Ja mitte ainult enda, vaid ka teiste oma! Just nii mõtisklesin rahvusvahelise noortevahetuse kolmanda päeva pärastlõunal vanapaberi taaskasutamise töötoa ajal, kuulates ruumis olevat aktiivset jutuvadinat. Enam ei olnud võimalik aru saada, mis keeles omavahel suheldi. See ei olnudki tähtis. Mulle tegi rõõmu, et kõik 11 erinevast riigist pärit 18 noort omavahel suhtlesid. See tähendas ainult ühte – grupp toimib.

Olime Saraga loonud edukalt keskkonna, kus eri vanuses, erineva kultuuri- ja sotsiaalse taustaga noored tahtsid, julgesid suhelda. See oli hämmastav, arvestades, et kolmandik osalejatest valdas inglise keelt väga vähesel tasemel. Puudulik keeleoskus on ainult üks paljudest takistustest, veelgi enam pärsivad suhtlemisjulgust vähene enesekindlus, tõrjutus, varasemad negatiivsed kogemused või ka lihtsalt häbelikkus. Lisaks kultuurilised tõekspidamised, eelarvamused, stereotüübid, „nii peab“ ja „nii ei tohi põhimõtted“. Need mõjutavad meie igapäevast suhtlemist, võimaldavad või piiravad uue avastamist ja kogemist. On niipalju erinevaid tegureid, mis võivad ühes rahvusvahelises projektis kaalukaussi saatuslikult ühele või teisele poole kallutada!

Olime kaks päeva keskendunud jää murdmisele, üksteisega tutvumisele, meeskonnatöö ja grupi ühtsuse loomisele. Tasapisi olid välja koorunud osalejate taust ja isiksuseomadused. Tuleb tunnistada, et grupp osutus igast küljest väljakutsuvamaks, kui paberilt esiti paistis. Seda enam oli mul põnev jälgida sel momendil ruumis toimuvat. Tema, kes saabumispäeval vastas ühesilbiliste sõnadega ja oli traumeeritud tõsiasjast, et peab tuba jagama veel nelja teise osalejaga, sädistas nüüd vahetpidamata kõigiga ja läbisegi. Või tema, kes saabudes tundus kõige häälekam ja kõige seltskondlikum, istus nüüd vaikselt nokitsedes ja oma tegevusele pühendudes, ilmselt mõistes, et teistega kontakti loomiseks ei peagi alati koomikut etendama. Või tema, kes endalegi ootamatult on sattunud tähelepanu keskpunkti, sest ta oskab imetabaselt juhendada, kuidas vanast ajalehest fotoraami meisterdada ja kedagi ei tundu absoluutselt huvitavat, milline ta välja näeb, kui vaikselt ta kõneleb või see, et ta on pärit lastekodust. Neil on turvaline olla, olla nemad ise ja avastada kõiki ja kõike uut, mida sellel kogemusel neile pakkuda on. „Jah, just nii see peabki olema!“ tunnustasin ennast vaikselt muheledes.

Teekond oma tee leidmiseni

Just see fenomen mind võluski, kui ma esimest korda 2004. aastal rahvusvahelises noortevahetuses osalesin. Kuidas on võimalik vaid nädalaga luua pinnas tihedate sõprussidemete tekkimiseks? Sellises grupis on kõik väga haavatavas olukorras. Kõik on võõras ja tundmatu. Kuidas on võimalik aidata osalejatel julgeda olla ja suhelda ning ületada oma hirme ja piire? Kuidas seda luua, kuidas seda juhtida?

Vaimustus nähtud juhtimisstiilist ja mitteformaalsetest õpimeetoditest kannustas mind järgnevad kümme aastat. Kuigi kõrghariduse omandasin õigusteaduses ning selle loomuliku jätkuna töötasin igapäevaselt kontoris, alustasin palgatöö kõrvalt igasuviste rahvusvaheliste noorteprojektide, Lions noortelaagrite läbiviimist. Noorte inimeste innustamine ja juhendamine oli tegelikult see, mis mind seesmiselt põlema pani ja tööalast rahuolu pakkus. Kuniks saabus hetk, mil tundsin, et olen valmis, suudan ja tahan end sellele kirele täielikult pühendada.

Teekond selle hetkeni oli olnud pikk, mitmete keerdude ja käändudega, tuues ohvriks nii enda kui lähedalseisvate inimeste „nii peab” elumudeli, öeldes lahti paljudest senistest tõekspidamistest ja käitudes vastupidiselt sellele, mida perekond või ühiskond minult, 30-aastaselt kõrgelt haritud naisterahvalt ootas. Olgugi, et ka praegu ei saa ma öelda, et olen oma teeni jõudnud. Aga vähemalt teeots paistab! Mul on hea meel, et ma leidsin endas julguse muutusteks tänu paljudele headele toetajatele, võimalustele ja ka õnnelikele juhustele.

Toetus ja koostöö viivad edasi

Üks selline võimalus, veidi ka juhus, viiski mind pooleks aastaks „Erasmus noortele ettevõtjatele” programmi raames Lõuna-Itaaliasse VulcanicaMente juurde uusi teadmisi ja kogemusi hankima. VulcanicaMente on neli aastat tegutsenud mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud kohalikele noortele rahvusvaheliste noorteprojektide (noortevahetused, koolitused, õppe- ja kultuurivahetusprogrammid, tööpraktika jne) tutvustamisele ja pakkumisele. Ühingut juhivad kaks säravat itaallannat, Sara ja Nunzia, kes innustatuna oma kogemustest erinevates programmides soovisid sama võimaldada ka teistele noortele.

Sotsiaalne ettevõtlus ei ole sealmail veel niivõrd levinud, kuid nende kahe noore naise visioon on selge ja ühene – pakkuda maailma ja enese avastamise võimalust neile, kes elavadki „maailma otsas, saapa kontsa peal” ehk geograafiliselt ja sotsiaalkultuuriliselt üsna suletud piirkonnas. Seda mul oligi võimalus kohapeal igapäevaselt näha ja tunnetada.

Ma õppisin palju selle kohta, kuidas toimetada ühe organisatsiooni köögipoolel, alates sellest, kuidas ja millist programmi kasutada reklaamplakati kujundamiseks, kuni finantsprognooside ja projektiaruannete koostamiseni. Ka seda oli mul vaja näha, et mind veidi idealistlikust maailmaparandamise visioonist n.-ö. maa peale tagasi tuua. Nii, nagu iga ettevõtte puhul, olid ka nende jaoks peamisteks küsimusteks see, kuidas pakkuda sihtgrupile atraktiivseid teenuseid, leida uusi kliente ja tagada ettevõtte finantsiline stabiilsus, ehk jõuda selleni, et nende tegevus oleks jätkusuutlik. Millised oleksid aga lahendused? Olla kannatlik, sihikindel ja uskuda sellesse, mida teed. Kuid neidki lihtsaid tõdesid tuleb õppida ja enesele korduvalt meelde tuletada. Tagasi vaadates oligi meie omavahelise koostöö kõige viljakam vili ehk hoopiski teineteisele toe osutamine ja vastastikune mentorlus. Mina julgustasin neid kasutusele võtma uusi tegevussuundi ja -väljundeid ning nemad mind sellele suurele sammule, oma ettevõtte loomisele, lähemale astuma.

Tahan luua võimaluse teha seda, mida mulle meeldib

Meid sidus ühine kirg ja tahtmine pakkuda teistele midagi, mis innustab ja inspireerib, luua ja pakkuda rikastavaid kogemusi. Seetõttu ei kahelnud ma hetkekski, kui mulle tehti ettepanek kaasjuhendajana läbi viia ülalnimetatud noortevahetust. Olla ise võimeline looma seda fenomeni, millest osalejana olin vaimustunud, oli olnud palju aastaid üks mu suuremaid unistusi ja eesmärke. Usun ja loodan, et see vaimustus kannab mind ka edaspidi oma loodava ettevõtte juures.

Tahan noortele noorsoovahetuste ja koolituste kaudu pakkuda võimaluse enda eneseteadlikkuse arendamiseks ja tõstmiseks, et nad õpiksid tundma enda isiksuseomadusi, saaksid arendada oma võtmepädevusi ja -oskusi ning mõistaksid, millised sisemised väärtused ja soovid neid tegelikult juhivad. Selleks, et teha teadlikum ja iseseisev valik oma tulevase elukutse suhtes. Selleks, et nende tee neid sütitava kire avastamiseks oleks lühem ja vähem konarlikum, kui oli minu tee. Ja muidugi ka selleks, et mina saaksin teha seda, mis mulle meeldib. Oma maailma olen ma juba muutnud, nüüd olen valmis olema toeks teistele.

 

Doris Reva,
„Erasmus noortele ettevõtjatele“ programmis osaleja

Doris Reva viibis Erasmuse programmi raames 2016. aastal 6 kuud Lecce’s Itaalias. rogramm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oli programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

 

India on Eestist vaadatuna kauge ja keeruline turg, kuid riigis, kus elab kuuendik kogu maailma rahvastikust ning mille viimaste aastate majanduskasv on olnud üle 7%, on toimumas suured muutused, mis pakuvad uusi võimalusi ka Eesti ettevõtetele.

Ettevõtluskeskkonnast

Asjaolust, et India on Maailmapanga Ease of Doing Business indeksi alusel 190 riigi seas 130. kohal ja et äritegemine isiklike kontaktideta on pea võimatu, ei tasuks ennast heidutada lasta. India valitsus, eesotsas peaminister Narendra Modiga on üksnes viimase aasta jooksul läbi surunud hulga äritegemist hõlbustavaid reforme. Nende seas sai möödunud aastal parlamendi heakskiidu ühtse käibemaksu (GST) seadus, millega luuakse viie erineva maksu asemel üks ja vähendatakse bürokraatiat ettevõtetele, viies maksukogumine suuremas jaos üle internetti. Samuti sai kaante vahele India esimene ettevõtte pankrotte käsitlev seadus. Seni võisid pankrotis ettevõtte võlausaldajad oma nõuete rahuldamist oodata 10 aastat või enam.

Valitsuse ootamatu samm muuta 2016. aasta novembris päeva pealt kehtetuks 86% ringluses olevast sularahast pälvis hulgaliselt kriitikat, kuid see aitab vähendada varimajanduse osakaalu ja pakub võimalusi tehnoloogiasiirde(ing keeles FinTech) sektorile. Olgugi, et kõigi mainitud reformide mõju avaldub pikaajaliselt, on need ehk peamisteks põhjusteks, miks Maailma Majandusfoorumi 2016–2017 globaalses konkurentsiraportis tõusis India eelneva aasta võrdluses 55. kohalt 39. kohale.

Tehnoloogiline hüpe

Isegi 1990. aastatel Eestis elanud inimestel on raske ette kujutada tänase Indiaga võrreldavat arenguhüpet. Riigis, kus rohkematel inimestel on mobiiltelefonid kui ligipääs tualettidele, peitub palju võimalusi IKT- ja tehnoloogiaettevõtetele. „100 targa linna“ programmi raames soovib India valitsus koostöös erasektoriga investeerida 150 miljardit USD, et muuta linnade taristu tõhusamaks eelkõige IKT lahenduste abil. E-valitsemise valdkonnas konkureerivad tugevalt omavahel India osariigid ning soov ja huvi välismaiste, sealhulgas Eesti e-lahenduste vastu on märkimisväärne. Mitmeid aastaid on India valitsus koolitanud e-valitsemise eest vastutavaid tippjuhte Eesti E-valitsemise Akadeemias, mille töötajad on käinud Indias koolitusi andmas.

Võimalused Eesti ettevõtetele

1,3-miljardilise elanikkonna ja suurte kontrastidega riigina pakub India rohkelt võimalusi ka näiteks luksuskaupade tootjatele. Lääneliku toidu ja alkoholi turg ei ole Indias veel sugugi küllastunud. Starbucksi kõrval on vähe läänelikke toidukette ning viin on täna alternatiivne alkoholi valik viski kõrval, mida tarbivad peamiselt noored naised. Võimalusi leidub energeetika- ja taastuvenergia ettevõtetele, sest kiiresti on vaja leida uusi energiaallikaid kasvava elektritarbimise katmiseks. Meie põhjanaabrid on pikemat aega kanda kinnitanud India meditsiinisektoris, mis on samuti läbi tegemas arenguhüpet, arvestades, et keskmine eluiga Indias on 68 aastat. See on viimase 25 aasta jooksul pea kümnendiku kasvanud. Eesti tootjad on aastaid eksportinud Indiasse paber- ja puidutooteid. Arvestades, et Indiast ei ole täies mahus tööstusriiki saanud ja et India kaupade eksport on kaupade impordi mahust 1/3 võrra väiksem, pakub India ekspordi edasine kasv uusi võimalusi ka Eesti logistikasektorile.

Aasta-aastalt on suurenenud Eesti ettevõtete huvi palgata Indiast töötajaid. Kui kaks aastat tagasi tundsid Indiast töötajate värbamise vastu huvi peamiselt restoranid, siis nüüd tunnevad kvalifitseeritud tööjõu vastu huvi ka IT- ja tehnoloogiaettevõtted. Võimalike põhjuste seas on India töötajate hea inglise keele oskus ja reaalainete tundmine. On märkimisväärne, kuivõrd tugevalt on indialased kanda kinnitanud USA tehnoloogiaettevõtetes, kus teiste seas näiteks Google’i ja Microsofti CEO’d on India päritolu. Arvestades peatselt tööd alustava USA valitsuse plaane muuta India tehnoloogiatöötajatele mõeldud H-1B viisa süsteemi, alustavad India IT- ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtted ja töötajad kindlasti uute asukohtade otsimist, mis pakub võimalusi ka Eesti jaoks. Samuti pakub India uusi võimalusi turismi- ja majutusettevõtetele, arvestades, et nii Kesk-, Ida- kui ka Põhja-Euroopa on India turismiettevõtete jaoks kiiresti kasvavateks sihtturgudeks.

Ärikultuurist India moodi

Kui Eestis on võimalik leida koostööpartnereid interneti ja e-kirja teel, siis Indias on peaaegu võimatu saavutada edukat koostöö pikaajaliste lähedaste kontaktideta. Niivõrd suure rahvastikuga riigis kasutatakse usaldusväärse koostöö loomisel esmajärjekorras isiklikke ja perekondlikke kontakte.

Seetõttu on mõned Indias tegutsevad Eesti ettevõtted loonud koos siinsete partneritega ühisettevõtte või kasutanud konsultandi teenuseid. Leppida tuleb asjaoluga, et edu saavutamiseks Indias tuleb olla kannatlik ja järjekindel, kuid edu korral ei ole siinsel turul otsa ega äärt. Üldjuhul on vajalik India regulaarne külastamine, et hoida häid suhteid. Mõneti võib osutuda lihtsamaks alustada koostööd ettevõttega, millel on varasemaid kogemusi Euroopa koostööpartneritega.

Suuremate India ettevõtete puhul on mõneti keeruline hinnata, millisel tasemel otsuseid tehakse. Üldjuhul on India ettevõte äärmiselt hierarhiline ja tippjuht võtab vastu meie jaoks asjatuna näivalt suure osakaalu otsustest. Keskastmejuhid ja tavatöötajad ei suuda juhtkonnale alatihti vastu vaielda. See loob võimaluse kõikvõimalikeks kommunikatsiooniprobleemideks. Samas on suur hulk edukatest India ettevõtjatest saanud hariduse USAs või mõnes Euroopa riigis. Sellest tulenevalt toimivad noorema, läänes haritud juhtkonnaga ettevõtted mõneti vähem hierarhiliselt.

Kultuurilise erinevusena annavad paljud India ettevõtjad välja oluliselt optimistlikumaid lubadusi, kui nad on võimelised täitma. Seetõttu tasub Eesti ettevõtjatel olla India partneriga kohtudes julgem. Lause: „Eesti toode on konkurentsivõimeline“ asemel tuleb kasutada lauset „Eesti toode on parim“. Esmakohtumistel on tavapärane n.-ö. name dropping, mille käigus mainitakse ära oma märkimisväärsemad koostööpartnerid, et partneri usaldust võita ja tuvastada kiiremini vastastikune huvi koostööks. Äripartneritega tuleb saada isiklikult sõbraks, aga arvestades indialaste head suhtlemisoskust ning asjaolu, et kultuuriliselt on India Euroopale märgatavalt lähemal kui näiteks Ida-Aasia, ei tohiks see olla sugugi võimatu väljakutse.

Kokkuvõtteks

India kasvava majanduse pakutavate võimaluste juures on Eesti ettevõtetel üks oluline eelis. Kui nii mõneski Euroopa riigis kipuvad Eestit mittetundvatel inimestel olema Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhtes eelarvamused, siis Indias need puuduvad. Seal võime Eestit julgelt esitleda kui põhjamaade Singapuri. Wow-efekti tekitab siinsetele äripartnertitele võimalus luua e-residendina ilma Eestit külastamata ettevõte.

Ehk kõige olulisem eesmärk, miks otsustasid riigikogu ja valitsus avada Eesti saatkonna New Delhis, on Eesti ettevõtete India turule sisenemisele kaasa aitamine.

Seetõttu palume ettevõtetel julgelt pöörduda meie poole nii kontaktide ja nõu otsimisel. Võimaluse korral on ettevõtjad saanud kasutada ka saatkonna ruume kohtumiste ja ürituste läbiviimiseks. Saatkonna äridiplomaatilised kontaktid on järgmised: Ankit Bahl, EAS-i esindaja (ankit.bahl@eas.ee), Mats Kuuskemaa, konsul/majandusametnik (mats.kuuskemaa@mfa.ee) ja Riho Kruuv, suursaadik (riho.kruuv@mfa.ee).

 

Mats Kuuskemaa,
EV Saatkonna konsul ja majandusametnik

 

Euroopa Komisjon otsustas 2016. aastal toetada SprayPrinter OÜ tootearendust SME Instrumendi meetme raames 50 000 euroga. Esialgne toetus oli mõeldud SprayPrinter’i ärimudeli valideerimiseks ning nüüd on ettevõttel võimalus taotleda samast meetmest rohkem kui kahe miljoni euro suurust toetust edasiseks tootearenduseks. SprayPrinter’it nõustas eduka taotluse koostamisel Baltic Innovation Agency, üks Enterprise Europe Network’i Eesti partneritest.

SprayPrinter asutati alles 2015. aasta lõpus, kuid nüüdseks on nende meeskond välja arendanud oma esimese toote – innovaatilise juhtmevaba printeri, millega saab trükkida mistahes pildi SprayPrinter’i seadme, spreivärvi ja nutitelefoni abiga otse seinapinnale. Ettevõtte areng on olnud tormiline – esimeseks suureks edusammuks oli Prototroni võistluse võitmine, kuid sellele järgnesid juba „Ajujahi“ võit ning edukad Indiegogo ja Kickstarter ühisrahastuskampaaniad. 2016. aasta lõpus jõuti ka oma esimese toote turustamiseni – oma isikliku SprayPrinter’i said kätte kunstihuvilised ja kodukujundajad 42 riigist üle terve maailma.

Olulist rolli SprayPrinter’i arengus on mänginud kindlasti ka SME Instrumendi esimese faasi projekt. Nimelt sai poole aasta jooksul selgemaks ettevõtte tehnoloogiline, äriline ja turupotentsiaal, näiteks viidi toote paremaks positsioneerimiseks läbi detailne turu- ja konkurentsiuuring, uuriti tootearenduse eesmärgil (potentsiaalsete) klientide arvamusi ja hinnanguid, küsiti oma ala ekspertide nõu ettevõtte strateegia ja ärimudeli täpsustamiseks ning koostati arendusplaan edasisteks sammudeks. Kõigi tegevuste tulemusena valmis teostatavusuuring koos uuendatud äriplaaniga, mis on aluseks teise faasi sisenemiseks. Põhiline arendustöö jääb aga loodetavasti positiivse rahastusotsusega teise faasi projekti, mille tulemusena peaks ettevõte olema valmis oma toodet skaleerima.

SprayPrinter’i tööpõhimõte. Allikas: sprayprinter.com

SME Instrument on Horisont 2020 rahastusprogrammi raames pakutav meede, mida saavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) taotleda aastatel 2014–2020. Selle aja jooksul on Euroopa Komisjon võtnud eesmärgiks toetada VKEsid uuenduslike äriideede edasiarendamisel ja vastavate toodete-teenuste turuletoomisel ühtekokku rohkem kui 2,8 miljardi euroga. Alanud aasta eelarveks on aga pea 438 miljonit eurot, mille nimel võistlevad innovaatilised VKEd üle kogu Euroopa.

Meetme loogika on üles ehitatud kahele põhifaasile, kuhu saab taotlust esitada neli korda aastas. Alustada võib seejuures nii esimesest faasist kui kandideerida kohe ka teise faasi, kuid positiivse rahastusotsuse tõenäosus teises faasis suureneb ca 5%-lt 9%-ni, kui läbida eelnevalt esimene faas. Seejuures saab esimeses faasis teostatavusuuringu läbiviimiseks ja äripotentsiaali uurimiseks taotleda 50 000 eurot ning teises faasis arendustööks ja testimiseks ning toote-teenuse turuvalmiduseni viimiseks 0,5–2,5 miljonit eurot. Taotluse pikkuseks on vastavalt 10 ja 30 lehekülge ning selle fookuses on toote-teenuse uuenduslikkus, projekti mõju ja läbiviimise kvaliteet.

Rahastust võib VKE taotleda nii üksi kui ka teiste VKEdest (välis)partneritega. Viimast varianti võiks kindlasti eelistada teises faasis, mis on esimese faasiga võrreldes märkimisväärselt pikem (6 kuud vs. 1-2 aastat) ja eeldatavasti seega ka tegevuste poolest mitmekesisem ja rahvusvahelisem. Meetme iseärasuseks on seegi, et kui esimene taotluskatse ebaõnnestub, siis on komisjoni tagasisidet arvesse võttes võimalik taotlus uuesti esitada juba järgmisse vooru. 2017. aastal on nendeks tähtsateks cut-off kuupäevadeks:

• veebruar, 3. mai, 6. september ja 8. november esimese faasi taotluse puhul;
• jaanuar, 6. aprill, 1. juuni ja 18. oktoober teise faasi taotluse puhul.

Lisaks toote-teenuse arenguetapile vastava faasi valimisele tuleb SME Instrumendi puhul valida ka sobiv teema, mille alla taotlus esitada. Euroopa Liidu prioriteetidest lähtuvaid teemasid on kokku 13 ning need varieeruvad IKTst ning nano- ja biotehnoloogiast tervishoiu, põllumajanduse ja transpordini. Mõlemas faasis on konkurents tihedaim just IKT, energiaefektiivsuse ja transpordi valdkondades. Eelmise aasta juuni seisuga on komisjoni info põhjal teemade lõikes ühtekokku toetatud veidi üle 1500 esimese faasi taotlust ja pea 430 teise faasi taotlust.

Eesti ettevõtetel on siiani läinud SME Instrumendi taotlemisel väga hästi – positiivse otsuse on poole aasta vanuse info kohaselt saanud 28 esimese faasi ja 6 teise faasi taotlust. Võrdluseks – Lätis on rahastuse saanud vastavalt 5 ja 0 ettevõtet ning Leedus 13 ja 1 ettevõte. Eesti VKEdel seega uuenduslikkust jagub ning ambitsioonikamatel neist tasub kindlasti taotluse koostamise teekond ette võtta.

 

Kertu Aruoja
Baltic Innovation Agency konsultant