Üldreeglina vastutab töötaja tööandja ees kohustuse rikkumise eest, kui töötaja on rikkumises süüdi. Teatud juhtudel on tööandjal mõistlik sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkulepe, mille kohaselt vastutab töötaja oma süüst sõltumata, kui tema vastutuse all olev vara on hävinud, kadunud või selle väärtus vähenenud. Selline kokkulepe aitab tagada töötaja kätte usaldatud vara säilimise ning lihtsustada tööandja tõendamiskoormist, kuna puudujäägi korral ei ole vaja töötaja süüd tõendada.

Tööandja saab varalise vastutuse kokkuleppele tugineda vaid siis, kui see on sõlmitud seaduses ette nähtud nõudeid järgides. See tähendab, et kokkulepe peab olema kirjalikus vormis ning vara, mille hüvitamise kaitseks leping sõlmitakse, olema ajaliselt, esemeliselt ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Silmas tuleb pidada, et leping saab hõlmata vaid vara, millele ligipääs on ainult töötajal või kindlaks määratud töötajatel, kuna töötaja saab vastutada vara eest, mille üle tal üksinda või koos töötajate grupiga on teatav kontroll.
Lisaks on oluline kokku leppida varalise vastutuse ülempiiris, st summas, millest suuremat ei saa tööandja töötajalt vara mittesäilimise korral nõuda. Kui puudujääk jääb alla kokkulepitud ülempiiri, on tööandjal õigus nõuda töötajalt summat, mis vastab tegelikule puudujäägile. Tööandja võib küll täiendavalt nõuda kahju hüvitamist, kuid sellisel juhul peab olema valmis tõendama töötaja süüd kahju tekkimisel.

Samuti peab tööandja maksma töötajale varalise vastutuse kokkuleppe eest lisaks töötasule mõistlikku hüvitist, mille suurus on vastavuses vastutuse ülempiiriga. Hüvitise mõistlikkust hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Sealjuures ei saa mõistlik hüvitis sisalduda alampalga sees, vaid peab sellele lisanduma.

Katre Rugo
Jurist

05.11.2014

Ettevõte Eskaro oli esimene värvitootja Eestis, kes sai 2008. aastal oma tootele Primo2 spetsiaalse ökomärgise. Lille kujund tootel ütleb tarbijale, et tegu on keskkonnasõbraliku tootega. See on märk usaldusväärsusest ja kvaliteedist. Rääkisime tänasest ettevõtluskeskkonnast ja edusammudest keskkonnaprojektis EDE CON ettevõtte juhi Eduard Shtivelmani, kvaliteedijuhi Anni Turro ning keskkonnakonsultant Tarmo Tähega.

Alustuseks küsiksin ettevõtte juhilt, kuidas Eskarol praegu läheb?
Eesti Eskarol läheb just nii nagu läheb tervel Eskaro grupil. Praegune ärikeskkond on tugevalt mõjutatud sellest, mis toimub Ukrainas ja see teeb kogu olukorra ettearvamatuks. Aasta esimese kvartali tulemused olid head, kuid sealt edasi on müük kahanenud. Ukraina turg on olnud üks kõige suuremaid turge siiani, kuid selle osakaal tõenäoliselt langeb. Samas jällegi Baltikumi ja Soome turgude mahud kasvavad. Kuid see pole ainult Eskaro probleem, vaid usun, et enamik ettevõtteid pistab praegu sellega rinda ning katsub leida uusi ekspordivõimalusi. Ekspordime oma kaubast rohkem kui 50%.

Mida peate Eskaro tugevusteks?
Tegelikult toodame ju konkurentidega sarnaseid asju, kuid meil, Eskarol, on paigas hinna ja kvaliteedi suhe ja oleme paindlikud. Püüame alati reageerida muutustele kiirelt ja teha kiireid otsuseid, ka seda võib tugevuseks pidada. Meie peamine ekspordiartikkel on interjöörivärvid ja pean väga oluliseks hoida kõikides meie toodetes kvaliteeti ja stabiilust.

Eskaro osales keskkonnaprojektis EDECON, mis on Euroopa Komisjoni algatatud ja rahastatud projekt. Miks otsustas Eskaro selles projektis osaleda?
Eskaro peab väga oluliseks, et jälgiksime oma tootmisprotsessis keskkonnasäästlikust ja -sõbralikkust. Keskkonnateadlikkust on vaja tõsta tervikuna kogu ühiskonnas ning kuna see on meie jaoks oluline teema, siis seepärast pidasimegi vajalikuks selles projektis osaleda. Pealegi on ju eesmärk igal ettevõttel, et tema tooted oleksid kvaliteetsed ja et nendega toimuks pidev arendus- ja uuendustöö. See projekt andis selleks hea võimaluse – käia läbi meie toodete elutsükkel algusest lõpuni.

Keskkonnaauditi Eskaros viis läbi Tarmo Täht, kes esindab konsultatsiooniettevõtet Christiansen Consulting OÜ. Küsimegi nüüd kõigepealt tema käest, miks ta just Eskaro välja valis?

Kui projekt EDECON tuli, siis meenus mulle esimese asjana just Eskaro toode oma ökomärgiga. Teadsin, et on palju lihtsam alustada auditeerimist, kui firmas on juba mingi keskkonnateadlikkus olemas. Kui alustasin olukorra kaardistamisega, siis kõik läks väga sujuvalt. Anni Turro teadmised selles valdkonnas olid väga suured ning see aitas kaasa projekti õnnestumisele. Isiklikult sain Eskarost väga positiivse tõuke edaspidiseks ning hea kogemuse teiste ettevõtete auditeerimiseks.

Anni Turro, kuidas see auditeerimine siis välja nägi?
Eesmärk oli kaardistada tervikuna kogu toote elutsükkel. Tulemusena valmis kaart/joonis/juhend, mida nüüd saab kasutada kõikide teiste toodete puhul. Valmis universaalne juhend, mida saaksid kasutada ka teised ettevõtted. See kannab nimetust „LIT analüüs − Elutsükli mõju hindamise tööriist“ (inglise Lifecycle Impact Tool). Tööriist võimaldab struktureeritud lähenemist toote mõjude uurimisele igas selle elutsükli etapis. Tabelis on kajastatud toote või teenuse teekond materjalide kogumisest selle elu lõpuni. Selline tabel on ettevõttes ka edaspidi kasutusel ja ripub koolitusklassi seinal ning seda on võimalik vastavalt hetkeseisule ümber mängida.

Protsess koosnes kolmest osast − alustasime sellest, et vaatlesime toorainet, kust ta tuleb, kas saab tooraine tarnimise tee olla lühem, kellelt oma toorainet ostame, jne.
Partneriks valime eelkõige need firmad, kes on meile lähemal. Keemia tooraine turg on väga muutlik, peame pidavalt olema kursis, mis turul toimub. Peame jälgima ka seda, et kemikaalid, mida ostame oleksid registreeritud ja usaldusväärsed.

Teine samm oli tootmistsükli vaatlus − mida seal muuta saaks. Kuna oleme noor ettevõte ja tehas Eestis on ehitatud 2004, siis vanu seadmeid meil ei ole ja see on keskkonna mõistes jällegi säästlik, et me oma seadmete kasutamisega loodust liialt ei reosta. Jäätmekäitlus on samuti meil heal tasemel, meil on spetsiaalne vaheladu, kus pressime papi, kile , metalltünnid, et mitte vedada õhku. Siis tuleb jäätmefirma ja viib need ümbertöötlemisele. Praktiliselt kõik jäätmed suuname ümbertöötlusse.

Kolmanda sammuna vaatlesime, mida saaks teha valmistootega. Järgime väga pingsalt tooraineid, et need oleksid samuti võimalikult ohutud kasutajatele. Oleme Eskaroga osalenud teisteski keskkonnaprojektides. Näiteks ühe projekti raames tegime oma kemikaalidele spetsiaalse auditi. Sealt selgus, et me ei kasuta aineid, mis on ohtlikud merekeskkonnale. Sellised teadmised on väga olulised, need on kinnituseks meile oma toodete kõrge kvaliteedi kohta.

Tulevikus soovime tõenäoliselt plekist värvipotid ümber vahetada plastiku vastu. Saime teada, et plastik võtab vähem ruumi ning kuna ta on kergem, siis transportides värve ühest riigist teise reostab ta vähem keskkonda.

Esmapilgul võivad taolised muutused tunduda väiksed, kuid kokkuvõttes muutub ettevõte nende läbi kasumlikumaks, efektiivsemaks ja kui ta nende tegevuste kaudu ka keskkonda säästab, siis on eesmärk kuhjaga täidetud.

Maarja Loorents
Kommunikatsioonijuht

05.11.2014

Alustan subjektiivse kõrvalepõikega. Näib nii, et kui Brüsselis räägitakse ettevõtlusest, siis tehakse seda kuidagi vabandavalt, stiilis, et „Küll on piinlik, et ettevõtjad kasumit ka saavad, aga sellegipoolest on esmatähtis solidaarsus ja sidusus ja sotsiaalsus jne …“. See, mitte retoorika, vaid selle taga seisev suhtumine mõjub mitmeti. Ühelt poolt ei pruugi paljudes riikides ettevõtlusega alustamine olla üldsegi mitte lihtne, teisalt annab see vägagi positiivse fooni igasugusele sotsiaalsele ettevõtlusele.

Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) käivitas oma sotsiaalse ettevõtte projekti, et määratleda poliitilised ideed, võimalikud konkreetsed meetmed ja poliitikasoovitused. Järgnevalt tutvustangi sotsiaalseid ettevõtteid puudutavaid EMSK tähelepanekuid ja soovitusi.

EMSK peamised tähelepanekud
EMSK on välja toonud, et täheldada võib tõsist huvi sotsiaalsete ettevõtete vastu ja nad on üha enam nähtavad. Siiski on teadlikkus veel väga väike ja nende mudeleid, professionaalsust ja väärtusloomet ei tunnustata ega mõisteta.
Teiseks oleks vaja täpsustada sotsiaalse ettevõtte määratlust. EMSK soovitab mõiste ja mudelite selgitamisel mõiste asemel kasutada pigem ühiste omaduste järgmist kirjeldust:

• vastandina kasumlikele eesmärkidele peamiselt sotsiaalsete eesmärkide omamine, millega luuakse üldsusele või selle liikmetele sotsiaalseid eeliseid;
• tegutsemine peaasjalikult mittetulundusühinguna, mille kasum põhimõtteliselt reinvesteeritakse, mitte ei jagata seda eraaktsionäridele ega omanikele;
• mitmekesiste õiguslike vormide ja mudelite olemasolu: nt ühistud, vastastikused ühingud, vabatahtlikud ühingud, sihtasutused, tulundus- või mittetulundusühingud; sageli on erinevad õiguslikud vormid kombineeritud ning mõnikord need muutuvad vastavalt vajadusele;
• (tihti üldist huvi pakkuvaid) kaupu ja teenuseid pakkuva ettevõtjana tegutsemine, millega
  sageli seondub tugev sotsiaalse kaasatuse element;
• tegutsemine sõltumatute üksustena, kus olulisel kohal on osalemise ja kaasotsustamise
  (töötajad, kasutajad, liikmed), valitsemise ja demokraatia (esindus- või avatud demokraatia) aspekt;
  tihti pärinetakse mõnest kodanikuühiskonna organisatsioonist või ollakse sellega seotud.

Veel tähelepanekuid sotsiaalsetest ettevõtetest
Üksikutes liikmesriikides rakendatakse riiklikke toetusprogramme, kuid mitmes liikmesriigis leiab rohkem tegevusi aset kohalikul tasandil.

Ilma kõigi tasandite (ELi, riikliku, piirkondliku, kohaliku tasandi) avaliku sektori asutuste selge poliitilise tahte ja vastutuseta ei suudeta avada seda liiki ettevõtte täielikku potentsiaali.
Sotsiaalse ettevõtte kasvuks vajaliku ökosüsteemi osad on Euroopas ja liikmesriikides juba olemas, kuid need tuleb kokku liita ja asetada sidusasse, poliitikavaldkondi ühendavasse raamistikku.
Parimate tavade tutvustamine on ülitähtis Euroopa sotsiaalsete ettevõtete ringkonna innustamisel ja ülesehitamisel, aga see peab sisaldama ka riikidevahelise ülekandmise aspekti. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb arendada ka toetusprogramme ja kohast rahastamist käivitamisjärgseks ja laienemisetapiks. Seepärast tuleb sotsiaalse ettevõtte toetust kujundada olelusringi ja tervikliku käsitluse alusel.

Oluline käsitlemist vajav valdkond on avaliku sektori asutuste, erasektori ja sotsiaalsete ettevõtete suutlikkuse suurendamine sellistes valdkondades nagu tunnustamine, sotsiaalse mõju mõõtmine, investeeringuvalmidus, ettevõtte käivitamine, ettevõtlusprogrammid jne. Suuremat tähelepanu tuleks osutada sotsiaalsetele tulemustele ja mõjule ning need peaksid täiendama majandusaruandlust rohkemates aruannetes. Tunnustada tuleks sotsiaalmajandusettevõtete rolli töökohtade loomisel, liikmesriigid peaksid omavahel jagama sotsiaaldialoogi mudeleid ja tagada tuleb inimväärsed töötingimused. Õigusraamistiku ühtlustamise järele puudub vajadus. Pigem tuleks komisjoni kaardistava uuringu tulemusi kasutada kogemuste vahetamisel ja inspiratsiooni pakkumisel. Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni poliitika peavad olema paremini seotud.

EMSK põhilised poliitikasoovitused
EMSK soovitab luua Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava, võttes vastu Euroopa sihtasutuste, ühingute ja vastastikuste ühingute põhikirja. Samuti soovitatakse käivitada suutlikkuse suurendamise programmid, et toetada ja lihtsustada sotsiaalset innovatsiooni. Koostada tuleks juhised liikmesriikidele uute riigihanke-eeskirjade ja sätete rakendamise kohta selles valdkonnas.
Lisaks tuleks integreerida sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalmajandusettevõtted Euroopa väikeettevõtlusalgatusse Small Business Act. Ka peaks koguma ja tutvustama sotsiaalsele ettevõttele enim sobivaid finantslahendusi ja finantsökosüsteemi. Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee soovitab ka tunnustada ja toetada sotsiaalmajandusettevõtete panust tööhõivesse ja nende rolli sotsiaaldialoogi osalistena ja edendada sotsiaalset ettevõtlust hariduse igal tasandil.

Komitee arvates tuleks pidada esmatähtsaks edasisi uuringuid ja peegeldada sotsiaalseid ettevõtteid paremini riiklikes statistikakogumikes, et suurendada arusaamist, tunnustamist ja nähtavust.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs