Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustele „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ ja „Hiinale (kaubanduse kaitsevahendite otstarbel) osutatava võimaliku turumajandusliku kohtlemise mõju peamistele tööstusharudele (ning töökohtadele ja majanduskasvule)“.

 

Kui küsida Brüsselis, mis on praegu (jättes kõrvale Brexiti, pagulased ja kriisi) Euroopa Liidus suurim probleem, võib vastuseks kõlada Hiina. Täpsemalt on kõne all Hiina staatuse võimalik muutmine ja tunnistamine turumajanduslikuks riigiks. Harvanähtavas üksmeeles peavad seda tohutuks probleemiks nii ametiühingud kui ettevõtjad. Mis sellest siis nii väga on ja miks see nii suurt muret põhjustab?

See, kas tegu on turumajandusliku või mitteturumajandusliku riigiga, omab tähendust dumpinguvastaste abinõude kohaldamise võimalikkuse aspektist. WTO eeskirjade kohaselt võib riik kehtestada kolmandatest riikidest pärit toodetele lisaks tariifidele ka dumpinguvastased tollimaksud, kui uurimise käigus selgub, et need tooted tuuakse riiki omamaistest hindadest madalamate hindadega, kahjustades kohalikku tööstust. Kui Hiina ühines 2001. aasta detsembris WTOga, võimaldas ühinemiseks ettenähtud üleminekukord kohelda Hiinat dumpinguvastastes menetlustes mitteturumajandusliku riigina, juhul kui Hiina ettevõtted ei suutnud tõendada, et nad tegutsevad kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega. Hiina praegune mitteturumajanduslik staatus pakub võimaluse kasutada dumpingumarginaali arvutamiseks võrdlusriigi, mitte omamaiseid, hindu (mis on mitteturumajanduslikus süsteemis riigi sekkumise tõttu sageli kunstlikult madalad).

Mitteturumajandusliku riigi metoodika kasutamist kirjeldatakse Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaos, kuid sätte 15. punkti a alapunkt ii kaotab kehtivuse 2016. aasta detsembris. See aegumine kohustab Euroopa Komisjoni muutma metoodikat, mille alusel määratakse hindade võrreldavus dumpinguvastastes menetlustes. Seega ollakse kaalumas, kas anda Hiinale turumajandusliku riigi staatus. Paraku avaldaks turumajandusliku riigi staatuse andmine Hiinale ning kaubanduse kaitsevahendite metoodika muutmine väga tugevat mõju ELi tööstusele ja tööhõivele. Tuleb tunnistada, Hiina on maailmamajanduses tugev tegija. Hiinas on viimase 15 aasta jooksul toimunud enneolematu majanduskasv, mis on muutnud ülemaailmset tööstus- ja kaubandusmaastikku. Hiina kasvumudeli alus on olnud investeerimistegevus, mis 2015. aastal moodustas IMF andmetel 46% riigi SKPst. See näitaja ületab investeeringute osakaalu muudes arenenud majandustes, näiteks ELis (19%) ja USAs (20%). Muutuste ulatust ja kiirust on suuresti juhtinud riik. Maailmapank märgib oma aruandes, et riik on sekkunud ressursside jaotamisse ulatuslikult ja otseselt haldus- ja hinnakontrolli, tagatiste, krediidialaste suuniste, finantseerimisasutuste valdava omandiõiguse ja õiguspoliitika kaudu. Hiina kohta võib leida suisa hämmastavaid näiteid. Riigis tarbiti aastatel 2011–2013 6,6 miljardit tonni tsementi, mis on rohkem kui USA tarbimine kogu 20. sajandi jooksul (4,4 miljardit). See tähendab, et kolme aasta jooksul on Hiina kasutanud sama palju tsementi, kui oli vajalik terve USA ülesehitamiseks sajandi jooksul. Niisuguses koguses materjalide tootmiseks väga lühikese aja jooksul arendati välja aga ülisuur tööstuslik võimsus.

Praegu on Hiina majandus aeglustumas. See tähendab, et oluline osa Hiina rasketööstuse toodangust ei leia oma koduriigis tarbijaid. Hiina on küll alustanud oma mudeli muutmist suurema tarbimis- ja teenusekesksema majanduskasvu suunas, kuid näiteks Euroopa Kaubanduskoda Hiinas annab teada, et märkimisväärne ülevõimsus on juba ilmnenud selliste toodete puhul nagu toorteras, alumiinium, tsement, kemikaalid, laevaehitus, rafineerimine, lehtklaas, paber ja papp. Hiina valitsus tunnistab seda ning on otsustanud vähendada toorterase tootmisvõimsust 2020. aastaks 100 miljoni tonni võrra 150 miljoni tonnini ning söetootmist sama ajavahemiku jooksul 500 miljoni tonni võrra. Neist kavatsustest hoolimata on koguvõimsuse vähendamine pikaajaline ülesanne. Tehaseid on suletud ja asendatud, kuid probleem on üksnes kasvanud. Kodumajapidamiste nõudlus ei asenda kunagi tööstuse oma. ELi jaoks oli selle probleemi lahendamine 1980. ja 1990. aastatel pikk ja keeruline protsess ning ka Hiina jaoks puudub kiire lahendus. Seega on ülevõimsuse ja vähese riigisisese nõudluse kombinatsioon viimas ületoodanguni, millele püütakse leida teed rahvusvahelistele turgudele.

WTO andmetel on Hiina 18% osakaaluga suurim toodete eksportija maailmas. See osakaal on alates 2010. aastast kasvanud 20%. 2014. aastal kasvas Hiina eksport 6%, kui ülejäänud maailmas kasvas see 3,5%. Ajavahemikul 2010–2014 oli kasv Hiinas 49%, mis on kaks korda suurem kui ülejäänud maailmas. Eeldatavalt jätkub ekspordi selline kasvutendents vähemasti järgmisel paaril aastal, sest prognoosid näitavad Hiina riigisisese nõudluse vähenemist. Kui Euroopa kaubanduse kaitsevahendid on oluliselt nõrgemad kui ELi kaubanduspartneritel, võidakse praegu Hiinast Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriikidesse või Jaapanisse suunduv eksport suunata ELi. See Hiina ekspordipõhine kasvumudel on tekitanud ELi kaubandusbilansis ulatusliku 137 miljardi euro suuruse puudujäägi (2000. aastal oli puudujääk 48,8 miljardit eurot) ning ELi import Hiinast ületab kaks korda ekspordi Hiinasse.

Turumajandusliku staatuse andmisega Hiinale kaotaks EL võimaluse kasutada dumpinguvastaseid meetmeid. Samas ei ole tegemist läbirääkimisprotsessiga, kus tõkked kaotatakse mõlemapoolselt. Hiina ei annaks midagi vastu, samas, kui EL piiraks ühepoolselt oma võimet tasakaalustada konkurentsimoonutust, mis on tingitud Hiina poolt antavast toetusest. EL aga ei saa näiteks konkurentsieeskirjade ja riigiabi reeglistiku tõttu oma terasetööstusi toetada. Ametiühingud kardavad, et Hiinale turumajandusliku staatuse andmisega ja dumpinguvastaste meetmete kadumisega kaoksid Euroopas viimasedki töökohad. Euroopa ettevõtlusorganisatsioonid ei taha ebaausat konkurentsi. Näiteks USAs tehtud uuringud näitavad, et ajavahemikus 1999–2011 kadus Hiina impordi kasvava sissetungi tõttu tööstuses ligikaudu 985 000 töökohta. Eriti on ohus sektorid, millel on Hiina viisaastaku kavades strateegiline tähtsus: alumiinium, jalgrattad, keraamika, klaas, mootorsõidukite osad, paber ja teras. Kui puuduks võimalus algatada dumpinguvastaseid menetlusi, puutuksid kõlvatu konkurentsiga lõpuks kokku muudki sektorid. Kahjuks on Hiina tuntud ka oma intellektuaalomandi õiguste rikkumiste poolest, nii et isegi patentidest ei oleks abi, et hoida innovatiivseid tööstusi ELi territooriumil.

Ka EMSK leiab, et Hiina ei täida turumajandusliku staatuse saamiseks vajalikke kriteeriume ning et turumajandusliku staatuse andmine Hiinale seaks tõsiselt ohtu ELi tööstuse struktuuri ja tootmissektori töökohad. EMSK palub Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja nõukogul seda arvestada ja edendada rahvusvahelist õiglast konkurentsi kui viisi kaitsta aktiivselt neid töökohti ja Euroopa ühiskonna väärtusi ning suurendada sissetulekut ja jõukust Euroopa Liidus.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Küllap on nii mõnigi meie liige pannud tähele, et mitmetel üritustel ja visiitidel rõhutame selle seotust arengukoostöö projektiga. Ürituste ja visiitide käigus ei pruugi olla mahti projekti taustal pikemalt peatuda ning paljud liikmed pole projekti raames tehtavate tegevuste kasu oma äri jaoks märganud. Seetõttu räägimegi lähemalt just selle projekti tegevustest ja töösuunast.

 

Mis on arengukoostöö?

Välisministeeriumi kodulehele järgi on arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) termin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud rahalist abi, oskusteabe edasiandmist (tehniline abi) ja materiaalset abi.

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud 1998. aastast, mil Eesti Vabariigi Valitsuse reservist eraldati esimest korda vahendid arengukoostöö rahastamiseks. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata reformikogemuste jagamise kaudu üleminekumajandusega riikidel toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule. Eesti arengukoostöö üks eesmärkidest on majandusarengu edendamine ning alates 2014. aasta augustist on ka kaubanduskojal olnud suurepärane võimalus panustada just sellesse eesmärki, viies tänaseks ellu juba teist pikaajalist raamprojekti, mida rahastab välisministeerium Eesti arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 

Mida teeb kaubanduskoda arengukoostöö projekti raames?

Projekti eesmärk on tutvustada valitud arenguriikide ettevõtjatele ja ettevõtlusvaldkonna võtmeisikutele Eesti majanduskeskkonda ning arendada pikaajalisi majandus- ja ärisuhteid Eestiga. Selle saavutamiseks võõrustame Eestis erinevaid delegatsioone, andes neile ülevaate Eesti majandusest ning neile huvipakkuvatest tegevusvaldkondadest, tutvustades neile siinset ärikeskkonda viies neid erinevatele kohakülastustele ja kohtudes erinevate ametiasutuste ning ettevõtjatega. Iga sellise visiidi raames korraldame alati ka äriseminari, kus siiasõitnud ettevõtjad ja/või ettevõtlusorganisatsioonid saavad huvilistele Eestist tutvustada oma riigi ärivõimalusi ning traditsiooniliselt saavad Eesti ettevõtjad seminari raames ka kõigi delegatsiooni liikmetega üks ühele kohtuda. Üks ühele kohtumised ongi tavaliselt need, kus pikemaajaliste suhete loomise potentsiaal on kõige suurem ning need suhted mitte ainult ei aita kaasa arenguriikide arengule, vaid võimaldavad Eesti ettevõtjatel osa saada nende piirkondade tohututest võimalustest.

2015. aastal külastasid meid projekti raames äridelegatsioonid Serbiast, Makedooniast, Keeniast, Nepaalist ja Egiptusest. 2016. aastal oleme seni võõrustanud juba ettevõtjaid Gruusiast, Usbekistanist, Iraanist ning Valgevenest. Kõik delegatsioonid on siiani pakutud programmi ning saadud informatsiooni ja kontaktidega väga rahul olnud. Samuti on Eesti ettevõtjate huvi olnud nende riikide ja külla saabunud ettevõtjate vastu väga suur. Nii mõnelgi juhul on esmased kontaktid juba viljagi kandnud.

Lisaks delegatsioonide võõrustamisele käime projekti raames ka ise erinevate arenguriikide ettevõtlusmaastikke uudistamas. 2014. aastal käisime ettevõtjatega Brasiilias, 2015. aastal Myanmaris ning 2016. aastal Egiptuses, Iraanis ning Hiinas. Nende visiitide raames oleme kohtunud erinevate ettevõtlusorganisatsioonide, riigiasutuste ja loomulikult ka kohalike ettevõtjatega ning saanud seeläbi üsna hea ettekujutuse sellest, kuidas asjad seal toimivad (või ei toimi).

Nende arenguriikide puhul, mille oleme oma projektis sihtriikideks valinud, on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks ekspordi ja impordi mahtu suurendada. Lisaks sellele aitab sihtriikide majanduse arengusse ja kaubavahetuse suurendamisse panustamine kaasa ka nende regioonide stabiilsuse kasvule, mis on tänapäeva keerukate suhtekeeristega maailmas eriti oluliseks muutunud. Kuigi Eesti on väike Euroopa Liidu riik, aitab kahepoolsete suhete arendamine nende eesmärkide saavutamisele kindlasti kaasa ning teatud valdkondades, nagu näiteks ITs, saab Eesti olla paljudele suurmajandustele eeskujuks.

Pikeajaliste suhete loomisel on oluliseks märksõnaks järjepidevus, seega külastame võimalusel külastame neid riike, mille äridelegatsioone oleme juba võõrustanud ning vastupidi. Sellisel moel on tagatud mõlemapoolne kindlustunne, et huvi on jätkuvalt olemas, ning seda nii ettevõtja kui riigi tasandil. Nimelt korraldame kõiki visiite koostöös välisministeeriumi ning teiste asjassepuutuvate riigiasutustega. Võimalusel käime visiitidel kas välis- või ettevõtlusministri, kohaliku Eesti suursaadiku ja/või välisministeeriumi asekantsleriga. Ettevõtjatele annab kõrge valitsusametniku saatmine visiidil külge teatud kvaliteedigarantii – kui minister on sind tutvustanud, siis oled usaldusväärne tegija ning sind saab tõsiselt võtta. Arenguriikides on selline garantii eriti oluline, kuivõrd kipub seal hierarhia mängima väga olulist rolli ning seda eriti nende ettevõtjate jaoks, kelle peamiseks kliendiks on riik. Samuti on kohaliku Eesti saatkonna olemasolu hindamatu eelis nii visiidi korraldamisel kui ka hiljem jätkutoena ettevõtjale, kes seal riigis edasi toimetada soovib. Siinkohal soovimegi tänada meie häid partnereid – meie aukonsuleid, saatkondi, välisministeeriumi ja teisi partnereid, kes on meid projekti käigus toetanud!

Lisaks visiitidele korraldame projekti raames ka foorumeid erinevate piirkondade laiemalt tutvustamiseks. 2014. aastal korraldasime ülimenuka Aafrika foorumi, millele just eestlaste huvi tõttu oleme tänavu otsustanud jätkuürituse korraldada. Lisaks on 2017. aastal plaanis korraldada Ladina-Ameerika foorum sealsete võimaluste tutvustamiseks.

Lisaks Aafrika foorumile on meil sügisel plaanis võõrustada siin Nigeeria äridelegatsiooni ning külastada Usbekistani, Keeniat ja Vietnami. Seega arengukoostöö projekti raames on tegemist tiheda sügisega. Julgustame kõiki liikmeid meie tegevustest osa võtma ja andma oma panus Eesti arengukoostöösse!

 

Jana Silaškova
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projektijuht

„Mul on võimalus viia oma unistused ellu ja see teebki elu põnevaks.“ Paulo Coelho

 

Projekt „Erasmus noortele ettevõtjatele” viis mind, minu suured ideed, unistused ning päevinäinud kohvri Hispaaniasse. Lahkusin Eestist suure ootusärevuse ja põnevusega kohe aasta alguses. Teadsin, et 2016 tuleb minu aasta.

Hispaania mentorettevõttest Mencanta hr. Jesus Migueliga olime põgusalt suhelnud e-kirjade ja paari Skype’i kõne vahendusel. Mencanta on mobiilirakendus, kuhu on koondunud üle miljoni moetoote ning seda rakendust kasutab iganädalaselt üle tuhande kliendi. Tõeliselt muljetavaldav! Ettevõttes töötab 12 inimest ja kõigil neil on kindel soov vallutada moemaailm ja jätta sinna Mencanta jalajälg. Steve Jobs ütles kunagi, et inimesed, kes on piisavalt hulljulged ning arvavad, et suudavad maailma muuta, on tavaliselt need, kes seda lõpuks teevadki. Jesus on Mencanta brändi kaasomanik ja suur visonäär. Mind köitis kohe alguses tema suur soov maailma muuta.

Jesus ei ole koos oma tiimiga veel maailma muuta suutnud, küll aga on neil suur roll minu maailma muutmisel. Minu väikene disainibränd WHATEVER oli pikka aega oma õigelt teelt kadunud ja see oli ka üks nendest põhjustest, miks ma otsutasin „Erasmus Noortele Ettevõtjatele“ programmis osaleda. Teadsin kogu aeg, et see tee on mul silme all, kuid kuidagi ei õnnestunud seda üles leida.

Ma leidsin oma tee ja kuidas veel!

Keegi on kunagi öelnud, et ta pole kohanud ühtki sellist hinge, kellelt poleks olnud midagi õppida. Olen seda tsitaati pikka aega endaga kaasas kandnud. Kuid pean ühe ülestunnistuse tegema. Pean end keskmisest temperamentsemaks kui tavaline eestlane, kuid Hispaania elu- ja tööoludega ei suutnud ma harjuda. Vahel juhtuski nii, et tööpäeva lõpus koju jalutades ja oma päeva analüüsides tajusin, et tänase päeva õpetus oli pigem kõik see, mida oma ettevõttes teha ei tohiks. Kas seegi pole mitte väärtuslik õpetus? Iseasi, kas ma seda ka oma teel oskan õigesti kasutada või astun sama reha otsa.

Plaan.

Ma olen end alati pidanud pigem plaaniinimeseks. Kas need plaanid mul alati korrektselt õiged on – see on juba teine asi. Kuid nii autos kui öökapi kõrval on mul juba aastaid kaustik, kuhu olen kogunud ka oma kõige pöörasemaid ideid ja mõtteid.

Aga minu esimene õppetund Mencantast oli, et plaan peab olema – miks sa midagi teed, kuidas sa seda teed ja mis kõige peamine, kellele sa seda teed. See peab sul olema selge. Nii selge, et kui juhuslik mööduja küsib, miks sa seda teed, suudad talle esimese 10 sekundiga selle kohe ära põhjendada. Ja oma toote talle ka maha müüa.

Just oma plaani tegemisel juhtus mul ühel õhtul üsna naljakas lugu. Nimelt olin pisut hädas strateegia loomisega.Tänane turundusmaailm on hoopis midagi muud võrreldes paari aasta taguse ajaga ja kuigi online-kaubandus on aastast aastasse kasvutrendis olnud, tähendab see seda, et nende miljonite online-poodide seast pead sa leidma kindlad võtted, kuidas silma paista. Istusin voodil ja tõesõna, ragistasin ajusid, kuni tuli üks piiks, mis teatas, et postkasti on saabunud uus kiri. Kirjutajaks oli Petr strategyn.com lehelt. Nimelt oli ta näinud oma andmebaasis, et olen külastanud nende veebilehte ja ta tundis siirast huvi, kas leidsin selle, mida otsisin. Ma olin imestunud! Kirjutasin kohe Petrile tagasi, et loodetavasti pole sa robot ja ma tõesti vajan sinu abi. Järgmisel päeval tegime Petriga paaritunnise Skype’i kõne ja ma sain vastused mitmetele asjadele, mis minus kõhklusi tekitasid. Suhtlen siiani Petriga, et arutada mõningaid uusi aspekte. Seega plaan peab olema! Ükskõik, kelle käest peaksid selle loomiseks abi küsima.

Alati ei lähe nii, nagu sa planeerinud oled. Vahel läheb veel paremini.

Vahetult enne Hispaaniat soetasin oma elu esimese fotoaparaadi. Olin toidufotosid juba aastaid teinud, aga siiani vaid oma kindla kaaslase iPhone 5-ga. Sain aru, et on aeg edasi liikuda.

Ja nii ma seal Hispaanias hakkasingi aina rohkem ja rohkem toidufotograafiaga tegelema. Avasin Instagrami konto Foodgraphers ja suutsin nelja esimese kuuga oma fännibaasi kasvatada ca 2000 fännini. Aga mitte ainult! Ma suutin võita ka oma esimese toidufoto konkursi, pealekauba rahvusvahelise!

See fotokonkurss avas minu jaoks mitmeid uksi. Ka Eestis tagasi olles tegelen fotograafia, täpsemalt toidufotograafiaga igapäevaselt. Kirjutan toiduartikleid ja lisan sinna juurde suud vett jooksma panevaid toidufotosid, samuti pildistan erinevate kohvikute ja restoranide menüüsid.

Kaks on parem kui üks.

Öeldakse, et kaks pead on parem kui üks. Nimelt kohtasin ma Hispaanias Livat, kes on sünnilt lätlane, kuid on juba viimased viis aastat Hispaanias elanud. Liva oli Mencanta meeskonnaga alles hiljuti liitunud ja meie põhjamaised lahtised pead töötasid koos nii, nagu oleksime juba aastaid teineteist tundnud.

Tänu Livale õnnestus mul pildistada mitmeid kohalikke peresid minu oma brändi toodetega ja just tema oli see, kes tegi mind tuttavaks Läti moeblogijatega. Nii sai Hispaanias olles ka WHATEVER kõrvale loodud veel teinegi bränd – Black Giraffe Brand.

Kokkuvõtteks.

Kõige enam olen ma tänulik. Ka kõige vihmasemal ja kurvemal päeval olin ma tänulik – inimesed, kellega tutvusin ning olukorrad, olid need siis rõõmsad või keerulised. Kõige tänulikum olen ma teekonna ja nende võimaluste eest. Olgugi, et ma ei suutnud oma brändiga siseneda Hispaania turule, on minu ühest brändist saanud kaks, millest mõlemad kinnitavad edukalt kanda Lätis ja millel on juba lojaalseid kliente üle terve maailma.

Suurtel gurudel on kombeks öelda, et välja tuleb astuda oma mugavustsoonist, siis leiame üles iseenda, seal on kogu maagia, kus kõik söövad vikerkaari ja kakavad liblikaid. Ja ma arvasin, et üheskoos oma päevinäinud kohvriga ma seda teengi – igakord, kui jälle teel olen. Teadmata, mis täpselt saama hakkab.

 

Kristi Tähe viibis Erasmuse programmi raames 2016. aasta alguses neli kuud Valencias Hispaanias.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

 

Kairi Tähe
Must Kaelkirjak OÜ
Black Giraffe Tribe omanik ja looja
Whatever. Brand ja Black Giraffe Brand.
www.blackgiraffetribe.com