Kaubanduskojas toimus 31. märtsil suurt huvi pakkunud infoüritus päikeseenergia tootmise teemal, mis leidis aset kaubanduskoja energiaefektiivsust edendava Euroopa Komisjoni kaasrahastatud STEEEP projekti raames.

Üritusel pälvis põhjalikku tähelepanu Andres Meesaku (Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon) esinemine, kes andis ammendava ülevaate sektori trendidest ja põhilistest aspektidest päikeseenergia tootmisel nii Eestis kui laiemalt. Muuseas, ta ise on üks esimesi elektrivõrku liidetud päikesejaama omanikke.

Valdkondlik turuliider Energogen OÜ juht Martin Lall rääkis ettevõtte pikaajalisest ja põhjalikust kogemusest päikeseenergia terviklahenduste pakkumisel ning jagas praktilisi nõuandeid nii praegustele kui ka uutele solaarenergia tootjatele.

Ettevõte Logistika Pluss OÜ, kes 2014. aastal võitis Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitli, jagas oma paari aasta pikkust praktilist kogemust päikeseenergia tootmisel ettevõtte uues logistikakeskuses. Põhjustest päikeseenergia tootmiseks sai mainitud keskkonnasäästu CO2 näol, regulatiivset survet energiakokkuhoiuks. Samuti tekitab roheline mõtteviis klientides/huvigruppides usaldust ja enda toodetud elekter aitab maandada energiahindade muutustest tulenevaid riske.

Esinejate ettekannetest jäi kõlama, et täna võiks kindlasti Eestis mõelda ja planeerida päikeseenergia tootmist rahuldamaks nii oma ettevõtte kui ka isiklike majapidamiste energiavajadust, samuti müüa energiat võrku. Kuna iga projekt on omanäoline ja tegu on mahuka investeeringuga, oleks huvi tekkides päikeseenergia tootmise vastu mõistlik esmalt nõu pidada hea eksperdiga, et arutada ettevõtte või hoone omaniku eesmärkide ja võimaluste üle ning teha vajaminevad tasuvuskalkulatsioonid. Planeerimisprotsessi alguses oleks hea arutada, kuhu oleks konkreetsel juhul võimalik ja soovituslik paigaldada paneelid, kas uuele või vanale hoonele, hoone fassaadile või põllule (välistamaks varjude tekkimist paneelidele, tagamaks paneelidele õige suund, st lõunasse +-15°, kaldekraad 35°–45°). Samuti on oluline see, kuidas on konkreetsel juhul võimalik kombineerida olemasolevaid toetusmeetmed, mis varieeruvad nii hoone asukohast (nt osad välistavad asukoha linnas) kui ka projekti detailidest (nt osad välistavad valmisoleva hoone) lähtuvalt.

Vaadates lähiaastatel kohalduvat regulatiivset raamistikku, on tendents hoonete efektiivsusele ja aina karmistuvate tingimuste suunas. Näiteks uusehitiste puhul kohaldub 2021. aastast nõue ehitada ainult ligi null või nullenergia hooned. Samuti lisandub 30 MW tootmisvõimsust uusehitiste näol, mis toodavad aastas 30 GWh elektrit.

Millal investeerida, kas tehnoloogiad on täna piisavalt head ja hinnad mõistlikud?

Tänane globaalne kumulatiivne päikeseenergia tootmisvõimekus on 233 GW ja möödunud aastal lisandus 55 GW tootmisvõimsust juurde. Sealhulgas 19 riigi päikeseenergia jaamades toodetakse üle 1% sisemaisest elektritarbimisest (nt Itaalias 7,9%, Kreekas 7,6%, Saksamaal 7%, kogu Euroopa Liidus 3,5%).

Meesaki sõnul langeb PV süsteemide hind 20–30%, kui globaalne tarnemaht (tootmismaht) kahekordistub, seega tänase kasvutempo juures „poolduvad“ hinnad iga 10 aasta järel (Swansoni seadus).

Mis puudutab tehnoloogiaid, toimub innovatsioon loomulikult jooksvalt. Olukorras, kus paneelide tavapärane tootlusgarantii on 30 aastat, siis soovides kasutada jooksvalt pigem uuemaid seadmeid, on võimalik juurde tellida näiteks tagasiostugarantii.

Eestis langeb õige suuna ja kaldega pinnale aastas ca 1100–1200 KWh/m² energiat, millest 85% langeb vahemikus aprillist oktoobrini. 1 kW (ca 6 m²) võimsusega optimaalselt paigaldatud päikeseenergia tootmisjaam toodab aastas 900–1000 kWh energiat.

Päikeseenergia süsteemi tasuvust selgitas Meesak kui investeeringu katmist rahavooga, mis omakorda jaguneb säästu ja elektrimüügi rahavooks. Esimene tähendab võrgust ostmata jäänud elektrienergia hinda koos ülekandetasude ja riiklike maksudega (kaetakse toodetava elektri tarbimisega kohapeal samavõrra võrgust vähem elektrit ostes). Teine elektrimüügi rahavoog tähendab kohapealsest tarbimisest ülejääva elektri müügist saadavat tulu, millele lisandub 12. aasta jooksul taastuvenergia toetus.

Pikaajalist investeeringut tehes on oluline valida usaldusväärne ja pika kogemusega päikeseenergia terviklahendust pakkuv ettevõte (kes saab pakkuda konsultatsiooni, tarnet, paigaldust ja hooldusteenust), et leida parim lahendus, vältida lihtsaid eksimusi (nt seadmete tüübid, võimekus jms) ning probleemide tekkides oleks võimalik saada kiirelt asendustoode või muud abi. Toetusmeetmetest on olulisemad investeeringutoetused PRIAlt ja KredExilt, taastuvenergiatoetus ja otseliin.

Väärtuslikku investeeringut on kindlasti oluline kaitsta kindlustusega nagu oma muud vara võimalike ootamatuste eest (ilmastik, vargus või tulekahju). Viimaseks tasub veel ära mainida, et esinejad avaldasid arvamust, et Eestis toodetud päikesepaneelid on igati konkurentsivõimelised ja ka hinnad ei erine välismaa tootjatest.

 

Lea Aasamaa
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Juba pikki aastaid, eriti aga 2008. aasta majandus- ja finantskriisist alates, kostab eurotsoonist rääkides otsekui kaks erinevat mantrat – üks, et eurotsoon laguneb kohe-kohe, ja teine, et eurotsoon vajab tugevdamist, süvendamist, ühtset majandus- ja rahanduspoliitikat ning poliitilist juhtimist. Võime öelda, et Euroopa Komisjon (EK) tegutseb järjepidevalt riikide majandus- ja rahanduspoliitika ühtsemaks „tuunimise“ nimel. Kasutades selleks nii poliitilisi hoobi, millest mõned kannavad (minu subjektiivse arvamuse kohaselt) üsnagi sisukaugeid nimetusi nagu Euroopa poolaasta, kui ka reaalseid regulatiivseid samme. Praegugi on ringluses mitmed majandus- ja rahaliitu süvendavad poliitikadokumendid. Alljärgnevalt tutvustan lühidalt kolme värskemat üllitist.
1. Euroala välisesindatust käsitlev EK teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Tegevuskava euroala ühtsema välisesindatuse loomiseks rahvusvahelistel foorumitel“ ja nõukogu otsus, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis. See pakett on kavandatud 2025. aastaks soovitud eesmärkide (luua tihe ja toimiv majandus- ja rahandusliit) saavutamiseks vajalikest üksteist mõjutavatest ja tingimuslikest sammudest koosneva süsteemina. Neis dokumentides peetakse enesestmõistetavaks, et IMF on peamine institutsioon, mille suhtes tuleks euroala välisesindatust tugevdada ühisesindaja kohaga. Siis oleks euroala võimeline IMFiga neis küsimustes ühehäälselt suhtlema, milles ELi poliitika on suurel määral kooskõlastatud, täpsemalt majandus- ja eelarvepoliitika, makromajanduslik järelevalve, vahetuskursi poliitika ja finantsstabiilsus. Selleks soovib EK, et tema poolt kavandatud stsenaariumis võimalikult kiiresti kokku lepitakse. Kavandatud on, et aktsionäride nõukogus tutvustab euroala seisukohti eurorühma esimees, Rahvusvahelises Valuuta- ja Rahanduskomitees esindab euroala eurorühma esimees, IMFi direktorite nõukogus esindab euroala otse euroala ühe liikmerühma tegevdirektor niipea, kui on moodustatud üks või mitu liikmerühma, mis koosnevad ainult euroala liikmesriikidest (tegevdirektori valimine toimuks eurorühma esimehe ettepanekul, suulised ja kirjalikud avaldused tuleks täielikult kooskõlastada). Euroala laienemise korral tehakse vajalikud muudatused kooskõlas euroalasse mittekuuluvate riikidega ning kohendatakse esindatust vastavalt.

2. Nõukogu soovitus riiklike konkurentsivõime komiteede loomise kohta euroalal. Ühes oma varasemas teatises majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta tegi EK ettepaneku konsolideerida euroala 2017. aasta alguseks. Esimene etapp oleks „teguse süvendamine“, mis algas 15. juulil 2015, ja seejärel tuleks euroala liikmesriikide majandusi lähendada, viies läbi põhjalikumad reformid (teine etapp – majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine). Esimese etapi üks põhielemente on majanduse juhtimise paremate vahendite loomine. Selle „parema vahendi“ hulka kuulub ka kõnealune nõukogu ettepanek, milles soovitatakse luua euroala liikmesriikides riiklikud konkurentsivõime komiteed (ja julgustatakse teisi liikmesriike looma sarnaseid organeid). Liikmesriike kutsutakse üles rakendama selles soovituses esitatud põhimõtteid ja EKl palutakse koostada 12. kuu pärast eduaruanne soovituse rakendamise ja sobivuse kohta, sealhulgas õiguslikult siduvate sätete vastuvõtmise vajalikkuse kohta. Komiteed jälgiksid asjaomase liikmesriigi konkurentsivõime arengut, eelkõige tegureid, mis võivad lühiajalises perspektiivis avaldada üleilmsete konkurentidega võrreldes mõju hindadele ja kaupade ja teenuste kvaliteedile. Komiteede pädevusalasse peaks kuuluma nii palgadünaamika kui ka mittepalgalised aspektid, tootlikkust suurendavad tegurid, investeeringutega seotud dünaamilised aspektid, innovatsioon ja majanduse atraktiivsus ettevõtjate jaoks. Komiteed analüüsivad ja hindavad asjakohaseid meetmeid ning koostavad poliitikasoovitusi, arvestades riikide eripära ja väljakujunenud tavasid. Nad annavad ka asjakohast teavet, toetamaks palgakujundusprotsesse riiklikul tasandil. Komiteed on struktuurselt sõltumatud ja funktsionaalselt iseseisvad liikmesriigi vastavatest asutustest. Nad peaksid konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega (nt riigi tasandi osalejad või osalejate rühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigi majandus- ja sotsiaaldialoogis), kuid ei tohiks esindada üksnes või peamiselt teatud sidusrühma arvamusi ja huvisid. Komiteed peaksid koostama aastaaruandeid. Tagamaks euroala ja ELi eesmärkide arvesse võtmise, kavatseb EK koordineerida komiteede tööd, korraldades konsultatsioone mõlema poole vahel nii aastaaruannete koostamise kui ka liikmesriikides toimuvate teabekogumismissioonide käigus. EK võtab neid aruandeid arvesse Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtavates analüüsides. Lühidalt öeldes tahetakse liimesriikides EK plaane edasikandvat süsteemi, et suurendada vajalike reformide omaksvõttu riiklikul tasandil.
3. Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta. Selle üllitise väljakuulutatud eesmärgiks on integratsiooni tugevdamine euroala ja liikmesriikide tasandi vahel. Eesmärk on pakkuda võimalus aruteludeks euroala üle ja soovituste esitamiseks selle kohta enne riigipõhiste arutelude pidamist, tagamaks seda, et ühised väljakutsed oleksid riigipõhistes meetmetes täielikult kajastatud. Eelmise poolaasta tsükli puhul esitati euroala soovitused poolaasta lõpus, samal ajal kui riigipõhised soovitused. Selle dokumendiga esitatakse neli soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Soovitused on järgnevad: 1) kohaldada poliitikat, mis toetab majanduse elavdamist, edendab lähenemist, hõlbustab makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist ja parandab kohanemisvõimet; 2) viia ellu reformid, mis ühendavad endas järgmisi komponente: paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud, igakülgsed elukestva õppe strateegiad, tõhus poliitika, millega aidata töötutel tööturule tagasi pöörduda, tänapäevased sotsiaalkaitsesüsteemid ning avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenusteturud; 3) vähendada maksukiilu, eriti väikese sissetulekuga töötajate puhul, ja teha seda eelarveneutraalsel viisil, et soodustada töökohtade loomist, säilitada 2016. aastal üldiselt neutraalne eelarvepoliitika, nagu kavandatud; 4) vähendada 2017. aastal valitsemissektori võlga, et taastada eelarvepuhvrid, ja vältida samal ajal protsüklilisust, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, ning hõlbustada pankade viivislaenude järkjärgulist vähendamist ning täiustada ettevõtjate ja kodumajapidamiste suhtes kohaldatavaid maksejõuetusmenetlusi.

Kõik see kannab endas veendumust, et majandus- ja rahaliitu tuleks parandada ja süvendada. Komisjoni seisukoht on, et liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine on möödapääsmatu. Paraku kostavad aga järjest valjemini erinevatest liikmesriikidest ka need hääled, mis soovivad EList välja astumist, seda just halva pealesunnitud seadusandluse tõttu.

 

Reet Teder

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKis