Veebruaris tuli Euroopa Komisjon (EK) välja järjekordse maksustamise vältimise vastase paketiga. Selles on maksude vältimise vastaseid meetmeid sisaldav direktiiv, riigipõhise aruandluse muudatus, maksulepingute kuritarvitamise ärahoidmise soovitus ning teatis kolmandate riikide kohta. Neist on meie ettevõtjatele olulisim just maksude vältimise direktiivi ettepanek, mida siinkohal lühidalt tutvustan. Etteruttavalt lisan, et EK kavatseb muuta võimatuks (või vähemalt väga keeruliseks) riikidevaheliste maksusüsteemide erinevusest tulenevad võimalused makse optimeerida ja suurendab oluliselt riikide maksuhaldurite tegutsemisruumi. Ehk teisisõnu on uued eeskirjad suunatud nn agressiivse maksuplaneerimise vastu. Direktiivis käsitletud olukorrad hõlmavad juhtumeid, kus maksumaksja, soovides oma maksukoormust vähendada, tegutseb küll formaalselt seaduste piires, kuid vastuolus õigusnormide tegeliku eesmärgiga, kasutades ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi. Maksumaksjad võivad ära kasutada madalaid maksumäärasid või teha topeltmahaarvamisi või saavutada selle, et nende tulu jääb maksustamata, kuna see on ühes maksujurisdiktsioonis mahaarvatav ega kuulu samas maksustatava summa hulka teises riigis. EK leiab, et niisuguste olukordade tagajärjed moonutavad siseturgu ja tekitavad ebaõiglase maksukonkurentsi. Suureks eesmärgiks ongi võidelda sellise maksustamise vältimisega. Selleks kehtestatakse direktiiviga maksustamise vältimise vastased eekirjad kuues konkreetses valdkonnas: intresside mahaarvamine, maksustamine riigist lahkumisel, asendamisklausel, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Järgnevalt neist kõigist veidi lähemalt.

 

Intressi mahaarvamine

Sageli rahastavad rahvusvahelised kontsernid kõrge maksumääraga territooriumidel asuvaid kontserni üksusi võla abil ja korraldavad võla tasumise nii, et need äriühingud maksavad kõrgemat intressimäära tütarettevõtjatele, kes asuvad madala maksumääraga territooriumil. Nii väheneb kontserni (täpsemalt nende üksuste, kes tasuvad kõrgemat intressimäära) maksustatav summa kõrge maksumääraga territooriumil ja suureneb madala maksumääraga territooriumil. Selle tulemusel väheneb rahvusvahelise kontserni maksustatav summa tervikuna.
Kavandatava eeskirjaga pärsitakse kirjeldatud tegevust, piirates intressisummat, mida maksumaksjal on õigus majandusaastal maha arvata. Nii loodetakse maksustatavat summat omakapitali kaudu rahastamise suhtes tasakaalustada. Netointressikulu võib maha arvata üksnes teatava kindla koefitsiendini, mis põhineb maksumaksja majandustegevuse brutokasumil. Kavandatav mahaarvamismäär on OECD soovitatud skaala tipus (10–30%). Liikmesriigid võivad seejärel kehtestada rangemad siseriiklikud eeskirjad. NB! Esialgu on finantsasutused (aga ajutiselt) direktiivi kohaldamisalast välja jäetud.

 

Maksustamine riigist lahkumisel

Maksumaksjad võivad püüda vähendada maksukoormust, viies oma maksuresidentsuse ja/või vara üle madala maksumääraga territooriumile. Selle tulemusel väheneb lähtekohariigis maksustamisele kuuluv summa ja tulevase maksustatava tulu maksustamise pädevus kandub üle sihtkohaks olevale madala maksumääraga territooriumile. Kui maksumaksja viib oma maksuresidentsuse ühest liikmesriigist välja, jääb see riik ilma oma tulevasest õigusest maksustada selle maksumaksja tulu, mis võib olla juba tekkinud, kuid ei ole veel realiseeritud. Sama probleem tekib, kui maksumaksja kannab vara (ilma seda võõrandamata) liikmesriigist välja ja see vara hõlmab realiseerimata kasumit.
Riigist lahkumisel on maksustamise eesmärk hoida ära maksustatava summa vähenemist päritoluriigis sealt vara väljaviimisel. Kuna ELis peab maksustamine riigist lahkumise korral olema kooskõlas põhiõigustega ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, antakse maksumaksjatele võimalus jaotada maksusumma mitmele aastale ja tasuda see ajatatud maksetena.

Asendamisklausel

Kuna välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmine ettevõtetele on keeruline, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg EK arvates on, et see võib aidata kaasa maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu toomise ELi siseturule, misjärel see ringleb ELis (sageli maksustamata kujul) ELi õiguses ettenähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks soovitakse kasutada asendamisklauslit. Selle kohaselt on maksumaksja kohustatud maksu tasuma (maksuvabastuse asemel) ja talle antakse välisriigis tasutud maksu puhul maksusoodustust. Nii ei ole äriühingutel huvi kanda kasumit kõrge maksumääraga territooriumilt madala maksumääraga territooriumile, välja arvatud juhul, kui selleks on piisav majanduslik põhjendus.

Madala maksumäära alammäär

See on seotud ühe teise kavandatava direktiiviga, nimelt direktiiviga ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta. Seal nägi EK ette asendamisklauslit, et reguleerida olukordi, kus kolmandast riigist ELi toodud tulu on kolmandas riigis küll maksustatud äriühingute tulumaksuga, mis aga on madalam kui 40% ELi liikmesriikides kohaldatavast keskmisest seadusjärgsest äriühingute maksustamise määrast. Sooviks on tagada, et kolmandatest riikidest pärinev tulu siseneks ELi pärast seda, kui seda on maksustatud määras, mis võrdub madalaima maksumääraga, millega seda makset oleks maksustatud, kui see oleks pärinenud mõnest liikmesriigist. Sel eesmärgil on CCCTB ettepanekus võrdlusalusena viidatud keskmisele seadusjärgsele äriühingu tulumaksu määrale ELis. Väljapakutud kavas võetakse arvesse asjaolu, et ELis ei ole äriühingu maksumäärasid ühtlustatud. Selleks, et võidelda maksustamise vältimisega, tuleks alammäär igal juhul kehtestada nii, et see hõlmaks olukordi, kus maksustamise määr on madalam kui 50% tulusaajast maksumaksja liikmesriigis kehtivast määrast. Siiski ei peaks alammäär olema nii madal, et selle tulemusel muutub meede sisutühjaks. Asendamisklausli kohaldamisel maksustaks maksumaksja liikmesriik kolmandast riigist pärinevat ja ELi toodud tulu samas määras nagu sellest liikmesriigist pärinevat tulu, mis tagaks, et EList ja kolmandatest riikidest pärinevaid makseid maksustatakse võrdsetel alustel. EK leiab, et sel viisil tegutseksid liikmesriigid kooskõlas nii ELi õiguse kui ka rahvusvahelise õiguse alusel võetud kohustustega.

Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad

Maksuplaneerimisskeemid on väga keerulised ja maksuõigus ei arene üldjuhul piisavalt kiiresti, et hõlmata kõiki nende skeemidega võitlemiseks vajalikke vastumeetmeid. Seetõttu leiab EK, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemis tarvilikud, need võimaldavad maksustamise vältimist tuvastada ka konkreetsete maksustamise vältimist käsitlevate eeskirjade puudumisel.

Üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on täita lüngad, mis võivad liikmesriigis kehtivates maksustamise vältimise vastastes eeskirjades esineda. See annaks ametiasutustele õiguse keelduda maksumaksjate kuritahtliku maksualase tegevuse lubamisest. Kavandatud üldise kuritarvituste vastase eeskirja eesmärk on hõlmata, kooskõlas acquis’ga, Euroopa Liidu Kohtu poolt kunstlike skeemide tuvastamiseks ettenähtud kriteeriume, kui neid kriteeriume rakendatakse ELis.

Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad

Maksumaksja, kellel on madala maksumääraga territooriumil tegutsev kontrollitav tütarettevõtja, võib rakendada selliseid maksuplaneerimistavasid, mille kohaselt kannab ta suuri tulusid emaettevõtjast (mida maksustatakse kõrgema maksumääraga) välja neisse tütarettevõtjatesse, mida maksustatakse madalama maksumääraga. Selle tulemusel väheneb kogu kontserni maksukoormus. Tütarettevõtjasse kantud tulu näol on üldjuhul tegemist passiivse mobiilse tuluga. Näiteks on üks enamlevinud skeem järgmine: kõigepealt kantakse immateriaalse vara (näiteks intellektuaalomand) omandiõigus kontsernisiseselt välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse ja seejärel kantakse suur osa tulust litsentsitasudena üle õiguse eest kasutada välismaise kontrollitava äriühingu omandis ja hallata olevat vara. Niisugune kasumi ülekandmine mõjutab selgelt siseturu toimimist, eeskätt siis, kui tulu kantakse EList välja madalama maksumääraga kolmandatesse riikidesse. Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaselt omistatakse aga madala maksumääraga maksustatava välismaise kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Selle tulemusena tuleb emaettevõtjal tasuda sellelt tulult maksu oma asukohaliikmesriigis, mis tavaliselt on kõrge maksumääraga territoorium.
Hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik

Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus olukorras, kus tegevus toimub kahes õigussüsteemis. Sellised lahknevused võivad sageli põhjustada topelt mahaarvamist (st mahaarvamine mõlemal pool riigipiiri) või seda, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Maksumaksjad, eeskätt need, kes osalevad piiriülestes struktuurides, kasutavad tihti selliseid riiklikes maksusüsteemides olevaid erisusi ära ja vähendavad nii oma maksukoormust ELis.
Direktiiviga nähakse nüüd ette, et seda, kuidas hübriidinstrumenti või üksust on õiguslikult kvalifitseeritud selles liikmesriigis, kust maksud, kulu või kahjum pärineb, tuleb järgida teistes asjaomastes liikmesriikides.

Praegu ootab EK selle direktiivi ettepaneku kohta tagasisidet nii liikmesriikidelt kui sidusrühmadelt. EMSK on oma arvamust kujundamas ja esitab selle aprilli lõpuks.

 

Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja EMSKis