Eesti nagu kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hoonete energiatõhususe regulatsioon on üles ehitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu hoonete energiatõhususe direktiivile 2010/31/EL (edaspidi EPBD). EPBD on osa Euroopa Liidu kliimamuutustega võitlemise poliitikast. Vastavat strateegiat väljendatakse koondnimetusega 20-20-20. Lahti kirjutatuna sisaldab see kolme eesmärki, mis tuleb Euroopa Liidus saavutada 2020. aastaks: kasvuhoone heitgaaside vähendamine 20% võrra; 20% toodetud energiast põhineb taastuvatel energiaallikatel; ELi energiatarbe vähendamine 20% võrra.

Ehitussektori roll

Hoonete energiakulud moodustavad 40% ELi energia kogutarbimisest (Eestis koguni 50%) ja selle tõttu lasub ehitussektoril oluline kohustus 20-20-20 eesmärkide saavutamisel. Põhilisteks vahendid, millega vastavad ülesanded täidetakse, on energiasäästike ehituslahenduste juurutamine ja taastuvenergiaallikatest toodetud energia kasutamine. Nimetatud meetmed aitavad lisaks 20-20-20 eesmärkidele tagada ka energeetilist julgeolekut, energiavarustuse kindlust, innustavad rakendama innovatiivseid lahendusi ning soodustavad Euroopa Liidu majandusruumi säästvat ja efektiivset arengut.

Direktiiviga kehtestatakse metoodika energiatõhususe miinimumnõuete määramiseks ning üldised põhimõtted, mille alusel regulatsioon üles ehitatakse. Selle alusel kehtestab iga liikmesriik kohapealsetele oludele vastavad energiatõhususe miinimumnõuded. EPBD eeldab, et energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse kulutõhusatena. Nii tagatakse hoone planeeritud kasutusaja jooksul parim alginvesteeringu ja püsikulude suhe, mille tõttu on energiatõhususe miinimumnõuded hoone omaniku või rentniku jaoks majanduslikult põhjendatud. EPBD metoodikale vastavad energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis 2013. aastal.

Energiatõhususe miinimumnõuded Eestis

Eesti hoonete energiatõhususe miinimumnõuete regulatsioonile on iseloomulik, et ranged nõuded on kehtestatud üksnes summaarsele energiakasutusele. Seega ei dikteeri määrused seda, milliseid ehitustooteid võib kasutada. Oluline on nõuded täita piirete ja tehnosüsteemide koostöös, mitte komponentide kaupa. Samuti on iseloomulik, et energiatõhususe piirmäärad on seotud energiamärgise klassidega. A-klassile vastavate liginullenergiahoonete (edaspidi nZEB) energiatõhususe piirmäärad sätestati juba 2013. aastal. Nii on läbipaistev ja selge siht sätestatud juba 2013. aastal. Erinevalt mitmetest teistest liikmesriikidest puudub Eestis nZEBi puhul range nõue kohapeal toodetud taastuvenergia osakaalule. Selle asemel on A-klassi nõue määratud eeldusega, et seda on majanduslikult mõistlik saavutada lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi väljaehitamisega.

Tulevased sammud energiatõhusa ja kvaliteetse hoonefondi saavutamisel

EPBD seab väga selged sihid tulevikuks. Üks olulisemaid nendest on 2021. aastal jõustuv üleüldine nZEB tasemele vastav energiatõhususe miinimumnõue, kusjuures avaliku sektori hoonetele rakendub see kaks aastat varem. Kui 2011. aasta prognoosid jäävad kehtima, liiguvad energiatõhususe miinimumnõuded 2018. aastaks ühe energiamärgise klassi jagu edasi. Seega saab uusehitistel C-klassi asemel kohustuslikuks energiatõhususe klass B. Üleminekut uutele nõuete toetavad regulatsioonis tehtavad täiendused, mille kohaselt täpsustatakse ja diferentseeritakse energiakandjate kaalumistegureid, täpsustatakse energiatõhususarvutuste metoodikat ja töötatakse välja erandid nZEB nõudele.

Täpne regulatsioon on üksnes esimene samm, et nZEBst saaks reaalsus meie hoonefondis. Kasutajate kasvanud ootused ja teadlikud omanikud on tõstnud ehitiste tehnilise keerukuse taset. Erinevate osapoolte ootuste täitmine eeldab planeerijatelt, arhitektidelt, projekteerijatelt ja ehitajatelt koostööd ning teadmistepõhist lähenemist, kogu hoone elukaare jooksul. Nimetatud kriteeriumite saavutamise eelduseks on ehitusprotsessi kaasatud osapoolte erialane kompetentsus ning koostöövõime, mis ulatub töölise tasemest kuni erialaekspertideni. Seetõttu tuleb vastavate omaduste arendamisega tegeleda pidevalt, nii uute professionaalide väljaõpetamisel kui ka olemasolevate ekspertide täiendõppe käigus.

Täiendavad võimalused tulevaste sammude realiseerimiseks

Oleme näinud mitmete majandusharude näitel, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmise järel on võimalik ületada täna harjumuspäraseks saanud tõkked ning luua täiesti uusi võimalusi. Viimastel aastatel on nii Eesti era- kui avalikus sektoris jõuliselt rakendunud digitaalse ehitusinformatsiooni mudeli kasutamine. Digitaalsed tehnoloogiad soosivad energiatõhusat ehitamist, ehitusprotsessi tootlikkuse tõusu ja ehitiste kvaliteedi paranemist. Samuti on lihtsustatud erinevate ehitusprotsessi osapoolte koostöö. Tänu Eesti ühiskonna paindlikkusele ja innovatsioonivõimele kujundavad digitaalsed tehnoloogiad ümber ehitussektoris valitsevat kultuuri ning värskendavad sektori mainet. Uue aja töömeetodid võimaldavad meil ühiselt luua looduslikult ning majanduslikult säästva keskkonna, milles elamine on nauditav.

 

Margus Tali
MKMi ehitus- ja elamuosakonna nõunik
Kaasautorid Virgo Sulakatko ja Ivo Jaanisoo (MKM)

EL on usin reguleerija. Hulgaliselt on vastu võetud kõikvõimalikke direktiive ja määrusi. Kuidas on aga lood nende toimimisega? Sellele küsimusele soovis vastust saada EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee), kes asus uurima, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid (ettevõtjate esindajad, tarbijate esindajad, akadeemilised ringkonnad) EL liikmesriikides tajuvad ja kogevad ELi tarbijakaitse- ja turundusõiguse rakendamist.

EMSK uuris Prantsusmaal, Leedus, Portugalis  ja Kreekas järgmiste direktiivide toimimist: direktiiv 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta, direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja garantiide kohta, direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta. Eelkõige vaadati, kas direktiivide eesmärgid on saavutatud (tulemuslikkust), millised on direktiividega kaasnevad kasu ja kulud (tõhusust), kas õigusraamistikus on lünki, vasturääkivusi ja/või kattuvaid elemente (sidusust), kas õigusraamistik lahendab peamised probleemid, mida praegu kogetakse (asjakohasust), kas Euroopa Liidu tegevus annab lisaväärtust (ELi lisaväärtust).

Saadud tulemuste põhjal jõuti järgmiste järeldusteni ja koostati teabearuanne, mida siinkohal lühidalt tutvustan.

Tõhusus
Õigustik vastab teatud miinimumnõuetele, reguleerides tarbijate ja ettevõtjate vahelisi lepingulisi suhteid kokkuleppepõhiselt ja õiglaselt. Vajaduse korral tuleb seda siiski täiustada. Arvestades turutingimuste pidevat muutumist, tuleb õigustikku regulaarselt ajakohastada.

Arvati, et enamik ettevõtjaid järgib seadust (üksnes 14,3% vastanutest pidas seaduse järgimise määra madalaks). Kui seda ei tehta, on selle põhjuseks peamiselt infopuudus ja raskused seaduse tõlgendamisel. Siiski tajutakse telekommunikatsiooni, finantsteenuste ja digitaalteenuste osutajate sektoris teatud ettevõtjaid vaikimisi õigusrikkujatena. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid on kas uued või alles väga harvad, ega kata kõiki liikmesriike. Seetõttu, kuni need muutuvad tulemuslikuks ja tõhusaks, on tarbijate jaoks kohtuasja algatamine ainus tõhus viis kahju eest hüvitise saamiseks, ent see on kulukas, aeganõudev ja ebakindel protsess.

Tulemuslikkus
Pädevad riigiasutused, kes vastutavad regulatsioonide rakendamise ja täitmise eest, ei ole mõnikord piisavalt tõhusad, ega suuda tagada koordineerimist nende ja samu ülesandeid täitvate horisontaalsete või sektoripõhiste ametiasutuste vahel.

Juriidiline oskussõnavara on vahel segane või keeruline, tarbijatele ning väike- ja mikroettevõtjatele raskesti mõistetav. Seega tuleb ELi sätteid ja nende ülevõtmisakte lihtsustada ja kodifitseerida. Sidusrühmad tunnevad üha enam vajadust n.-ö. tõlkida juriidilised tekstid tavakeelde. Nii sidusrühmade ühendused kui ka kutse- ja tarbijaühendused võivad seda küll teha, ent see on kulukas ja aeganõudev. Tarbijaorganisatsioonid vajavad selleks rahastamist.

Sidusus
ELi sätteid ja nende ülevõtmisakte tuleb lihtsustada ja kodifitseerida. Samuti tuleb neis rohkem arvestada tarbijate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvidega. Selles protsessis tuleb arvesse võtta kattuvusi või vasturääkivusi ning astuda samme nende kõrvaldamiseks.

Asjakohasus
Asjakohane ja mõistetav teave on jätkuvalt vajalik, arvestades, et selle eesmärk on tarbijaid, ettevõtjaid ja nende töötajaid nende õigustest ja kohustustest teavitada. Liigne teave aga kahjustab info mõistmist.

Õigustiku läbivaatamise korral peaks komisjon arvestama tegelikku olukorda kohapeal, eelkõige seoses internetipõhise ja piiriülese tarbimisega, ning uusi turusuundumusi ja majandusmudeleid, suurendama vahetut suhtlust ja teabevahetust asutustega, kes kaitsevad tarbijate õigusi liikmesriikides.

ELi lisaväärtus
Isegi, kui enamik ettevõtjaid kaldub eelistama õigusaktide maksimaalset ühtlustamist ja madalat kaitsetaset, nõuavad teised jällegi minimaalset ühtlustamist. Tarbijad omakorda pooldavad kas minimaalset ühtlustamist või siis maksimaalset ühtlustamist regulatsioonide kaudu, millega nähakse ette kõrget kaitsetaset. Üldiselt ollakse ühel nõul, et tarvis ei ole mitte ainult rohkem tarbimisalaseid õigusakte ja tarbijate õigusi puudutavaid teavituskampaaniaid, vaid samuti ja iseäranis arendada tarbijate õigustega seotud haridustegevust, mis peaks algama juba koolis ja kestma kogu elu vältel.

Tarbijad ja ettevõtjad on valmis korraldama asjaomaseid kampaaniaid, kuid selleks vajavad nad Euroopa Liidu rahalist toetust. Sama kehtib koolitusprogrammide puhul, mis samuti olema elukestvad ning suunatud mitte üksnes sidusrühmadele, vaid ka ametnikele, kohaldamise eest vastutavatele ametiasutustele, reguleerivatele asutustele ja kohtunikele. Teabekampaaniaid ei tohiks usaldada asutustele, millel puudub kokkupuude turu- ja tarbijaprobleemidega. Need tuleks eelistatult määrata tarbija- või kutseorganisatsioonidele.

Ülitähtsaks peetakse vajadust tõhusa kollektiivse õiguskaitse järele Euroopa Liidu tasandil. Ent tarbijaühendused ei saa endale lubada menetluskulude tasumist tarbijate huvide esindamisel.

Kokkuvõtliku järeldusena võib märkida, et direktiivide ülevõtmine on hinnatud vastuvõetavaks, välja arvatud teatud ülereguleerimise juhtudel. Peamised probleemid tekivad rakendamise ja kohaldamise järelevalve etappides.

Sidusrühmade vahel, olgu tegemist kas ettevõtjate või tarbijatega, ei ole üksmeelt selle suhtes, kuidas oleks kõige parem ühtlustada ELi õigustikku tarbijakaitse valdkonnas.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata väike-, mikro- ja nanoettevõtjatele. Ei ole leitud üksmeelt küsimuses, kas asjaomastele ettevõtjatele tuleks juhul, kui nad toimivad lõppkasutajatena, anda samad õigused nagu tarbijatele või peaks neil olema õigusaktide ülevõtmise korral eristaatus.

Seda küsimust kaalub ka Euroopa Komisjon.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKis

Puitmajade sektor on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja sellega koos on kasvanud puitmajade eksport. Tallinna külje all tegutseb juba üle 20 aasta perefirma Timbeco Woodhouse OÜ, kes on oma sihipärase tegevuse, kuid ka läbi erinevate juhuste ja hea õnne saavutanud nii mõndagi.

Timbeco Woodhouse on hea näide ettevõttest, kes tegutseb turuolukorrale vastavalt. Nad ei ole kunagi jäänud tammuma mööda head mugavat sisse käidud rada, vaid kohandavad enda tegevust muutuva turu järgi. Oluline osa selles on kindlasti meeskonnal, kes oskab eesolevaid muutusi ette näha. Just sellist taktikat kasutades sai Timbeco 2015. aastal võimaluse siseneda Rootsi turule, mille osas oldi mõtteid mõlgutatud juba mõnda aega. Kuidas täpselt – selleni jõuame peagi. Aga alustame algusest!

Timbeco Woodhouse tegutseb Tallinna külje all Tõdval juba 23 aastast. Tööd alustati palkmajade tootmisega. Üsna pea hakati tootma elementmaju ja nüüdseks on valminud ka esimesed moodulmajad. Läbi õnne ja juhuse saadi juba peale ca kolme aastat tegutsemist endale äripartner Jaapanisse, kellega jätkub koostöö ka täna.

Timbeco turundusjuhi Marek Roostari sõnul oli tegemist tõesti naljaka, kuid õnneliku juhusega. „90-ndate alguses külastas meid Jaapani delegatsioon, kes tuli Eestisse endale uusi partnereid leidma. Päeval, mil nad meid külastasid, oli kohutav ilm, mistõttu ei mindud ka tehast vaatama,“ kirjeldas ta nende esimest kohtumist. „Ära minnes ütlesid nad vaid, et ootavad sama päeva õhtuks hinnapakkumist ja lahkusid. Siis läks meeletuks tormamiseks – müügiinimesed tegid öö läbi tööd, et pakkumine kokku panna. Uskumatul kombel läks pakkumine läbi, konkreetset lepingut me ei sõlminud ning kõik jäi ausõna peale. Ja seda siiani,“ naeris Marek.

Kuid Jaapan pole ainuke turg, kus Timbeco kanda on kinnitanud. Nagu paljud teisedki Eesti puitmajade tootjad, tegutsevad ka nemad jõudsalt Norras. Mingil põhjusel pole aga kellelgi seni Rootsis suurt õnne olnud. Timbeco ettevõtlik müügijuht Oliver Immato otsustas aga hakata uurima võimalusi, kuidas ka sellele turule pääseda. „Proovisime infot koguda nii kontaktüritustelt, hangete keskkondadest ja veel paljudest kohtadest, kuid asjatult,“ rääkis Oliver.

2015. aastal sai Timbeco infot, et kaubanduskoda korraldab kontaktreisi Rootsi. „Esialgu ei näinud me kontaktkohtumiste nimekirjas ühtegi sellist kohtumist, mida pidasime enda jaoks asjalikuks,“ kirjeldas Oliver oma esimest emotsiooni. Kaubanduskoja esindaja tungival soovitusel otsustati lõpuks ikkagi reisiga ühineda. Ja asja eest!

Rootsis külastati mitmeid ettevõtteid, samuti Faluni kohalikku omavalitsust. Just tänu sellele kohtumisele leidis Timbeco Woodhouse endale võimaluse siseneda Rootsi turule. Nimelt osales ettevõte veel samal aastal riigihankel vanadekodu ehitamiseks. Riigihanget korraldas just see sama Faluni omavalitsus. „Tegemist oli siiski väljakutsega, sest Faluni omavalitsus soovis saada hoonet, kus oleks kombineeritud traditsioonilised tehases toodetud puitkarkasselemendid ristkihtpuiduga (CLT),“ rääkis Oliver.

Kas ennustusoskuse, juhuse või õnne tõttu oli Timbeco Woodhouse Oliveri peale käimise tagajärjel juba varem hakanud uurima CLT kasutusvõimalusi, tehnoloogiat jms. Seega oli Timbeco end juba enne hankel osalemist ette valmistanud, mistõttu ei pidanud nad end alles siis hakkama koolitama. „Selle hanke võitmisega saime võimaluse siseneda turule, kuhu olime juba mõnda aega plaaninud minna. Uuele turule sisenemise puhul ongi kõige raskem saada esimene objekt. Edaspidi on juba hulga lihtsam. Nüüd ehitame Falunisse juba lasteaeda,“ ütles Oliver.

 

______________________________________________________

 

Kaubandus-tööstuskoda korraldab ettevõtjatele kontaktreise erinevatesse Euroopa riikidesse, eesmärgiga pakkuda ettevõtjatele võimalust kohtuda kohalike ettevõtjatega uute koostööpartnerite leidmiseks. 2015. aastal plaaniti taolist visiiti Rootsi. Kohalike ettevõtete ja kontaktide leidmisega aitas Rootsis kohalik Enterprise Europe Network (EEN).

Kutse kontaktreisile sai ka Timbeco Woodhouse, kes ei näinud esimese hooga pakutud kontaktide hulgas kedagi sellist, kes just neile sobida võiks. Kaubanduskoja esindaja soovitusel otsustati lõpuks ikkagi reisiga ühineda.

Rootsis külastati mitmeid ettevõtteid, samuti Faluni kohalikku omavalitsust. Just tänu sellele kohtumisele leidis Timbeco Woodhouse endale võimaluse siseneda Rootsi turule. Timbeco osales omavalitsuse korraldatud riigihankel vanadekodu ehitamiseks ning võitis selle. Koostöö Faluni kohaliku omavalitsusega jätkub tänaseni.

Lisaks kindlasti soovitame kursis püsida ja osaleda iseseisvalt Enterprise Europe Network kontaktkohtumiste üritustel populaarsete messide raames, mille kohta lisainfot leidubki käesolevatel lehtedel ja täielikku loetelu http://een.ec.europa.eu/ – EVENTS.