Maa loodusvarade kiire ammendumine ja järjest süvenevad keskkonnaprobleemid, nagu kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, mõjutavad meie igapäevaelu aina rohkem. Õnneks on kasvanud ka nendele pööratav tähelepanu mitte ainult keskkonnaaktivistide, vaid riikide, poliitikute ja ettevõtete ning kogu ühiskonna poolt.

Ettevõtted saavad keskkonna jaoks enim ära teha oma ressursikasutust analüüsides ning selle alusel süstemaatiliselt investeeringuid tehes. Ressursid, nagu vesi, pinnas, puhas õhk ja ökosüsteemi teenused, on väga olulised nii meie tervise ja elukvaliteedi jaoks kui ka toodete ja teenuste pakkumiseks. Alati ei mõelda aga sellele, kuidas neid võimalikult efektiivselt kogu nende olelusringi vältel hallata. Ettevõtjatel on ressursitõhususe parandamisest palju võita.

Tänapäeval lähtutakse ressursitõhususes ringmajanduse põhimõttest. Selle peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele, parandamisele, uuendamisele ning ringlusesse võtmisele. Kõik see aitab lisaks keskkonna säästmisele tõsta ka ettevõtete konkurentsivõimet ja võimaldab jätkusuutliku majanduskasvu.

Ringmajanduse ideaal on võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteem, milles suunatakse ülejääke nii palju kui võimalik taaskasutusse, ringlusse või uute toodete tootmisse. Mida varem peeti jäätmeteks, kasutatakse nüüd ressursina. Isegi, kui sellise ideaali saavutamine on väga keeruline, on iga samm selle poole kasulik. Toodete ja tootmisprotsesside ümberkujundamine aitab raiskamist minimeerida ja kasutamata jäänud tooted uuesti ressursiks muuta.

Lisaks ressursside säästmisele rõhutakse ka töökindluse tõstmisele, et vältida tõrkeid ettevõtte igapäevases töös ja tagada tavapärane toimimine. Nutikad arendused IT-süsteemides lubavad näiteks tootmisjuhil näha reaalajas detailset infot ressursside kasutuse kohta, hoolimata sellest, kas ta on ise tootmistsehhis kohal. Kui parasjagu ise pilku peal ei hoita, hoiavad protsessi kontrolli all erinevad automaatsüsteemid.

Sellise arengu toetamiseks ettevõtetes rakendab Keskkonnaministeerium meedet „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“, mis toob Eestisse juurde selle ala teadmisi, eksperte ja investeeringuid. Meede on rahastatud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste vahenditest ja on kogumahuga 222,85 miljonit eurot, millest 111,465 miljonit on Euroopa Liidu vahendid.

Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsilistide koolitamine, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. Nende tegevuste sihtgrupiks on kõik ettevõtted, keskendudes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning töötlevale tööstusele.

Teadlikkuse tõstmise raames plaanime korraldada järgmise viie aasta jooksul mitmeid koolitusi, konverentse, seminare ja infopäevi, mille eesmärk on jagada ressursitõhususega seotud teadmisi ning kogemusi. Neil osaledes on muuhulgas võimalik teada saada, kuidas üks ressursikasutuse analüüs välja näeb ja millist kasu see ettevõttele võiks tuua. Esimesed infoüritused toimuvad juba selle aasta mais ja nende kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt ressursitõhususe alampeatüki alt.

Selleks, et tagada ressursitõhususe analüüside kõrge kvaliteet, koolitatakse meetme raames vähemalt 40 ressursitõhususe audiitorit. Esimesed koolitused algavad 2016. aasta sügisel. Treenitud ressursikasutuse spetsialistide ülesanne on hinnata ettevõtete ressursikasutust neutraalsete silmadega ja anda soovitusi olukorra parandamiseks, mis lähtuvad praegu teadaolevatest parimatest praktikatest. Ettevõtetel on 2016. aasta teisest poolest võimalus meetme raames saada ka ressursikasutuse analüüside läbiviimiseks toetust.

Suurim osa ettevõtete ressursitõhususe meetme vahenditest on investeeringute tegemine, mille sihtgrupp on töötlev- ja mäetööstus. Ettevõttel on võimalik alates 2016. aasta sügisest saada meetmest Euroopa Liidu finantsvahendeid parima võimaliku ressursitõhusa tehnika soetamiseks ning ressursijuhtimissüsteemide ja IT rakendamiseks. Toetatakse tegevusi, mis on seotud tootmisprotsessi ümberkujundamisega ja mille eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ning suurendada Eesti ressursitootlikkust.

Kui meetme raames olevad toetused auditite läbiviimiseks ja investeeringute tegemiseks on peamiselt suunatud töötlev- ja mäetööstusele, siis suurenenud teadlikkusest ja spetsialistide arvust saavad kasu kõik ettevõtjad.

Osaledes aktiivselt Keskkonnaministeeriumi infoüritustel, saab kasulikke teadmisi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu poolt pakutavatest toetustest, mida oma ressursitõhususe parandamiseks kasutada. Lisaks on nendel osaledes võimalik tutvuda ressursikasutust hindavate spetsialistidega ja saada ülevaade nii parimatest praktikatest kui ka lihtsatest nippidest, mida oma ettevõttes igapäevaselt rakendada.

Ivo Krustok
Keskkonnaministeerium