AcceleraceLife is a new cross-border accelerator for health industry and life-science companies. AcceleraceLife is accepting new companies once per year and the next round will be opened in October with the selection in mid-September 2013. You can read more here.

You are welcome to utilize local service “Go/No-go” offered by Tehnopol and Tartu Biotechnology Park, which will help you prepare to apply for AcceleraceLife program increasing your chances to meet the criteria and also get initial market  validation for your product.

The service consists of up to 18 hours of individual coaching (June-August) including one business Lab in June and pitching training in August/September – all for €290+VAT. 

If you are interested in applying to AcceleraceLife or “Go/No-go”, please fill in one-pager by May 29^th and send it to services@tehnopol.ee. Kindly use a suggested one-pager template, which you can alter if need be, but do present all necessary information.

Once we have gathered all the pagers we will let you know the next steps by May 31^st.

President Toomas Hendrik Ilves and President Dalia Grybauskaitė launched pre-booking of the online Lithuanian border queue reservation. Queue management system EVIS which is being developed in cooperation between Lithuania and Estonia, will start operating this year, on July 1st on the Lithuanian – Russian border Kybartai check point. Later this year the service will be expanded to the Lithuanian – Belorussian border Medininkų check point. The opening of the pre – booking took place on May 28th, 2013 during Estonian -– Lithuanian Business Forum in Vilnius.

The GoSwift electronic border queue system was developed in Estonia in 2011 by Tehnopol’s company Girf OÜ (now GoSwift OÜ) at the request of the Ministry of the Interior.  The company cooperated closely with the Association of Estonian International Road Carriers.

Read more!

Seminaril oli külas maailma suuruselt esimene tervistehnoloogia ettevõte Fujitsu. Fujitsu Soome valdkonnajuht proua Pirjo Nissinen-Kiviranta rääkis, kuidas telemeditsiin toimib Soomes, mis on väga kasulikuks sisendiks Eestis toimetavatele antud valdkonna ettevõtetele ja inspiratsiooniks haiglatele ja perearstidele. Ta näitas ka väga mitmeid põnevaid lahendusi, mida on rakendatud Soome erinevates haiglates. Marko Parve Ida-Tallinna Keskhaiglast tutvustas nende kahte põnevat kodujälgimisprojekti. Haigla huviks on leida võimalusi suurema hulga patsientide teenindamiseks. Madis Tiik tutvustas oma telemeditsiini töövahendeid, mida ta kasutab näiteks Vormsi saare puhul, ise hoopis peamiselt Soomes elades. Enamiku neist on välja töötanud Tehnopolis asuv ettevõtte Girf, kes turustab neid Edgewise kabamärgi all.

16. mail külastas Tehnopoli silmapaistev tehnoloogiaettevõtja ja investor Serguei Beloussov, kes kohtus Tehnopolis alustavate ning Gamefounders mängukiirendis kasvavate ettevõtetega.

Majandusajakirja Forbes korraldatud visiidil Eestisse soovis Serguei eelkõige näha investeerimispotentsiaaliga tehnoloogiaettevõtteid ning  siinset startup ettevõtlusmaastikku.

Tehnopoli Startup Inkubaatoris toimunud esitlusel rääkisid oma ettevõttest ja investeeriguvajadusest Gamefoundersi mängukiirendis tegutsevad ettevõtted, ITBS ning Decider Labs.

Serguei Beloussov on Forbs Venemaa hinnangul üks viiest edukamast ettevõtjast, kes oma ettevõtetega välisriikidesse on laienenud. Serguei on asutanud enam kui 20 tehnoloogiaettevõtet, sealhulgas Parallels, Acrons, Acumatica ja Rolsen. Täna on Serguei partner riskikapitali ettevõttes Runa Capital, mida peetakse üheks juhtivamaks riskikapitali fondiks Venemaal. Tehnoloogiablogi The Next Web valis Serguei parimaks investoriks.  

Euroopa üheks atraktiivseimaks lühiajaliseks startup-koolituseks kujunenud Tallinnas toimuv Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) toob tänavu juulikuus juba kolmandat korda Eestisse globaalseid idufirmasid looma rekordilised 200-250 välismaa tudengit ja ettevõtjat. Kolmenädalasse innovatsiooniakadeemiasse saadavad sel aastal kümneid oma parimaid magistrante ka mitmed Ameerika ja Hiina tippülikoolid eesotsas Berkeley ülikooliga USAst ja Fudani ülikooliga Hiinast, märkis EIA tegevdirektor Anni Sinijärv.

„Meile eneselegi meeldiva üllatusena on Euroopa Innovatsiooniakadeemiast ja Tallinnast kujunemas koht, mida soovitavad oma tudengitele ka mitmete maailma tippülikoolide juhtkonnad. Üheks peamiseks põhjuseks on siinne üliintensiivne kolmenädalane formaat, mida mujal Euroopas ei leidu ja mille käigus genereeritud äriideede juurde aitavad läbilöögivõimelisi ärimudeleid ja prototüüpe luua mitmed maailma innovatsiooniala tipud. Intensiivne mõtestatud ja multikultuurne innovatsioon, mis on tipp-praktikute abiga realiseerumas konkreetseks ärimudeliks, on enamuse maailma ülikoolide ja ka paljude ettevõtlike noorte unistus. Lisaks võetakse ju Tallinnast kaasa uued lähedased tutvused omasuguste innovaatoritega. “ rääkis Sinijärv. „Ülikoole, kust ettevõtlikke noori tuleb, on mitmeid ja registreerimisprotsess alles käib. Kuid juba täna võib julgelt välja öelda, et koos mõnekümne eestlasega hakkavad oma tulevasi innovaatilisi äriideid looma 25-30 riigi noored, kellest suur osa õpib vägagi mainekates ülikoolides ja kelle teadmised ja ambitsioonikus on kindlasti väga kõrgel tasemel.“ Sinijärve sõnul on osadel EIAsse tulevatest innovaatoritest juba olemas ka iseseisev ettevõtluskogemus, mistõttu on nende suhtumine ettevõtlusesse lisaks lennukusele ka vägagi pragmaatiline. „Üldjuhul on nii, et äriliselt jõuetu või utoopilise äriideega meie rahvusvahelised juhendajad tegeleda ei lase, kohapeal loodud meeskondadele antakse siis korraldus tulla välja uue ideega, millel oleks ka praktikute silmis globaalne väärtus.“

Mitmed edulood saavad täiendust

Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) on startup-firmade loomise tõstnud Eestis uuele tasemele. 2012 suvel toimunud esimene kolme-nädalane EIA üritus tõi kokku 75 inimest 23 riigist ja vähemasti üks selle käigus loodud teadusmahukas ärimudel, raseduse monitoorimise süsteem LifeInU, on pälvinud ka juba rahvusvahelist tähelepanu. 2013 aasta jaanuaris toimunud talvises innovatsiooniakadeemias oli osalejaid juba 28 riigist kokku sadakond. Teiste seas arendati talvel välja sellised ärimudelid nagu keskkonnasäästlike asjade portaal Things.info ja allergikutest reisijaid toetav inTrip2go, mis aitab valida sobivamaid hotelle ja toidukohti kogu maailmas. „Kuigi meil on olnud ka mitmeid osalejaid Eestist, saabub peamine hulk tulevaste miljoni- ja miljardiprojektide loojaid siiski väljastpoolt Eestit ja see annab ka loodud mudelitele väga rahvusvahelise ja tugeva stardiplatvormi, mida Eestis toimuvad stratup-üritused luua ei suuda,“ lausus Sinijärv. „Eestist ootame akadeemiasse ennekõike innovaatilisi ettevõtjaid, kes soovivad koos noortega leida uusi ekspordipotentsiaaliga ärivõimalusi omaenda firmades.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia erisus peitub tugevatel ja inspireerivatel rahvusvahelistel lektoritel, professoritel ja riskikapitalistidel, kes üheaegselt õpetavad noori ettevõtjaid, samal ajal aitavad neil kujundada oma ärimudeleid, välja töötada prototüüpe ja viimaks ka hindavad saavutatut. Seda kõike kolme nädala jooksul, mil akadeemialised veedavad üheskoos keskmiselt 16 tundi päevas.

Tulevaste miljardäride käsutuses on Euroopa Innovatsiooniakadeemia ja selle partneri Samsungi ja Microsofti rajatud kosmosejuhtimise keskuseks disainitud ruum, kus üheaegselt lektori jälgimisele ja meeskonnakaaslastega arutamisele on võimalik saada reaalajas osa maailma börsidel toimuvast, Bloombergi uudistest, tulevikutrendidest, jpm huvitavast.

Kindlustamaks  Baltimere regiooni konkurentsivõimet töötati  Eesti ja Soome koostöös mehhatroonika ja masinaehituse valdkonnas välja teadmistepõhise regiooni mudel ja rajati ülimoodsate seadmetega Mehhatroonika Innovatsioonikeskus. Kesk-Balti  INTERREG IVA programmi kaasrahastatud projekt kestis 3 aastat ja sellesse investeeriti  2 987 306 eurot. Projekti juhtpartneriks on Tehnopol, kelle territooriumile  Mehhatroonika Innovatsioonikeskus ka loodi.

“Soome ja Eesti on masinaehituse ja mehhatroonika valdkonnas pikalt koostööd teinud. Globaliseerumine ja konkurentsi kasv pani meid aga vajaduse ette luua uued äri- ja tootmismudelid. Tegemist on koostööprojektiga, mis  on hea näide public-private koostööst, mille tulemuseks on midagi väga käegakatsutavat-Innovatsioonikeskus, milles  on kõrgtehnoloogilised seadmed, kus arendus-teadustöö saab hoogu juurde ja mille toel on  Eesti valmis oma enda innovaatiliste toodete tootmiseks. Hea näide sellest, kuidas ülikool, kohalik omavalitsus, grupp ettevõtteid ja erialaühendused klastripõhist  strateegilist koostööd on teinud ja konkreetse tulemuseni ka jõudnud. Projekti tegevuste juurde kuulusid  ka uurimistööd ja koostöömudeli analüüsimine, et valmistada meid  ette kõrgtehnoloogilise tootmise täiskäiguks,“ ütles projekti juhtekspert, Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives.

Projekti käigus töötati välja tööstuse, ülikoolide, innovatsiooni – ja tootearenduskeskuste koostöömudel, mille tulemusena elavneb teaduse ja tootmise vaheline koostöö nii riigisiseselt kui ka  rahvusvaheliselt. Kõrgtehnoloogilisele ja paindlikule  tootmisele tuginedes luuakse uusi konkurentsivõimelisi tooteid ning saavutatakse koostöös teiste Euroopa regioonidega konkurentsieelis.

Projekt keskendus tehnoloogia platvormi loomisele, mille raames arendati välja  Mehhatroonika Innovatsioonikeskus Tallinnas ja Mõõtmise ja Kontrollikeskus  Soomes Turus, mis varustati vastavalt ülimalt kaasaegse paindtootmissüsteemiga ning mõõtekeskusega. Projekti raames loodi koostöösidemed projekti partnerite vahel ka edaspidise koostöö arendamiseks.   Lisaks loodi projekti raames eeldused kõrgtehnoloogilise tootmise alase koostöö arendamiseks Ülem-Austria, Baden-Württembergi ja Rhone-Alpi regioonide mehhatroonika valdkonna klastrite ja ettevõtetega.

Projekti raames Tallinnasse loodud Mehhatroonika Innovatsioonikeskus toetab  neid Eesti ettevõtteid, kellel on soov ja vajadus kasutada kõrgtehnoloogiat.  Interreg programmi raames ja toel Mehhatroonika Innovatsioonikeskusesse soetatud täisautomatiseeritud paindtootmissüsteem (flexible manufacturing system – FMS) võimaldab arendada ja katsetada uusi tehnoloogiaid ja valmistada innovatiivsete toodete prototüüpe, mille valmistamiseks seni Eestis võimalus puudus.  Lisaks on võimalik tänu paindtootmissüsteemile ja väljatöötatavatele tehnoloogiatele hoogustada arendus-teadustegevust ning aidata kaasa inseneriõppele.

Projekti partnerid olid Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Mehhatroonika Assotsiatsioon (MECA), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Koneteknologiakeskus Turku Oy (KTK), Helsingi Ülikooli MIKES keskus (Espoo, Soome).