Euroopa Komisjon (EK) on asunud tõsiselt tegelema käibemaksu regulatsiooniga ELis. Kavas on põhjalikud ja põhimõttelised muudatused, mille tulemuseks on praeguse süsteemi muutmine ja ELi ühtse käibemaksuala loomine. Alljärgnev tugineb EK teatisele käibemaksu tegevuskava kohta.

Uue süsteemi aluseks on kauba sihtriigis maksustamise põhimõte. See tähendab, et maksustamise eeskirju, mille kohaselt kauba tarnija nõuab käibemaksu oma kliendilt, plaanitakse kohaldada ka piiriülestele tehingutele, seda aga vastavalt kliendi asukohariigi käibemaksumäärade järgi (kui tegemist on ELi sisese tehinguga, väljapoole ELi eksportides jääks süsteem muutmata).

Põhjustena, miks üldse sellist ulatuslikku muutmist ette võetakse, on EK välja toonud järgmised asjaolud. Kõigepealt – käibemaksusüsteem ei ole suutnud sammu pidada globaliseerunud, digitaalse ja mobiilse majandusega. Praegune süsteem, mis on kehtinud alates 1993. aastast ning pidi olema ajutine, jagab iga piiriülese tehingu maksuvabaks piiriüleseks tarneks ning maksustatavaks piiriüleseks omandamiseks. Siseriiklikke ja piiriüleseid tehinguid käsitletakse erinevalt ja kaupu või teenuseid saab ühtsel turul osta käibemaksuvabalt. See on nagu tollisüsteem, kuid samaväärse kontrollita, mistõttu on pettuste võimalus suur. Selline pettus leiab aset juhul, kui tarnija väidab, et transportis kauba teise liikmesriiki, kuid tegelikult tarbitakse need käibemaksuvabalt kohapeal, samuti juhul, kui piiriülese tehingu klient ostab kaupu või teenuseid käibemaksuvabalt ja võtab käibemaksu, kuid ei edasta seda maksuametitele ning tema kliendil on võimalik see maha arvata. Käibemaksupettuste olukord ei ole kõigis riikides ühesugune: käibemaksu alalaekumine ulatub vähem kui 5 %-st rohkem kui 40 %-ni. Kokkuvõtlikult – praegune süsteem on killustunud, piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate kasvava arvu tõttu keeruline ning petta on kerge.

Võitlust käibemaksupettustega peabki EK olulisimaks, julgedes tunnistada, et praegune seis on vilets. Oodatava ja tegelikult kogutud tulu erinevuse tõttu laekub käibemaksu vähem hinnanguliselt 170 miljardi euro ulatuses ning ainuüksi piiriülese pettuse tõttu jääb igal aastal saamata 50 miljardit eurot. Seega uus süsteem peab suutma sellele vastu seista.

Samuti leiab EK, et käibemaksusüsteemi tuleb ettevõtjate jaoks lihtsamaks muuta. Nõuete täitmisega kaasnevad kulud on ühtsel turul tegutsedes märkimisväärselt suuremad kui kodumaisel turul ning süsteemi keerukus takistab ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tegevust.

Lisaks peab ühine käibemaksusüsteem olema tõhusam, eelkõige digitaaltehnoloogia võimaluste ärakasutamisel ja tulu sissenõudmise halduskulude vähendamisel. Suurenema peab ka usaldus, seda nii ettevõtjate ja maksuametite kui ka ELi liikmesriikide maksuametite vahel. Pettustevastases võitluses jääb EK hinnangul lihtsalt kontrolli tõhustamisest jm abinõudest väheks, kuna pettuste võimalus on praegusesse süsteemi n-ö sisse genereeritud.

Kuna käibemaksusüsteemi sedavõrd ulatusliku muutmise ettevalmistamine ja vastuvõtmine on küllaltki aeganõudev, on EK käivitanud paralleelselt mitu sellega seotud algatust:

• kiirreageerimismehhanism ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks;
• sihtkohas uute, üldpõhimõtetega kooskõlas olevate käibe tekkimise koha eeskirjade rakendamine telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste lõpptarbijale osutamisel ühtse kontaktpunkti abil, et hõlbustada maksukohustuste täitmist;
• uus ja läbipaistev ELi käibemaksusüsteemi juhtimissüsteem, kuhu oleksid otsesemalt kaasatud kõik sidusrühmad.

Kõrvalepõikena veel – mõned käibemaksupettustega rohkem hädas olevad liikmesriigid on palunud EKlt luba rakendada ajutist üldist pöördmaksustamissüsteemi, mis kalduks kõrvale käibemaksudirektiivi üldpõhimõtetest. Üldise pöördmaksustamise süsteemi puhul „peatatakse” käibemaks terves majandusahelas ja nõutakse sisse ainult tarbijatelt. See tähendab, et kogu käibemaksu kogumine viiakse jaemüügietappi. Vahepeal kaalus EK ka sellise süsteemi kehtestamise võimalikkust kogu ELis. Kuid üldisel pöördmaksustamise süsteemil on olulisi puudusi. See ei ole isereguleeruv nagu praegune käibemaksusüsteem, kus tegelikult väike arv suhteliselt suuri, usaldusväärseid maksukohustuslasi majandusahelas maksab suurema osa käibemaksust.

Lisaks võib esineda muid pettuse liike, nt pettureid, kes väidavad end maksukohustuslasteks, et saada lõpptarbimiseks mõeldud tooteid käibemaksuvabalt. Seetõttu hindas EK, et üldise pöördmaksustamissüsteemi kasutuselevõtu puhul oleks maksupettuste risk veel suurem ning selline muudatus ei tasu end ära.

EK järeldus on seega, et parim võimalus ELi jaoks tervikuna oleks maksustada B2B (business to business) kaubatarneid ELis samamoodi nagu omamaiseid tarneid, jättes käibemaksusüsteemi aluseks olevad elemendid muutmata. Uus süsteem aga nõuaks maksuametite vahel suuremat usaldust ja koostööd, kuna kauba sihtliikmesriik peaks piiriülesel tarnimisel tasumisele kuuluva käibemaksu kogumisel lootma lähteliikmesriigile. Selline süsteem hõlmaks olulist muutust ka ettevõtjate jaoks. Ettevõtjad peavad siis olema pidevalt kursis teiste liikmesriikide käibemaksumääradega. Sealjuures kavandab EK VKE-dele (väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele) lihtsustatud meetmeid, nn oma paketti. Selleks aga, et tagada ettevõtjate jaoks sujuv üleminek ning lubada kõigil liikmesriikidel jõuda kõrgemale koostöö- ja haldussuutlikkuse tasemele, peaks igasugune rakendamine olema järkjärguline.

Oma teatises on EK välja pakkunud järgmise ajakava:

2016 – piiriülese e-kaubanduse käibemaksutõkete kaotamise ettepanek (digitaalne ühtne turg – õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) – e-väljaanded;

• maksuametite vahelise ning tolli- ja õiguskaitseasutustega tehtava koostöö parandamise ning maksuametite suutlikkuse suurendamise meetmed;
• vastastikust abi (maksuvõlgade sissenõudmisel) käsitleva direktiivi hindamisaruanne.

2017 – VKEde käibemaksupakett;

• käibemaksualase halduskoostöö ja Eurofisci tõhustamise ettepanek;
• piiriülese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi ettepanek (ühtne Euroopa käibemaksuala – esimene samm – õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm);
• käibemaksumäärade reform (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm).

Tegevuskava realiseerumisest ja EK edasistest sammudest lubame oma liikmetele Teataja vahendusel teada anda aga juba edaspidi.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKis