EENi partner Indias „Federation of Indian Export Organisations“ kutsub tutvuma uuenduskuuri läbinud äriportaaliga, mille eesmärk on suurendada India kaubavahetust ülejäänud maailmaga. Portaali looja/haldaja on India valitsus ja India Kaubandusministeerium.

Portaalist leiab järgmist infot:

• võimalus esitada hankeid ja kaubandust puudutavaid infopäringuid;
• võimalus leida infot 87 riigi kohta, kellega on Indial kauplemiseks sõlmitud soodustariifid;
• 80 000 India ettevõtte andmed koos kontaktandmetega, märksõna/sektoripõhiselt otsitav;
• India eksporti puudutavad seadused ja protseduurid, infot panganduse-, tollimaksude-, aktsiisi- ja teenusemaksu kohta, infot kaubanduslepingute kohta, eksporti toetavate programmide kohta.

Aafrika on Eesti ettevõtjatele endiselt suhteliselt võõras ja tundmatu piirkond ning sealseid võimalusi on hetkel ära kasutamas vähesed ettevõtted. Seepärast on kaubanduskoda koos välisministeeriumiga võtnud oma südameasjaks Eesti ettevõtjatele selle piirkonna ärivõimalusi tutvustada.

Eelmisel ülimenukal Aafrika foorumil avasime ukse Aafrika ärimaastikule. Sel korral astusime juba uksest sisse ning arutlesime, kuidas saavad Eesti ettevõtjad sealseid võimalusi enda jaoks ära kasutada. Ja võimalusi on seal palju.

Sander Soone, Eesti suursaadik Egiptuses, soovitab oma pilgud Aafrika poole suunata sealse suure ja mitmekesise turu tõttu. Kuigi vaesust on seal palju, siis suure rahvaarvu tõttu on ka keskklassi ja ostujõulist jõukamat ühiskonnakihti piisavalt. Seda nii Aafrikas tervikuna kui ka Egiptuses.

Soone kinnitas, et keerulised ajad Egiptuses on möödas ja majandus on jõudsalt kasvamas. Tema sõnul loob see protsess taas võimalusi, kuidas Egiptuse turule sisenda. Kui juba Egiptuses tegutseda, on ettevõtjatel suurepärased võimalused kaubelda kogu Aafrikas. Kuigi Aafrika turg ja võimalused on suured, soovitab suursaadik enne äri alustamist leida endale kohalik partner.

Üheks võimalikuks tegevusvaldkonnaks Aafrikas on põllumajandus, kus on kindlasti arenguruumi. Ka energeetika valdkonnal tasub silma peal hoida, eriti alltöövõtu osas, kuna järjest enam räägitakse Aafrikas säästlikumatest energiatootmise võimalustest. Muude valdkondadena tõi Soone välja ka hulgikaubanduse, meditsiini ja farmaatsia, ehituse ja kinnisvara ning IKT. Siiski tuleb meeles pidada, et Egiptuses on IKT-sektor lapsekingadest juba väljunud, mistõttu ei pruugi selles osas sealsele turule sisenemine olla lihtne, kuid uued tehnoloogiad ja efektiivsemad lahendused on kindlasti oodatud.
Lisaks Soonele rõhutasid mitmed foorumil osalenud esinejad kohaliku partneri olemasolu vajalikkust. Lõuna-Aafrikast pärit ettevõtja Motheto Selepe vajas samuti teistesse Aafrika riikidesse sisenemisel kohalike partnerite abi. Mike Tiffin, kes on Eestis elanud juba 8 aastat ja töötab ettevõttes GoSwift, ütles, et Aafrika riikides tuleb arvestada konkreetse riigi ärikultuuriga. Seetõttu soovitasid nii Selepe kui ka Tiffin kindlasti enne mõne Aafrika riigi kasuks otsustamist teha kindlasti eeltööd, minna kohale ning suhelda ja rääkida kohalike inimestega. Nii on kohaliku partneri leidmine tõenäolisem.

Madis Madalik ettevõttest ESC Global Security kinnitas, et Aafrikat ei saa võtta ühtsena. Igas riigis on erinevad riskid ja ohud, millega tuleb arvestada. Tema sõnul tuleb Aafrikas tegutsedes silmas pidada, et sealsed protsessid võtavad aega. Alati tuleb kindlaks teha, kas Su partner on see, kes ta ütleb end olevat. Lepingud on seal tavaliselt vaid lähtepunktideks.

Eesti ettevõtetel on võimalik Aafrika turule jõuda ka erinevates hangetes osalemise abil. Ignacio Giménez tutvustas foorumil UNICEF’i hankesüsteemi, kus pakkujatena on oodatud ettevõtjaid üle kogu maailma. Kõige rohkem vajatakse Aafrikasse vaktsiine, erinevaid ravimeid, toidu- ja ehituskaupu, haridustarbeid. UNICEF hankis eelmisel aastal tooteid 2,7 miljardi dollari eest.

Kalev Roosiväli jagas Eesti ettevõtjatega enda kogemust Ugandas naiste pesuäri alustamisega. Ta on koos oma äripartneri Siisi Saetaluga avanud sealses pealinnas Kampalas praeguseks juba 2 poodi ning on aasta lõpus avamas kolmandat. Roosivälja sõnul soodustab äri edukust sealne kasvav keskklass ja väike konkurents. Ta võrdles sealset ettevõtluskeskkonda 90-ndatega Eestis, kus võimalusi oli küll palju, kuid oli palju bürokraatiat ning ettevõtte alustamine oli üsna kulukas. Samas kinnitas ta, et rahaga arveldamine on seni olnud vägagi usaldusväärne. Ka Roosiväli rõhutas eeltöö tegemise olulisust, et vältida ootamatusi. Näiteks tuleb Ugandas arvestada 30-protsendilise ettevõtte tulumaksuga ja sellega, et ettevõtet ei saa luua ilma vähemalt ühe kohaliku osanikuta.

Kui Eesti pesu on Aafrikas müüdud alles kolm aastat, siis Nortal on sealsel turul tegutsemas juba aastast 2008. Peeter Smitt rääkis, et selle aja jooksul on Nortal olnud seotud nelja suuremahulise e-riigi reformiga Aafrikas. Need projektid on neile õpetanud palju Eesti ja Aafrika sarnasuste ning erinevuste kohta. Ühe suurima sarnasusena tõi ta välja selle, et turud arenevad Aafrikas kiiresti ja konservatiivsust on vähe. Ka usaldus IT-teenuste vastu on kõrge. Erinevuseks on kindlasti see, et enamik turgudest on palju suuremad ja otsustusprotsessid võtavad palju kauem aega. Smitt soovitab enne Aafrikas ettevõtlusega alustamist hoolikalt läbi mõelda, kas konkreetne toode või teenus sobib sealsele turule. Samuti on oluline uurida, kes on kohapealsed konkurendid.

Oma kogemusi Aafrika turul jagas ka Taxify sealsete turgude juht Karl Aru. Taxify on Aafrikas tegutsenud aastast 2014. Nende kogemus ütleb, et koostööpartnerist kasulikum on avada kohapeal oma ettevõte, võtta tööle parimad kohalikud talendid ja jõuda seeläbi kohalikeni. Tema peamine nõuanne ettevõtetele, kes sealsele turule mõtlevad minna, on järgmine: tee oma tööd, uuri ja testi turgu ning vaata, kuidas turg sellele vastab.
„Aafrika foorum oli ettevõtjatele suurepärane võimalus õppida juba Aafrika suunal tegutsevatelt inimestelt – kuulda nende kogemusi, küsida otse allikast, vältida vigu ja olla valmis ootamatusteks,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Paltsi sõnul on kahe aasta jooksul peale eelmist Aafrika foorumit Eesti ettevõtete eksport Aafrikasse kasvanud ligi 50 protsenti ja import ligi 10 protsenti. „Usume, et suur osa sellest on saavutatud just tänu meie järjepidevale tööle, seda senini paljude jaoks kahtlusi tekitavat mandrit ja selle võimalusi tutvustades, mis on andnud paljudele siiski tõuke ja julguse tee Aafrika ärimaastikule ette võtta. Noor elanikkond, kiiresti kasvav keskklass, kõrged riiklikud ambitsioonid ning majandusarengut toetavad investeeringud muudavad piirkonna paljudele väga atraktiivseks,“ sõnas Palts.

Julgustame meie ettevõtteid sealsele turule oma mõtteid ja plaane suunama!

Aafrika foorum toimus arengukoostöö projekti raames. Projekti rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 
Moonika Kukk
Turundusdirektor
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Euroopa Komisjon (EK) võtab võitlust rahapesuga ja sellega seonduvalt ka terrorismi rahastamisega tõsiselt. Põhjuseks on EK sõnul eelkõige sagenenud terrorirünnakud Euroopas ja terrorismi ohu kasv ning arusaam, et tänu tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenemisele ning globaalselt omavahel ühendatud rahandussüsteemile on lihtsam rahalisi vahendeid peita ja liigutada üle terve maailma. See muudab raha algupära tuvastamise väga keeruliseks ning rahapesijatel, terroristidel ja teistel kurjategijatel on lihtne oma jälgi peita. Selle takistamiseks on komisjon välja tulnud rahapesuvastase direktiivi muudatusettepanekutega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ). Lühidalt öeldes on muudatuste eesmärgiks vältida finantssüsteemi kasutamist terroristliku tegevuse rahastamiseks, hoida ära suuremahuliste rahaliste vahendite peitmine ning tagada äriühingute tegevuse suurem läbipaistvus, et ettevõtjate või teiste juriidiliste isikute tegelikud omanikud ei saaks varjuda peidetud identiteedi taha.

Direktiivis kavandatakse järgmisi muudatusi:

• ELi rahapesu andmebüroode volituste laiendamine ja nende koostöö hõlbustamine: rahapesu andmebüroode jaoks kättesaadava teabe ulatust laiendatakse. Nad saavad juurdepääsu panga- ja maksekontode keskregistritele ja kesksetele andmesüsteemidele;
• virtuaalvaluutade platvormide muutmine kohustatud üksusteks: virtuaalsete

vääringute väärkasutamise vältimiseks nähakse direktiivi muudatustega ette kaasata virtuaalvaluuta vahetamise platvormid ja nn rahakotiteenuste pakkujad rahapesuvastase direktiivi kohaldamisalasse;

• anonüümsete ettemaksekaartidega kaasnevate riskide vähendamine: direktiivi

muudatustega  soovitakse minimeerida ettemaksekaartidega tehtavate anonüümsete maksete kasutamist, alandades identifitseerimise künnise 250 eurolt 150 eurole ja karmistades kliendi identifitseerimise nõudeid;

• suure riskiga kolmandate riikide kontrollimise tõhustamine: nendest riikidest pärit

rahavoogude suhtes peavad pangad tegema lisakontrolle (rakendama nn „hoolsusmeetmeid“);

• kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine, registrite avalikuks tegemine või selliste avalike registrite loomine;
• liikmesriikide registrite ühendamine;
• ametiasutustele kättesaadava teabe ulatuse laiendamine: direktiivi muudatustega nähakse ette, et nii olemasolevate kui ka uute kontode suhtes tuleks rakendada hoolsusmeetmeid.

Nii ei jää kontod, mida võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, avastamata.

 

Nende muudatuste tulemusena hakkavad liikmesriigid saama ja jagama olulist teavet selle kohta, kes on äriühingute või usaldusfondide tegelikud omanikud, kes kauplevad e-rahaga ja kes kasutavad ettemaksekaarte. Suund on suuremale avalikustamisele kõikide äriühingute ja usaldusfondide tegelike omanike kohta. EK loodab, et teabe avalikustamine peaks ka potentsiaalsetele maksudest kõrvalehoidjatele hoiatusena mõjuma.

Järgnevalt peatun lähemalt paaril eelnimetud eesmärgil. Esiteks, mida tähendab „lisada kohustatud üksuste loetellu nii virtuaalvaluutade vahetusplatvormid kui ka rahakotiteenuse pakkujad“. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane regulatsioon nõuab kohustatud isikutelt nii oma klientide kui ka teatavate teiste isikute, kes ei ole nende kliendid (nt kasusaavate omanike), tundmist ning nende rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotuse ohu hindamist. Sel eesmärgil peavad kohustatud isikud koguma, töötlema ja salvestama isikuandmeid ning mõnikord jagama vastavat teavet avalik-õiguslike asutustega (nagu rahapesu andmebürood). Samuti on neil kohustus rakendada ennetavaid meetmeid ning teatada kahtlastest tehingutest. Kuna senini ei olnud ei virtuaalvaluutade vahetusplatvormid ega rahakotiteenuse pakkujad direktiivi mõjualasse haaratud, siis nüüdsest peavad nad arvestama uute lisanduvate kohustustega. Neil, nagu pankadel jt kohustatud isikutel, tuleb asuda oma kliente ja nende kasusaavaid omanikke nii identifitseerima kui saadud teavet jagama.

Rahapesu andmebüroode volituste laiendamine. Eelkõige soovitakse parandada rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele pangakontode kohta. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada liikmesriikidele nõue seada sisse automaatsed tsentraliseeritud mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti panga- ja maksekontode omanikke tuvastada. See võimaldaks liikmesriikidel valida, kas seada sisse keskne register, mis sisaldab panga- ja maksekontode omanike tuvastamiseks vajalikku teavet ja tagab riiklikele rahapesu andmebüroodele ning rahapesu- ja terrorismi rahastamisega võitlevatele ametiasutustele täieliku ja kiire juurdepääsu registris sisalduvale teabele, või luua muud tsentraliseeritud mehhanismid nagu keskne andmete otsingusüsteem, mis võimaldab saavutada sama eesmärgi.

Kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine. Praegu kehtib nõue, mille kohaselt tuleb kohustatud isikul (nt pangal) tuvastada äriühingust kliendi kasusaav omanik, kui viimasele kuulub äriühingus osalus 25% pluss üks aktsia või omandiõigus enam kui 25% ulatuses. Muudatustega vähendatakse seda künnist 10% teatud tüüpi üksustes, mille puhul on olemas rahapesu või maksudest kõrvale hoidumise oht. Samuti asutakse nõudma kohustatud isikutelt nende olemasolevate klientide (usaldusfondide, muude juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste, nt fondide) kasusaavate omanike süstemaatilist kontrollimist.

Direktiivi muudatustega laiendatakse kohustatud isikute ringi ja suurendatakse nende kohustusi.

Kuid need muudatused on olulised mitte ainult kohustatud isikutele, vaid kõikidele ettevõtetele. Tasub teada ja silmas pidada, et direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud koguma ja avaldama teavet äriühingute jt juriidiliste isikute (nt fondid) kasusaavate omanike kohta (ka meil Eestis on käimas kasusaavate omanike registri loomise ettevalmistus).

Komisjon on kavandanud direktiivi muudatuste ülevõtmise ajaks 1. jaanuari 2017. On selge, et see tähtaeg on ebarealistlik. Võimalik varasem rakendumise aeg võib olla 1. juuli 2017. Selleks ajaks peaksid ELi kõikides liikmesriikides vastavad tegelikke omanikke kajastavad registrid töötama ja rahapesu andmebüroodel olema ligipääs ükskõik kelle pangakonto andmetele.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda vahendab kontakte välismaa ettevõtetega ja aitab leida koostööpartnereid rahvusvahelise võrgustiku Enterprise Europe Network (EEN) kaudu.

Ehkki uusi ja vanu kliente pöördub meie võrgustiku poole igapäevaselt, pingutame pingutame jooksvalt ka selle nimel, et teadlikkus pakutavatest võimalustest oleks ettevõtjate seas aina suurem, sest tegemist on maailma ühe suurima innovatsiooni ja ettevõtluse tugiorganisatsiooniga, mis tegutseb 66 riigis üle maailma ja keskendub just Euroopa ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamisele ja konkurentsivõime tõstmisele.

Võrgustiku üle-euroopaline ulatus annab olulise lisandväärtuse – usaldusväärsed infoallikad ja kindlad koostööpartnerid igast Euroopa riigist ning kaugemaltki. Koostööpartnerid, kellega infot ja koostööpakkumisi vahetame, on välisriikide kaubanduskojad, tehno- ja teaduspargid, ülikoolid jm, kes tegelevad ettevõtluse arendamisega, sh innovatsiooni, tehnoloogia ja teadustööga.

Võrgustik on abiks kõikidele Eesti ettevõtetele, kel on kindel eesmärk eksportida ja välismaal partnereid leida. Oluline on aga siinkohal rõhutada, et võrgustik on info- ja kontaktide vahendaja. Kontaktide saamine või mittesaamine sõltub väga palju nõudluse ja pakkumise suhtest. Mõistagi on rohkem neid, kes midagi müüa tahavad, teenust pakuvad, seega peab ise aktiivsem olema, tundma kindlasti sihtriigi turusituatsiooni, kuhu ja mida müüma minnakse, kas tootele/teenusele üldse turgu on või mis on pakutav lisandväärtus. Kui kodutöö on tehtud, on lihtne ka meil (k.a. võrgustiku partneritel sihtriikides) kaasa aidata ettevõttele konkreetse ja õige kontakti leidmisel. Aitame esmase kontakti loomisel, et ettevõtted saaksid jala ukse vahele. Edasine läbirääkimine on ettevõtete endi suhtlus.

Välisriikide ettevõtjad pöörduvad igapäevaselt väga palju meie poole, kui nad soovivad Eestist partnerit leida. Kui olete meie huviorbiidis või liige, oskame teid alati ka soovitada. Sagedased päringud on mõistagi lähiriikidest nagu Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Belgia, Poola, UK, Läti. Otsitakse kas treitud tammepuust toodete tegijaid; värvilise lainepapi(paberi), akende, väravate, piirete tootjat; klaaspaneelide, riiete, droonide edasimüüjat; suitsulõhe, külmutatud marjade ja eksklusiivsete toiduainete (maiustused, ökotooted jm) tootjat või huvitub hulgimüüja kaugemalt Jaapanist EList näiteks printerite ja laboratoorseks kasutuseks mõeldud põletuskambrite tootjate leidmisest. Ukraina pakub oma tooteid põhiliselt põllumajandus- ja toiduainesektorist.

Küsitakse palju ka juriidilisi küsimusi, nt e-riigiteenuste, e-residentsuse ja Eestis ettevõtte loomise kohta, samuti maksuinfot, CE-märgistust, pakendamisnõudeid, toiduohutust, erilubade ja tööjõualaseid küsimusi (nt elektripaigaldistega töötamise kvalifikatsiooni nõuete kohta).

Päringud on seega kohati väga täpsed. Ettevõtted on tavaliselt väga teadlikud sellest, mille kohta tahavad nad infot saada ja õige ettevõtja leidmine meenutab sageli nõela heinakuhjast otsimist. Töötame võrgustiku töötajatega tihedas kontaktis. Kui meie ise teame hästi omi ettevõtjaid ja nende tausta, siis suurema tõenäosusega jõuab ettevõtja realistilik eesmärk soovitud positiivse tulemuseni. Tulemuseni jõudmise aeg võib muidugi varieeruda olenevalt päringust paarist päevast kuni poolteise aastani. Osadel juhtudel võib koostööleppe sõlmimisele eelneda mitmeid kohtumisi potentsiaalse partneriga ning on ka juhtumeid, kus selgub, et toodet või teenust on kasulik enne müügiprotsessi algust sihtturu tarbeks kohandada.

Võrgustiku tugevuseks pakutavate teenuste puhul on kindlasti individuaalne lähenemine. Olenemata ettevõtte kogemusest, tema eripärast või küsimusest, millega ta meie poole pöördub, proovime anda just seda tuge ja infot, millest oleks konkreetsele ettevõttele kõige enam kasu. Kindlasti on meie soovitus olla proaktiivsem info ja ürituste osas, mis on juba avaldatud ja ootavad huvilisi – nii koostööpakkumiste andmebaasis avaldatud profiilid, mida saab ise otsida ja sirvida (www.enterprise-europe.ee), kui ka kontakti loomise üritused populaarsetel messidel Euroopas ja kaugemal (lisainfot www.enterprise-europe.ee ja kõik üritused: een.ec.europa.eu – Events).

Täpsema info partnerotsinguteenuste kohta leiate kaubanduskoja koduleheküljelt www.koda.ee teenuste alt ja võrgustiku lehelt enterprise-europe.ee.

 

Kadri Rist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projektijuht