Maksustamise puhul ei ole oluline mitte ainult see, kes ja kui palju maksab, vaid ka see, kes saab maksuraha. On üldine ja üldtunnustatud põhimõte, et ettevõtjad maksavad makse kasumi ja väärtuse tekkekohas.

Ettevõtjaid ei tohiks sama tulu eest maksustada aga topelt- või mitmekordselt. Seda ka eri riikides. See on õiglase ja tõhusa maksustamise oluline põhimõte. Üks suuremaid ühtse turu maksutõkkeid ongi topeltmaksustamine. Nii arvab Euroopa Komisjon ja sellega saab ainult nõustuda.

Liikmesriikide erimeelsused selle suhtes, kellel on õigus teatud kasumit maksustada, viivad sageli olukordadeni, kus ettevõtjate ühte tulu maksustatakse kaks korda või enam. Euroopa Komisjoni kõige värskematest andmetest nähtub, et Euroopa Liidus on käimas ligikaudu 900 topeltmaksustamisega seotud vaidlust, mis hõlmavad 10,5 miljardit eurot. Topeltmaksustamise puhul on enamikul liikmesriikidel kahepoolse maksustamise vähendamiseks sõlmitud omavahel kahepoolsed maksustamislepingud ja kehtestatud menetlused vaidluste lahendamiseks. Paraku on need menetlused pikad ja kulukad ning ei pruugi alati alati kokkuleppeni jõuda. Mõningast leevendust pakub Euroopa Liidu vahekohtu konventsioon, ent selle kohaldamisala on piiratud siirdehindadega seotud vaidlustega ning eeskirjade tõlgendamise vastu ei ole võimalik võidelda.

Nüüd ongi Euroopa Komisjon tulnud välja direktiiviga topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus. Direktiiv põhineb kehtival Euroopa Liidu vahekohtu konventsioonil, milles on juba ette nähtud kohustuslik siduv vaidluste lahendamise mehhanism, kuid kohaldamisala laiendatakse praegu hõlmamata valdkondadesse. Selle tulemusena jäävad uue direktiivi kohaldamisalasse kõik Euroopa Liidu siseseid piiriüleseid tehinguid puudutavad ja ärikasumit mõjutavad topeltmaksustamisega seotud vaidlused. Liikmesriikidele nähakse ette konkreetne kohustus saavutada tulemus selgelt kindlaksmääratud tähtajaks. Menetlus on etapiline, esitatud alljärgnevate skeemidena, mis pärinevad direktiivi selgitavast osast.
Esimene on kaebuse etapp.
Sellele järgneb vahekohtumenetlus, mille raames nähakse ette vaidluste lahendamine viieteistkümne kuu jooksul juhul, kui liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele esialgses rahumeelses etapis. Vahekohtumenetlus on kohustuslik ja algab automaatselt.
Kui kokkuleppele ei jõuta, st kui üks liikmesriik eitab kaebuse aktsepteeritavust või vastuvõetavust, kuid teine liikmesriik seda ei tee, toimub uus vaidluste lahendamise protsess.

Vaidluste lahendamise etapi lõpuks võtavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastu kohustuslikult siduva lõpliku otsuse. Direktiiv näeb ka ette, et tingimustes, kus liikmesriik ei alusta automaatselt vahekohtumenetlust, on maksumaksjal võimalik taotleda oma riigi kohtult vajalike sammude astumist vahekohtukomitee nimetamiseks, mis teeb siduva lõpliku otsuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Samuti võimaldab direktiiv liikmesriikidele paindlikkust leppida iga juhtumi puhul eraldi kahepoolselt kokku alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides. See peaks lihtsustama lahenduste leidmist mitmepoolsete menetluste puhul, kui käsil olev vaidlus tuleb lahendada mitte ainult Euroopa Liidu tasandil, vaid ka kolmandate riikidega.

Praegu on tegemist ettepanekuga. Millal selline topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanism tegelikkuses rakendub, on raske prognoosida. Liikmesriigid peaksid jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2017. Üheks komplikatsiooniks võib aga saada osade riikide suhtumine, kes arvavad, et kehtivast konventsioonist juba piisab.

 

Reet Teder
Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

 

Võõral maal töötamine ja samal ajal sellest kogemusest õppimine rikastab mitmel erineval viisil. Nii juhtus ka Silver Siilakuga, kes viibis programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ raames 2016. aastal 6 kuud Lissabonis Portugalis.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oli programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi  „Erasmus  noortele  ettevõtjatele” rahastab  Euroopa Komisjon.
Toome sinuni Silveri saadud kogemuse nii fotojäädvustuse kui ka tema enda mõtete näol.

 

Silver Siilak, produtsendi-, režissööri- kui ka operaatorikogemusega noor ettevõtja (C-luck Productions OÜ juhatuse liige)
„Minu jaoks oli „Erasmus noortele ettevõtjatele“ (ing. k Erasmus for the Young Entrepreneurs (EYE)) suureks kogemuseks ja abiks leidmaks uusi ärikontakte, potentsiaalseid partnereid ja arendamaks oma ettevõtet sotsiaalmeedia turunduse valdkonnas. Ettevõte Live Content, kus ma oma EYE programmi täitsin, ongi aktiivselt tegev just selles valdkonnas.
Koostöö minu ja mind võõrustanud ettevõtte vahel oli intensiivne ja tugev. See laiendas mu silmaringi reklaami- ja sotsiaalmeedia turunduse valdkonnas, aga pakkus ka võimalust toota nende kampaaniatele sisulist meediat (videoid, fotosid, kujundusi).
Sain juurde palju uusi ideid, kuidas oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tekkisid esimesed reaalsed eksporttööd ettevõtetega Carbags (www.garbags.eu) ja Other Features (otherfeatures.pt). Suure tõenäosusega jätkub koostöö ka edaspidi ning sellega seotud tööreisid suunal Eesti-Portugal leiavad aset juba käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris.
Kuna portugallased on lahked ja seltsivad inimesed, õnnestus leida mõned päris lähedased uued sõbrad.

Ei puudunud ka võimalus oma ettevõtte tutvustamiseks. Kuna Lissabon on üks Euroopa kõige rahvusvahelisemaid pealinnasid, sai oma ettevõtte võrgustikku laiendatud teiste Euroopa ning Ladina-Ameerika riikidega.
Oma Portugalis töötatud aja jooksul arenesid mu personaalsed fotograafi oskused veel paremale tasemele (loodus, maastik, tänavafotograafia ja arhitektuur). Seega on juba uue näituse organiseerimine käsil, mis on justkui loogiliseks jätkuks 2015. aastal toimunud  Brasiilia tänavafotode näitusele „Mais Amor, Por Favor!“.“

 

Soovime omalt poolt Silverile edu ja nutikust saadud kogemuste realiseerimisel ning jätkuvat indu oma unistuse elluviimisel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda aitab Teil siseneda Kameruni, Tšiili, India, USA ja Kanada turule läbi Euroopa Komisjoni projekti “Ready2GO” ja pakub nõustamist, koolitusi sihtriikides ja B2Bl osalemisi.

Programm pakub:

• osalemist maksimaalselt 3-päevasel individuaalsel koolitusel, mille eesmärk on äriplaani koostamine ja arendamine (ajavahemikus juuni kuni august 2017) ettevõtte juures;

• osalemist 2-päevasel välismaisel koolitusel Euroopa erinevates linnades (juuli kuni oktoober 2017). Kulud kaetakse kuni 900 € ühe reisi kohta (1 inimene ühest ettevõttest), mis hõlmab elamis- ja reisikulusid;

• osalemist kuni 2 kontaktkohtumise üritusel võrgustiku ja partnerlussuhete loomiseks asjakohaste ettevõtetega sihtriikides (ajavahemikus november 2017 kuni juuli 2018). Kulud kaetakse osaliselt kuni 750 € ühele ettevõttele ja ühe reisi kohta, kui reis leiab aset väljaspool Euroopat, mis katab kuni 50% reisikuludest. Kõik muud kulud (hotell, päevarahad, kohalik transport jne) kannab VKE ise.

 

Abikõlblikud ettevõtted on kasvupotentsiaaliga VKE-d, kes asuvad ELi liikmesriigis ning tegutsevad tootmissektoris (konsultatsiooniteenust pakkuvad ettevõtjad ei saa osaleda).
Projekti lisainfo, sh abikõlbulikkuse check listi, deklaratsiooni vormi abikõlbulikkuse kohta ja on-line taotluse vormi leiate programmi kodulehelt https://www.b2match.eu/ready2go
Lisainfo eesti keeles Koja kodulehel http://www.koda.ee/kojast/koja-projektid/pilootprojekt-ready2go/
Programmi töökeel on inglise keel. Väljavalitud ettevõtted selguvad 31.05.2017 ja tehakse teatavaks programmi kodulehel.

Avalduse esitamise tähtaeg on 17. märtsi 2017.
Huvi korral võtke palun ühendust Kadri Ristiga e-posti kadri.rist@koda.ee või telefoni teel +372 604 0091

Tule ja esita oma taotlus kohe täna – ainus võimalus pakutavatest võimalustest tasuta osa saada on Teie heakskiidetud kandidatuur projekti käivitumisel!

Jaanuari keskpaigas jõustusid mitmed välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati oluliselt kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Selleks, et ettevõtjad saaksid hea ülevaate jõustunud muudatustest ja nendega kaasnevatest võimalustest, korraldasime jaanuaris huvilistele samateemalise seminari.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on Eesti majanduse üheks probleemiks üha suurenev tööjõupuudus. Selles osas on suureks abiks välistööjõu palkamine. Seni oli ettevõtjatel rangete piirangute tõttu keeruline palgata kolmandatest riikidest kvalifitseeritud tööjõudu, kuid Palts usub, et jõustunud muudatustega muutub olukord oluliselt paremaks.

Siiski on Paltsi hinnangul veel kolm teemat, millega tuleb järgnevatel aastatel kindlasti edasi tegeleda. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata välistööjõudu toetavale keskkonnale. Heaks näiteks on siin keeleoskusega perearsti leidmine. Aga üle ega ümber ei saa ka sobiva lasteaia või kooli leidmisest. Keskkond peab toetama välismaalaste integratsiooni kui see on kohane – keeleõppe võimaluste pakkumine, kohalikega võrgustamine jne. Teiseks tuleb sihipärasemalt tegutseda selle nimel, et Eestisse õppima tulnud välistudengid leiaksid siin endale rakenduse. Välistudengid õpivad Eestis tavapäraselt kolm kuni viis aastat, mille jooksul õpivad nad eesti keelt ning kohanevad siinsete tavade ja kultuuriga. Eesti peaks seda kõrgelt haritud ressurssi ära kasutama. Kolmandaks peab tulevikus veelgi vähendama bürokraatiat, mis kaasneb elamislubade taotlemisega. Nende teemadega tegelevad mitmed riigi- aga ka muud asutused edaspidigi.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles seminaril, et välismaalaste seaduses olevate nõuete täitmise eest ei vastuta enam riik, vaid iga üksikkodanik. See tähendab, et riik ei kontrolli, kui kaua välismaalane siin viibib. Väärkasutusi kontrollitakse eelkõige riskianalüüsiga. Kuigi Annuse sõnul on suur töö paremuse poole nüüdseks tehtud, tuleb muudatusi kindlasti veel. „Alati saab ju paremini,“ ütles ta.

Seminaril andsid siseministeeriumi esindajad põhjaliku ülevaate jaanuaris jõustunud muudatustest. Oluline on märkida, et välismaalaste seaduse muudatused puudutavad ainult kolmandatest riikidest (st väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajaid. Muudatuste hulgas on ka mitmed meie ettepanekud. Näiteks kadus nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendus Eesti keskmise palga maksmise kohustusega. Lisaks said suurinvestorid ehk välismaalased, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaluse taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastati sisserände piirarvu alt.

Sisserände piirarvu alla ei kuulu enam ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes. Lisaks anti välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas. Oluliselt laiendati ka hooajatöö tegevusalasid. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisandusid sellesse loetellu majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmise ning metsandusega seonduvad tööd.

Muuhulgas leevendati välismaalasi puudutavaid sotsiaalsemaid piiranguid. Näiteks ei saanud varem Eestisse tööle tulnud välismaalane oma abikaasat ja peret enne kaasa võtta, kui oli siin töötanud vähemalt kaks aastat. Nüüd saab seda teha kohe, kui välismaalane Eestisse tööle tuleb. See muudatus aitab oluliselt kaasa töötaja Eestis kohanemisele.

Seminaril tutvustas politsei- ja piirivalveameti esindaja 1. märtsist käivituvat elamislubade nõustamisteenust, mis on mõeldud nii välismaalastele, tööandjatele kui teistele, kes soovivad saada infot ja abi välismaalaste elamislubade jms seonduvatel teemadel.

Suurima aplausi pälvis seminaril Leonardo Ortega, kes tegi oma ettekande suurepärases eesti keeles. Leonardo on tänaseks Eestis elanud, õppinud ja töötanud neli aastat. Nüüd töötab ta EASi juures Work in Estonia projektijuhina. Seminaril rääkis Leonardo oma kogemusest Eestisse tulemisel, milliste takistuste, probleemide, aga ka rõõmudega, on ta silmitsi seisnud. Tööandjapoolsest kogemusest rääkisid Bigbanki personalijuht Agne Sokolov ja Move My Talent’i juht Laura Salu. Bigbanki kogemusest oli pikemalt juttu ka jaanuari Teatajas.

Nagu iga teema puhul, on ka siin järjepidevus oluline. Kindlasti jätkame tulevikus nii välismaalaste teemadel kaasarääkimist kui ka ettevõtjate kogemuste tutvustamist.

 

Epp Joala
Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht