komiteest käivad läbi nii direktiivide ja määruste eelnõud kui ka erinevad ideed ja Euroopa tasandi algatused.

Eesti ettevõtjate huvid on esindatud
EMSK koosneb liikmetest, lisaks veel organisatsiooni toimimiseks tarvilik administratsioon jm tehnilised töötajad. Liikmed nimetavad ametisse ELi liikmesriikide valitsused kindlaks perioodiks, mille pikkuseks on Lissaboni lepingust tulenevalt viis aastat. Praegune, käimasolev periood algas septembris 2011. Kokku on EMSKs 353 liiget. Liikmesriigi esindajate arv sõltub selle liikmesriigi rahvaarvust.
Eestist on seal 7 liiget, sh Kaubanduskoja esindaja Reet Teder. Miks on Kaubanduskoja esindaja selles organis ja mida näiteks Kaubanduskoja liige või üldisemalt Eesti ettevõtja sellest kasu saab? Meie ei ole nii suured, rikkad ega võimsad, et saaksime lubada luksust mitte osaleda. Poliitikadokumendid koostatakse ja otsused võetakse vastu niikuinii. Tasub teada, et komisjon on arvesse võtnud ca. 80% EMSK arvamustest. Euroopa tasandi otsused hakkavad ühel või teisel ajahetkel mõjutama ka Eesti ettevõtjat. Parem on teha selleks kõik võimalik, et need otsused oleksid nii mõistlikud kui vähegi võimalik. Lisandub otsene teave kõikvõimalike Euroopa Komisjoni erinevate algatuste – nii õigusaktide kui poliitikate ja programmide kohta. Lisaks annab osalemine selle institutsiooni tegevuses mitmekülgset infot teistes EL riikides olulistest teemadest, probleemidest ja ka nende lahendustest. Saadud infot ja ka EMSK erinevaid arvamusi oleme aga järjepidevalt kajastanud Kaubanduskoja Teataja veergudel. Ja nii mõnigi kord on varane teave ja kursisolek aidanud ettevõtjail vajalikke otsuseid teha ja tegevusi kavandada või seda mitte teha.

EMSK tööprotsess
EMSK tööprotsessi võib võrrelda parlamendi omaga. Otsused võetakse vastu täiskogu istungijärkudel. Enne aga, kui mingi küsimus või teema jõuab täiskoguni, saab töö mingi teema osas alguse töörühmast, edasi läbib see arutelud sektsioonides. Sealjuures ei keskenduta aruteludes mitte üksikutele detailidele ega vaielda näiteks direktiivi eelnõu juriidiliste nüansside üle, vaid arutelud käivad üldisemal tasandil ja põhimõttelisemates küsimustes. Kuna liikmeid on palju, arvamused kohati diametraalselt erinevad, ei ole enamusele vastuvõetava arvamuseni jõudmine alati sugugi lihtne. Oma pitseri on jätnud ka majanduskriis ja Euroopa riikide vähene majanduskasv.

Praegu aga annab tunda valmistumine tulevasteks Euroopa Parlamendi valimisteks ning uute Euroopa tasandi otsustajate (st Euroopa Komisjoni uue koosseisu) ametisse asumiseks. Õhus on ootust. Samas protsessid käivad ja menetlused kulgevad. Euroopa Liit kannatab liigse reguleerimise all. Kui EL suudaks eksportida oma seadusloomet ja õigusakte, oleks ta maailma suurim eksportöör. Kahtlusteta kuulub Brüsselile seadusloome maailmameistri tiitel. See aga tähendab, et sellise reguleerimise peamised objektid – äriühingud kannatavad liigse reguleerimise all, mis nii mõnigi kord ei ole ka asjakohane. Lisaks kattub suur osa liikmesriikide õigusest Euroopa õigusega. Tagajärjeks on see, et ettevõtted, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ei saa selle koorma all hakkama. Seda erinevates sektorites. Miks napib ELis innovatsiooni, täpsemalt innovaatiliste ideede ja lahenduste kasutuselevõttu? Üheks peamiseks põhjuseks on paraku see, et paljudes valdkondades kulutavad äriühingud märkimisväärse osa oma vahenditest uusimate õigusnormide järgimisele, mitte näiteks tehniliste lahenduste leidmisele või väljatöötamisele. Kuna Kaubanduskoda jätkab seismist ettevõtjate huvide eest nii Eesti kui ELi tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke vahendeid ja kanaleid, peame jätkuvalt oluliseks ka oma osalemist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevuses.

Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs

Reet Teder, Kaubanduskoja esindaja EMSKs on aastate jooksul Teataja veergudel vahendanud komitees arutlusel olevaid teemasid, mis puudutavad kõiki Eesti ettevõtjaid. Seekordses erinumbris avame lähemalt komitee tegevust ja tööprotsesse.

Komitee kohta saab lähemalt lugeda aadressilt www dot eesc dot europa dot eu