Hea Tööandja, kas sina oled juba oma parima praktika sel aastal Tööinspektsiooni praktikate või EU-OSHA (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri) heade tavade konkursile esitanud? Kui ei, siis on viimane aeg seda teha ning aasta lõpuks võid olla eeskujuks nii Eesti kui Euroopa tööandjatele. Mõlema konkursi eesmärgiks on koguda häid näiteid Eesti ettevõtetelt, kus töötajate heaolusse ja ohutusse on panustatud enam, kui seaduses on nõutud. Seega, kui sinu töökohal on uuenduslik, vajalik, sihtgrupile suunatud ja teistele töökohtadele ülekantav lahendus või idee, siis jaga seda ka teistele ning esita see näide konkursile. Parimad näited saavad tunnustatud ja premeeritud.

Iga Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) kampaania ajal korraldatakse tervislike töökohtade hea tava auhinna konkurss, et tunnustada tööohutuse ja -tervishoiu märkimisväärset ning uuenduslikku edendamist. 2016.–2017. aasta auhindadega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes on näidanud suurt pühendumust ja rakendanud töötajaid kaasavaid meetmeid vanusepõhiseks juhtimiseks. Eesmärgiks on koguda häid tavasid teemadel, mis hõlmavad jätkusuutlikku töötamist,  tervena vananemist tööelu algusest alates ning ennetamist kogu tööea jooksul. Lisaks peab hea tava olema kooskõlas Eesti õigusaktidega ning soovitavalt ületama miinimumnõudeid. Välja valitakse üks näide alla 100 ja teine üle 100 töötajaga ettevõttete seast ning need saadetakse üleeuroopalisele võistlusele konkureerima teiste riikide heade tavadega.

Konkursil ära märgitud või tunnustatud näiteid propageeritakse ka teistes liikmesriikides ning nende ausse tõstmisel teeb palju tööd ära ka agentuur ise. Varasematel aastatel on konkursil kandideerinud ka üksikud Eesti ettevõtted, kuid kahjuks ei ole ükski neist saanud seni veel tunnustatud. Seda enam ootame sel aastal kandideerima Eesti ettevõtteid, et saaksime üheskoos näidata Euroopale, et ka meil on innovatiivseid ja tublisid ettevõtteid, kes on eeskujuks väga paljudele.

Rohkem infot konkursi kohta leiad aadressilt tooelu.ee lehelt. Näidete esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2016.

Teiseks kutsume ettevõtteid osalema Tööinspektsiooni parimate praktikate konkursil, mida korraldatakse juba aastast 2009 ja mille raames on kokku kogutud üle 260 praktika üle Eesti.

Parimad praktikad kujutavad endast näiteid, kus ettevõttes panustatakse töötajate heaolusse  ja ohutusse enam, kui seadusandlus selleks kohustab. Kümnesse kategooriasse jaotatud praktikad käsitlevad erinevaid töökeskkonna aspekte, millest mõnda saaks rakendada peaaegu igas asutuses, teised aga on suunatud kitsale grupile. Kogumisel on lähtutud põhimõttest, et iga idee võib olla kellelegi kasulik – esmapilgul lihtne ja igapäevane asi võib mõne tööandja jaoks osutuda inspiratsiooniallikaks ning lõppkokkuvõttes parandada paljude töötajate töötingimusi või hoida ära nii mõnegi õnnetuse.

Tööinspektsioon ootab edulugusid kõikidelt, nii era- kui avaliku sektoris organisatsioonidelt, kes oma kogemust jagada soovivad hiljemalt 30. septembriks 2016. Rohkem infot esitamise ja varasematel aastatel kogutud näidete kohta leiad siit http://ti.ee/est/meedia-truekised-statistika/toeoekeskkonna-parimad-praktikad/milline-on-parim-praktika/

Seega, hea tööandja, saada oma head näited ja lahendused Tööinspektsioonile ning aasta lõpuks võib see olla eeskujuks nii Eesti kui Euroopa tööandjatele.

 

Kristel Plangi
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon

 

Jagamismajanduse (mõnikord nimetatakse ka ühistarbimiseks) osatähtsus Euroopa Liidus (EL) kasvab. Praegu on selle maht veel väike, kuid see kasvab kiiresti. Koostööplatvormide ja teenuseosutajate brutotulu ELis oli 2015. aastal hinnanguliselt 28 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes käive ELi viies olulises sektoris (majutus (lühiajaline üürimine), reisijatevedu, majapidamisteenused, kutselised ja tehnilised teenused, koosrahastamine) peaaegu kahekordistus ning prognoositakse tugeva kasvu jätkumist. Tulevikku vaadates prognoosivad mõned eksperdid, et jagamismajandus võib anda ELi majandusse 160–572 miljardit eurot. Seega on teema oluline.

Seda ka Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul. Ühelt poolt soovib EK jagamismajandust soodustada ja vastutustundlikult arendada. Teisalt aga tekitab jagamismajandus sageli probleeme seoses olemasolevate õigusraamistike kohaldamise, tarbija ning teenuseosutaja, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja vaheliste piiride hägustumise või teenuste kutselise ja mittekutselise osutamisega. Lisaks kasvavale turuosale kasvab õiguslik ebakindlus. Paratamatult tuleb tegeleda valdkonna korrastamise ja ebakindluse vähendamisega. Selleks tuli suve algupoolel EK välja teatisega „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, mida siinkohal lühidalt tutvustan.Teatise eesmärk on aidata saavutada jagamismajanduse eeliseid (tööhõive, majanduskasv) ja tegeleda probleemidega. Eelkõige küsimustega, mis puudutavad jagamismajanduses osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning mõju muule, n-ö tavapärasele ettevõtlusele. Teatises antakse õiguslikke juhiseid ja tegevuspoliitiline suund liikmesriikide avaliku sektori asutustele, turuosalistele ja huvitatud kodanikele. Liikmesriikidele annab EK mittesiduvaid suunised selle kohta, kuidas tuleks kohaldada olemasolevat ELi õigust jagamismajanduse suhtes, jättes nii liikmesriikidele (kui ka endale tuleviku tarbeks) küllalt ulatusliku mänguruumi.

Millest peaksime veel rääkima, kui juttu on jagamismajandusest? EK käsitleb oma teatises mõistet jagamismajandus kui koostööplatvormide abil ja kaudu toimivaid ärimudeleid. Need koostööplatvormid loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud. Jagamismajandus hõlmab kolme liiki osalisi: 1) teenuseosutajaid, kes jagavad varasid, vahendeid, aega ja/või oskusi; need võivad olla aeg-ajalt teenuseid osutavad eraisikud (kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad) või teenuseosutajad, kes tegutsevad oma kutseoskuste raames (kutselised teenuseosutajad); 2) nende teenuste kasutajaid ja 3) vahendajaid, kes ühendavad veebiplatvormi abil teenuseosutajad kasutajatega ning kes hõlbustavad nendevahelist suhtlust (koostööplatvormid). Jagamismajanduse tehingud ei hõlma üldiselt omandiõiguse muutumist ning neid võidakse teha nii kasumi teenimise kui mittetulunduslikul eesmärgil.

Peamiste küsimustena käsitleb EK turulepääsunõudeid, vastutussüsteeme, kasutajate kaitset, töötajate ja FIEde seisundit, maksustamist ja järelevalvet.

Alljärgnevalt tutvustan lähemalt turulepääsunõuetega seonduvat. Tähtsaimaks küsimuseks nii ametiasutuste kui ka turuosaliste jaoks on see, kas ja millises ulatuses tuleb koostööplatvormide ja teenuseosutajate suhtes kohaldada olemasolevate ELi õigusaktide alusel turulepääsunõudeid. Need võivad hõlmata tegevuslubasid, litsentsikohustusi või minimaalse kvaliteedistandardiga seotud nõudeid (nt tubade suurus või autode, kindlustuse või deposiidikohustuste liik). ELi õiguse kohaselt peavad sellised nõuded olema põhjendatud ja proportsionaalsed, võtma arvesse asjaomaste ärimudelite ja innovatiivsete teenuste eripära ning mitte eelistama üht ärimudelit teisele.

Jagamismajanduse mõistes võib turulepääsunõude vajalikkuse, õigustatuse ja proportsionaalsuse hindamisel olla oluliseks elemendiks asjaolu, kas teenuseid osutavad kutselised teenuseosutajad või pigem eraisikud, kes teevad seda aeg-ajalt. Tegelikult on jagamismajanduse eriomaduseks see, et teenuseosutajateks on tihti eraisikud, kes pakuvad varasid või teenuseid aeg-ajalt kasutajalt kasutajale. Samas kasutab üha enam mikro- ja väikeettevõtjaid koostööplatvorme.

ELi õigusaktides ei ole selge sõnaga sätestatud, millal saab kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajast kutseline teenuste osutaja jagamismajanduses. Liikmesriigid kasutavad kutseliste teenuste ja kasutajalt kasutajale osutatavate teenuste eristamiseks erinevaid kriteeriume. Mõned liikmesriigid määratlevad kutselisi teenuseid teenustena, mida osutatakse tasu eest, võrrelduna kasutajalt kasutajale osutatavate teenustega, mille eesmärk on teenuste osutaja kantud kulude hüvitamine. Teised liikmesriigid on võtnud kasutusele eristamise künniste abil. Need künnised on tihti määratletud sektoripõhiselt, võttes arvesse saadud sissetuleku taset või teenuse osutamise korrapärasust. Neist künnistest allapoole jäävate teenuseosutajate suhtes kohaldatakse tavaliselt vähem piiravaid nõudeid. Mõistlikult kehtestatud künnised võivad osutuda kasulikuks aluseks ja need võivad aidata luua selge õigusraamistiku mittekutseliste teenuseosutajate seisundi selgitamiseks. Näiteks teevad mõned liikmesriigid ettevalmistusi, et vabastada litsentsinõuetest väikesemahulised transporditeenused, mis jäävad alla konkreetse aastakäibe künnise. Lühiajalise majutuse sektoris lubavad mõned linnad lühiajalist üürimist ja kodujagamisteenuseid ilma eelneva loa või registreerimisnõudeta. Sellisel juhul osutatakse teenuseid aeg-ajalt, st kuni konkreetsete künnisteni, näiteks kuni 90 päeva aastas. Teised linnad kohaldavad erinevaid norme sõltuvalt sellest, kas kinnisvara on esmane või teisene elukoht eeldusel, et kodaniku esmast elukohta tohib välja üürida ainult aeg-ajalt. Seda arvesse võttes esitabki EK järgmise soovituse – kui liikmesriigid hindavad, kas kohaldatavad turulepääsunõuded on vajalikud, õigustatud ja proportsionaalsed tuvastatud ja seaduspäraste avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, peaksid nad võtma arvesse jagamismajanduse ärimudelite eriomadusi. Asjaomase tegevuse reguleerimiseks ei tuleks eraisikuid, kes osutavad koostööplatvormide kaudu aeg-ajalt kasutajalt kasutajale suunatud teenuseid, kohelda automaatselt kutseliste teenuseosutajatena. Sobilikuks lahenduseks võib olla (võimaluse korral sektoripõhiste) künniste kehtestamine, millest allapoole jäävat majandustegevust käsitataks mittekutselise kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutamise tegevusena.

Lihtsa ja lihtsustatud kokkuvõttena võib öelda, et eelkõige soovitab EK liikmesriikidel kehtestada kriteeriumid, mille abil eristada sikud lammastest.
Muudest olulistest jagamismajandusega seonduvatest küsimustest ja soovitustest aga edaspidi.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitees

 

 

Oleme kaubanduskojas pakkunud praktilisi riigihangetega seotud infoteenuseid enam kui kümme aastat. Veelgi kauem oleme tegelenud ettevõtjate juriidilise nõustamise ja ettevõtjate huvide esindamisega seonduvalt riigihangete seaduse ja konkreetsete juhtumitega.

Riigihanked on põnev ja ressursimahukas valdkond. Avalikus sektoris või muu avaliku raha eest hangitavad asjad on väga mitmekesised ja huvitavaid pakkumisi leiab iga ettevõtja. Hangete sisu varieerub alates toidu ostmisest, tõlketeenuste- ja ehitustööde hankimisest kuni laevade, lennukite ja laskemoona hankimiseni välja. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti sisemajanduse koguproduktist 14–16%. EL-i keskmine on 14% ja kokku on seal riigihankeid korraldavaid organisatsioone ca 250 000.

Riigihangete valdkonnas suunatakse järjest enam tähelepanu säästlikkusele, keskkonnahoidlikkusele ja rohelisele mõtteviisile. Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Peale selle aitavad sellised hanked raha kokku hoida (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse nt energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet jms. Juhul, kui selliste keskkonnahoidlike tingimuste täpsustamine pole riigihankel küsitud, tasub rohelisi aspekte pakkujal kindlasti ära märkida, sest see võib anda lisapunkte või eelise.

Erasektoriga võrreldes on avaliku raha kasutamisel tegu väga reguleeritud valdkonnaga, seega on oluline kinni pidada kehtivatest reeglitest (kohalik riigihangete seadus), tähtaegadest ja tutvuda põhjalikult hanke dokumentatsiooniga ning täpselt arvestada hankija soovidega. Küsimuste tekkimisel on mõttekas konsulteerida hankijaga, et väikese vea tõttu reeglite ja ootuste tõlgendamisel ei läheks töö ja aeg kaotsi, mis kuluvad pakkumise kokkupanekule. Teiste riikide hangetel osalemisel on kindlasti raskeim esimese pakkumise kokkupanek (tulenevalt siseriiklikest reeglitest, kvalifikatsiooni tõendamist). Teiste riikide hangetel on kindlasti  olulisim aga esimene võidetud pakkumine, kuna see on väga kasulik referents järgmistel konkurssidel osalemisel.

Soovitame riigihangetel osalejatel endale selgeks teha, kes on tema kliendid ja kus nad asuvad, näiteks, kas see on mingi kindel sektor (kaitsetööstus, meditsiin, tõlketeenused), organisatsioon (ÜRO, NATO, EL) või kindel riik, kuhu on optimaalseim oma tooteid pakkuda. Välishangetel osalemisel võib tulla kasuks hankel osalemine kohaliku partneri kaudu, kuna kohalik ettevõtte koos kohalike referentsidega võib anda kasuliku eelise või tema poolt pakutav hooldusteenus võib olla soodsam. Võibolla tasub asutada ka kohapealne ettevõte, sest osad riigid võivad vaatamata keelule diskrimineerida teiste riikide (EL) pakkujaid, sest eelistavad kohaliku nimega ehitusfirmat või kohalikku saiatootjat, kes on seetõttu usaldusväärsem.

Kuidas leida riigihankeid? Eesti  ja teiste EL liikmesriikide rahvusvahelist piirmäära ületavaid riigihankeid (alates 135 000 eurot) leiab ühisest andmebaasist TED (ted.europa.eu), Eesti siseriiklikke pakkumisi Eesti riigihangete registrist. Kaubanduskoja kodulehe riigihangete alamosas www.koda.ee/teenused/riigihanked-5/ on leitav info NATO ja kaitsehangete korraldajate kohta. Lisaks võite tutvuda 36 välisriigi riigihankevaldkonna lühiinfoga (seadus, register, pädeva asutuse info).

Samalt lehelt leiab lisainfot mugava riigihangete monitooringu  teenuse kohta, mis teavitab huvitatud huvipakkuvatest hangetes valitud riikides just temale sobival ajal otse e-posti aadressile.

 

Lea Aasamaa
Enterprise Europe Network koordinaator Eestis/
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nõunik

Eestis saab oma rahalist nõuet tavapärase hagimenetlusega võrreldes kiiremini ja lihtsamalt maksma panna maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Juhul, kui võlgniku elu- või asukoht on aga mõnes teises Euroopa Liidu riigis (välja arvatud Taanis) ja võla kättesaamiseks tekib vajadus pöörduda selle riigi kohtusse, on üks võimalikest lahendustest esitada välisriigi kohtule Euroopa maksekäsu avaldus.

Seejuures tuleb arvestada teatud kitsendustega. Euroopa maksekäsu avaldust saab esitada vaid tsiviil- ja kaubandusasjades ning ainult kindla, juba sissenõutavaks muutunud rahasumma väljamõistmiseks. Lisaks on välistatud teatud vaidlused, näiteks haldusasjad, testamenti, pärimist puudutavad vaidlused jm. Rahalist ülempiiri nõuetele seatud ei ole.

Euroopa maksekäsu avalduse täitmine on lihtne ja mugav – elektrooniliselt tuleb täita spetsiaalne tüüpvorm ja hiljem printida see vajalikus keeles välja. Avaldus esitatakse kohtule kas paberkandjal või kasutades muid selles riigis aktsepteeritavaid sidevahendeid. Vastav vorm ja kogu informatsioon erinevate riikide keelenõuete, riigilõivu tasumise ja muu kohta on eesti keeles kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (www.e-justice.eu).

Avalduses tuleb märkida nõue ja kirjeldada nõude aluseks olevaid tõendeid (millal, kuidas ja mis leping sõlmiti jne). Kohus vaatab avalduse läbi. Kui vorm on nõuetekohaselt täidetud, annab Euroopa maksekäsu välja 30 päeva jooksul ning saadab selle võlgnikule. Kui võlgnik 30 päeva jooksul ära ei maksa või vastuväidet ei esita, muutub maksekäsk täidetavaks ning seda on võimalik täita ka teistes liikmesriikides ilma täiendavaid menetlusi läbimata.

 

Kristina Jerjomina
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist