Piret Potisepp, kaubanduskoja teenuste direktor

Kaubanduskoda alustab koostöös Danske Bankiga loomeettevõtetele suunatud arenguprogrammiga, mille eesmärk on tõsta nende ekspordivõimekust.

Loomemajanduse arendamine Eestis tegeletud ligi 10 aastat ning sellega jätkatakse ka nüüd. Just selleks kutsutigi ellu loomeettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks arenguprogramm, kuhu oodatakse kandideerima kõiki loomeettevõtjaid.

Edu pärsib väiksus ja vähene koostöö

Loomesektori suurimate puudustena on seni nähtud
1. ettevõtete väikest suurust, mis teeb eksporditegevuse alustamise ja edasiarendamise keeruliseks ning
2. vähene koostöö teiste sektorite ettevõtetega. See tähendab, et puuduvad head partnersuhted, mille abil oleks välisturgudele laienemine lihtsam. See tähendab ka kindla kassavoo puudumist, mis teeb laienemise finantssuutlikkuse keeruliseks.

Kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõuniku Anu-Maaja Palloki sõnul edendatakse aastatel 2014–2020 loomemajanduse arengut seitsme erineva tegevussuuna ja mitme sekkumisloogika abil. „Kõigi puhul on läbivaks sihiks loomeettevõtjate ekspordisuutlikkuse kasvatamine alates teadlikkuse ja teadmiste oskuste suurendamisest kuni strateegilise ning võrdsetel alustel toimiva koostöö oskuste arendamiseni,“ selgitas Pallok. „Käesolev projekt toob esile veel kaks olulist aspekti – kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ligipääsu erinevatele finantseerimisvõimalustele ning rahastajate teadlikkuse erinevate loomevaldkondade toimimispõhimõtetest,“ ütles Pallok.

Loomeettevõtete arendamise võtmes näeme takistusena laiapõhjalise teenuste olemasolu puudumist, mis arvestaks iga ettevõtte arenguvajaduste ja -ambitsiooniga. Samuti on oluliseks arengut takistavaks teguriks nende madal finantssuutlikkus. Neid takistusi analüüsides tekkiski põnev arenguprogrammi idee, mille abil saaksid loomeettevõtted eksporditegevuste abil käivet jõudsalt kasvatada.

Tugiteenused, koolitusprogramm ning finantsisti tugi

Kaubanduskoda on aastakümneid laiapõhjalisi teenuseid arendanud ja neid ettevõtetele pakkunud. Paraku pole loomesektor neid seni ülemäära palju kasutanud. Seega ekspordiprogrammi esimeseks alustalaks ongi meie teenuste tutvustamine loomeettevõtetele.

Kogemus on näidanud, et paljud eksportöörid ei koosta ekspordiplaani. Selleks puudub struktureeritud vaade eksporditegevustele ja nende finantseerimisele. Loomesektoris on olukord mõnevõrra parem, sest loomemajanduse eksporditoetuse eelduseks oli ekspordiplaani olemasolu. Seetõttu sai programmi teiseks alustalaks neljast moodulist koosnev ekspordikoolituste osa. Koolitusprogrammi veab pikaajalise eksporditoe kogemusega konsultant Soomest, Markku Vantunen.

Kolmas komponent on Danske Banki finantsistide tugi programmis osalevatele loomeettevõtetele. Usume, et viies kokku loomemajanduse ja sidusvaldkondade ettevõtted ja finantsistid, saavad eksporditegevused ka konkreetsema ja realistlikuma rahalise prognoosi juurde. Just kassavoogude juhtimine on laienevale eksportöörile paras pähkel pureda.

Danske Banki ettevõtete panganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on eksportivatele ettevõtjatele täna rahastusest tähtsamgi ammutada reaalseid teadmisi ja kasutada loodud kontaktvõrgustikke. „Danske pangandusgrupp panustab suurel määral rahvusvahelisele piiriülesele ettevõtlusele. Võime julgelt öelda, et moodustame ümber Läänemere professionaalseima ja laiahaardelisema ärivõrgustiku ning seega on loomulik kogunenud kompetentsi jagada siinsete ettevõtjatega, kel on sihiks seatud näiteks Põhjala, Saksamaa või Poola turg,“ lisas Vanajuur.

Täiendavalt saab programmis osalev loomeettevõte endale laialdase rahvusvahelise kogemuse ja taustaga mentori toe. Vajadusel kaastakse ka teisi mentoreid. Paljud Eesti loomeettevõtjad on tõdenud, et kohalike vahel on arusaamatult palju konkurentsi ja liiga vähe koostööd. Seda käitumismustrit on ka võimalik murda.

„Näen ka EASis, et toetused, mis on mõeldud ühe ettevõtte ekspordiambitsioonide toetuseks, on märksa populaarsemad, kui koostööprojektid, kus loomemajanduse- ning teistest sektoritest pärit ettevõtete koostööd toetatakse,“ ütles EASi loomemajanduse programmijuht Katre Purga. Tema sõnul ei ole Eesti loomeettevõtted veel valmis võtma koos teiste ettevõtetega riske uute toodete loomiseks. „Koostöö loomemajanduse erinevate sektorite sees on samuti ebaühtlane – on klastreid, mis tegutsevad ühise eesmärgi nimel, kuid kahjuks ka sektoreid, kus üksteist tajutakse vaid kui konkurente,” selgitas Purga.

Projekti kaasrahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest.

Ivo Kallasmaa, MELT Foorumi kommunikatsioonijuht

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid korraldab teist aastat järjest MELT Foorumit, mille eesmärk on panna tootjad ja disainerid kõnelema ühte keelt, et tulemuseks oleks parem üksteisemõistmine, edukam koostöö ja tugevam Eesti majandus.

30. mail Kultuurikatlas toimuv foorum kannab tänavu pealkirja „Ärile hoogu juurde? Loovalt oled mõelnud???” ning aitab selgitada, kuidas tulemuslikumalt ühendada tootjate vajadused ja ootused oskustega, mida pakuvad loova sektori professionaalid.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite juhatuse liikme Anu Lõhmuse sõnul kuulub tulevik ettevõtetele, mis suudavad tootearenduse viia järgmisele tasemele ning seda tehes kaasata erinevate valdkondade esindajaid.

„Tulevikutarbija ootustele kõige paremini vastavad tooted sünnivad inseneri, disaineri ja IT-arendaja teadmiste ning oskuste sünergiast,” ütles Lõhmus. „Tootmisprotsess ise peab muutuma võimalikult efektiivseks, kuid seda tehes jätma väiksema jalajälje keskkonda ja võimaldama toote elukaare süsteemse haldamise. Ettevõtte konkurentsivõime, jätkusuutlikkus, aga ka ellujäämine sõltub sellest, kuidas valdkondadeüleses koostöös luua lisandväärtust, nutikaid töökohti ja seeläbi tugevamat majandust.”

Tööstus- ja loovsektor mõistavad üha paremini ühiseid väljakutseid ja võimalusi, kuidas koos paremaid tulemusi saavutada. Foorumil tõstatuvad probleemid ja esinejad on valitud nii, et maksimaalse kasu saaks mõlemad sektorid.

Maailma mainekamal innovatsioonikonkursil Edison Awards pronksmedali pälvinud Cleveroni pakirobotite peadisaineri Lauri Hirvesaare usub, et, paljudel Eesti ettevõtjatel jääb puudu ambitsioonist hakata pürgima maailma tippu ja lepitakse pisut keskpärasema tasemega, kui ka sedasi saab riske võtmata hakkama.

„Uute asjade loomise taga on ikka inimesed ja nendesse peab panustama, neile võimalusi ja väljakutseid andma ning motiveerima,” märkis Hirvesaar. „Cleveroni kõige olulisem otsus on see, et on julgetud midagi ise looma hakata, selle asemel et näiteks teistele allhanke korras toota. See on loonud nii võimaluse kui vajaduse disainiks ja tootearenduseks.”

Viljandist maailma vallutamist alustanud Cleveroni pakiroboti unikaalsus seisneb senisest efektiivsemas ruumikasutuses. Nimelt mõõdab robot paki suuruse ja loob vastavalt sellele vajalike mõõtmetega koha. Võrreldes tavaliste pakikappidega võimaldab Cleveroni innovaatiline robot mahutada kuni kolm korda rohkem saadetisi.
Cleveron on teinud panuse majasisesele arendusele. Ettevõttel on oma disainerid ja insenerid, kes on valdkonnaga läbi ja lõhki kursis, töötades ülejäänud meeskonnaga kokku.

„Selline lahendus on kindlasti sobivam ettevõttele, kus uute asjade loomisel on pidev ja kandev roll. Neil, kel vaid aeg-ajalt arendusjõudu vaja, soovitan julgelt usaldada disainibüroosid või vabakutselisi professionaale. Neis küsimustes, millele me oma majas vastust ei leia, julgeme väljastpoolt abi otsida. Tuleb olla avatud,” julgustas Hirvesaar.

Pakiroboti väljatöötamisele kulus viis aastat ja hetkel seeriatootmises olev masin on juba neljas mudel. Vajaduse säärase lahenduse järele tingis n-ö tavalise kapi piirideni jõudmine – automaadi pikkust ei saa lõputult venitada ning kõrgustesse inimesed ei ulata. Lisaks pidev mure kappide mõõtude ja pakkide sobivuse pärast.

„Tagasi vaadates tundub see aeg uskumatult lühike. Alustasime tühjalt lehelt. Oleme jõudnud testida prototüüpe, viia läbi pilootprojektid ning nüüd on meil vastupidav ja toimiv toode,” ütles Hirvesaar.

Bränd Ropeye ei pruugi purjetamisega mitte kokkupuutuvatele inimestele öelda just palju, ent ookeanipurjetaja ning ettevõtja Jaanus Tamme praktilisest vajadusest sündinud universaalsed kinnitusvahendid on toonud revolutsioonilise muutuse mitte ainult jahtides ja paatides, vaid lahendust kasutatakse ka autotööstuses, ehituses, naftatööstuses ja mujal.

Lihtsustatult öeldes on Ropeye kinnituslahendus, mis kaotab traditsioonilise polt-seib-mutter kinnituse vajaduse, asendades metallaasad pehmete ja roostevabade tugevate aasadega (dyneema). Ropeye on metallühendusest viis korda kergem ja viis korda tugevam. See on valmistatud uuenduslikust süsinikmaterjalist, nelja väikse seibi asemel võtab jõu vastu üks suur. Kinnitus on elastne ja pehme. Metallkarabiini või muu sarnase asendab dyneema ots (köis). Ropeye uusimad tooted kannatavad kuni 20 tonni tõmbetugevust.

„Ookeanipurjetajad on oma ala fanaatilised armastajad, kes töötavad pidevalt välja uusi lahendusi, et jahid kiiremaks muuta. Esimesed Ropeye kinnitused tegin valmis hotellitoas,” rääkis Tamme. „Ka Ropeye tekkis vajadusest paremate kinnituste järele, ent liites arendamisse oma kogemused disainist, turundusest ja arhitektuurist, sündis toode, mille kasutusvõimalused on oluliselt laiemad, kui esialgu arvatagi oskasin.”

MELT Foorumil esinev kontseptsiooni- ja disainiagentuuri Identity brändistrateeg Ants Lusti peab Eesti majanduse võtmekohaks võimekust kujuneda allhankijast tugevate brändide eksportijaks.

„Me ei jõua oma eeskujudele kunagi järele, saati neist mööda, kui pakume peamiselt kvaliteetset allhanget,” lausus Lusti. „Eesti ei vaja helgeid päid ainult IT-valdkonda, vaid majanduse kõikidesse sektoritesse, ning nende sektorite tihedat koostööd, et ka siin sünniksid tugevad brändid, mis suudavad rahvusvahelisel turul läbi lüüa. Mõistagi ei ole see ülesanne kerge ning sunnib ettevõtjad mugavustsoonist välja, kuid see on ainus võimalus oma konkurentsivõimet tõsta.”

MELT Foorum 2017 võtmeteemadeks on tootearendus-innovatsioon, eksport, brändiarendus, strateegiline disain. Sündmus toob kokku loomeettevõtted ning tööstusettevõtted, et nad kahepoolselt teadvustaksid võimalusi koostöö kaudu turupositsiooni säilitada ja kasvatada, sh rahvusvahelise konkurentsivõime kontekstis.

MELT Foorumit 2017 rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. MELTi korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid koostöös Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Kultuurikatla, Eesti Disainikeskuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Loov Eesti ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis.