17.12.2014

Euroopa Komisjon (EK) küsis tavapäraselt, nagu ikka oma väljatöötatavate ettepanekute osas, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) arvamust teatise kohta „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks”. Ehk teisisõnu küsis komisjon arvamust ringmajanduse ja VKEde kohta.

Mis on ringmajandus?
Alljärgnevalt tutvustangi EMSK arvamuses just VKEsid puudutavaid seisukohti. Alustades küll sellega, mis üldse on EK käsitluses ringmajandus. Ringmajanduse kontseptsioon on vastandiks lineaarmajanduse kontseptsioonile („ammutame-toodame-kasutame-viskame ära”). Eesmärk on hoolitseda selle eest, et toodete lisandväärtus säiliks võimalikult kaua ja et nende komponente oleks võimalik paremini tootmiseesmärgil taaskasutada, järjest vähendades jäätmete teket ja kõrvaldamist ning keskkonnakoormust. Väidetavalt raisatakse lineaarse protsessi „kaevandamine-tootmine-tarbimine-jäätmed“ lõpuks 60–80% ressurssidest. See ei ole enam jätkusuutlik.

Ringmajandus tähendab suuri muutusi kõiges. Nii tootjate, töötajate, tarbijate ja kodanike hoiakutes kui ressursi- ja toorainekasutuses, tootearenduses, turu- ja ettevõttemudelites. Üheks põhiküsimuseks on − kuidas muuta jäätmed ressursiks. EK nägemuses tähendab ringmajandus keskkonnasäästliku kasvu mudelit. See nõuab kultuurilist muutust ja suuri investeeringuid tehnoloogia, hariduse, korralduse ja uute ametiprofiilide alase koolituse valdkonnas, uusi rahastamismeetodeid ja asjakohast poliitikat.

Ettepanekud
Mis siis on kõiges selles VKEde roll, kuidas ja mida tuleks teha? EMSK leiab ja pakub välja järgmist: VKEde vabatahtliku keskkonnaauditeerimise katsemeetodi tugevdamine ja üldine levitamine, et kontrollida ELi toetuste abil keskkonnatehnoloogiaid ökodisaini ja protsesside valdkonnas koos võimaliku ELi ökomärgise andmisega (nt ökomärgis II);

Krediidile juurdepääsu parandamine: suurendada looduskapitali rahastamisvahendit (NCFF); luua spetsiaalsed tagatissüsteemid mikro- ja väikeettevõtjatele kiire ja lihtsa ligipääsu tagamiseks laenudele, mikrokrediidile, riskikapitalile ja energiatõhususe vahendite erasektori poolsele rahastamisele, mida tuleb rakendada kogu ELis;

Mikro- ja väikeettevõtjate keskkonnainnovatsiooni rahastamine: lihtsustada VKEdele programmi Horisont 2020 ning fondide ERF, EMKF, LIFE ja EAFRD raames pakutavate uute vahendite kasutamist ELi innovaatilisteks näidiskatseprojektideks. Seda hästi määratletud ja piiritletud piirkondades, nt ökoinnovaatilisi lahendusi tutvustavates eeskujulikes näidispiirkondades (nt targad linnad, territoriaalsed klastrid, vabatsoonid).

Ettevõtlusalase koolituse ja ettevõttes juhendamise meetmete laiendamine: eelistada digivahendite abil ning Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja tulevase Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse toel pakutavat ettevõttesisest koolitust ja lähikonna mikro- ja väikeettevõtjate ametiorganisatsioonide juhendamist ELi rahastamisel, kasutades valitud projektide jaoks Erasmus+ ja COSME programmi;

Materjali, komponentide ja vahetoodete ringturu loomine: käivitada ringlus-eBay platvorm, mis pakub rohelistele ja sotsiaalmajanduse valdkonna mikro- ja väikeettevõtjatele lihtsustatud ja turvalist ligipääsu ning mille aluseks on tehnilis-regulatiivsetel standarditel CEN-CENELEC-ETSI ja ISO põhinev vahetus.
Loomulikult vajab fundamentaalne muutus kogu majanduses uusi töökohti ja kutseoskusi. Juba mitu aastat on räägitud „rohelistest töökohtadest“, kuid jutu tasandist eriti palju kaugemale jõutud ei ole. Ka EMSK leiab, et olemasolevad meetmed ei ole piisavad praegu „roheliste oskuste“ alal valitsevate puudujääkide kaotamiseks. Ei teata, vähemasti mitte laialdaselt, missugused need rohelised kutseoskused ja töökohad üldse võiksid olla. EMSK hinnangul võiks ka paremate statistikauuringute huvides toimuv roheliste kutseoskuste ja töökohtade parem määratlemine võimaldada selgemaid analüüse ja sihipärasemaid prognoose. Seda nii uute ametiprofiilide kui ka ümberõppimise osas.
EMSK leiab, et struktuurifondide ja innovatsioonivahendeid, aga ka EIP roheliste mikrofinantseeringute vahendit võiks ja peaks kasutama just rohelise tööhõive edendamiseks, iseäranis siis, kui suunata need väikeettevõtjatele ja sotsiaalmajandusele.

P. S. „vahend“ siin ja paljudes poliitikadokumentides tähendab rahastamiskanalit.

Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja EMSKs

03.12.2014

Alljärgnev põhineb Euroopa Komisjoni teatisel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Muudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava”. See hõlmab kümmet meedet, millega „visandatakse uus poliitika selliste vahendite loomiseks ja kasutamiseks, mille abil käsitleda eelkõige kaubandustasandil intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tegevusi ja seda läbi rahavoost lähtuva käsitluse“. Et üleüldse aru saada, millest jutt käib, tuleb esmalt selgitada, mis on „kaubandustasand“ ja mis on „rahavoost lähtuv käsitlus“. „Kaubandustasandi“ mõistet kasutab direktiiv 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning see on aluseks tsiviilõiguse teatud õiguskaitsevahendite kasutamisele. ELi teistes õigusaktides, (ja ka liikmesriikides, sh Eestis) kasutatakse „kaubandustasandiga“ sarnaseid mõisteid nagu „äriline iseloom”, „kaubanduslik eesmärk”, „otsene või kaudne majanduslik või kaubanduslik tulu” ja „ärilisel eesmärgil kasutamine”. Kui nüüd intellektuaalomandi õiguste rikkumine toimub kaubandustasandil ehk ärilisel eesmärgil, on õiguskaitsevahendina võimalik näiteks väidetava õigusrikkuja kinnis- ja vallasvara ennetav konfiskeerimine, sealhulgas ka õigusrikkuja pangakonto ja muu vara külmutamine.

Euroopa Komisjon (EK) tunnistab, et kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumise probleemi ulatust on keeruline hinnata. Näiteks registreeriti ELi tasandi statistika kohaselt 2012. aastal üle 90 000 juhtumi, mil toll pidas intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluse tõttu kauba ELi välispiiril kinni. Umbes 70% nendest juhtumitest oli seotud posti- ja kullerteenustega. Lihtsalt öeldes on tegu kauba võltsimisega. Kokku peeti kinni peaaegu 40 miljonit kaubaartiklit, mille samaväärsete ehtsate toodete hinnanguline väärtus on pisut alla miljardi euro. Näiteks on Ühendkuningriigi hinnangul 81% võltskaupadest seotud organiseeritud kuritegevusega. Selle riigi arvutuste kohaselt teeniti sellise illegaalse tegevusega ebaseaduslikku tulu üle 100 miljoni euro, kuid kui arvestada seaduslikele ettevõtjate saamata jäänud otsest tulu, maksudena laekumata tulu, kaotatud töökohti ja võltsimisega võitlemise kulusid, on see summa pea viis korda suurem (470 miljonit eurot). Intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete levitamise ja müügi majanduslik tasuvus on nii suur, et stiimul ei kao kuhugi. Arvestades sellise tegevuse arengu ja sellest kasu saamise kiirust, peab EK äärmiselt oluliseks, et toimiksid täpsed avastamise süsteemid ja kiiresti rakendatavad ennetavad meetmed. Siin tulebki mängu „rahavoost lähtuv käsitlus“ (follow the money principle), st eelkõige tuleb tõkestada õiguserikkumisest kasu saamist.

Kavandatavad meetmed
Kuigi EK dokument kannab nimetust „tegevuskava“, on pigem tegemist kavandatavate meetmete üldise kirjelduse, mitte konkreetse tegevuskavaga. Ja oluline on ka see, mida kavas ei ole – Euroopa Komisjon ei planeeri tegevuskavaga uusi õigusakte.

Kavandatavad meetmed on aga järgmised:
1. Suurendada tarbijate, töötajate ja klientide teadlikkust. Kuna probleemiks on, et tarbijad, eriti noored ei taju, millist kahju võib intellektuaalomandit rikkuvate kaupade soetamine ja tarvitamine tuua, on teadlikkuse suurendamine esmase tähtsusega. Siia alla peaksid kuuluma kampaaniad, mille eesmärgiks on suurendada inimeste ja eelkõige noorte teadlikkust majanduslikust kahjust, mida kaubandustasandil toime pandav intellektuaalomandi õiguste rikkumine endaga kaasa toob, aga ka võimalikust ohust, mida võltstooted endast tervisele ja ohutusele kujutavad. Samuti need kampaaniad, milles tuuakse välja kasu, mida saab tarbija intellektuaalomandi õigusi järgiva toote kasuks otsustades, ja millega lihtsustatakse selliste toodete kättesaadavust.

2. Õiguste valdaja vastutus tarneahela terviklikkuse tagamisel. Komisjon soovib tagada kogu tarneahela kindluse ja hoida ära sellesse võltskaupade sattumise. Komisjon planeerib meetmeid, mis on suunatud kogu tarneahelat hõlmavale hoolsuskohustusele. Kogutud teabe põhjal plaanitakse välja töötada ELi hoolsuskohustuse süsteem, esmalt edendades selle süsteemi vabatahtlikku kasutamist.

3. Rahavoo jälgimine: dialoogid asjaomaste sidusrühmadega, et hoida intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted internetist eemal. EK aitab töötada välja vabatahtlikud vastastikuse mõistmise memorandumid, mida peaksid rakendama ettevõtjad omavahelistes kokkulepetes, et vähendada internetis kaubandustasandil toime pandavatest intellektuaalomandi õiguste rikkumistest saadavat tulu.

4. ja 5. Toetada VKEsid intellektuaalomandi õiguskaitsel. Probleemiks on, et vaidlusmenetluste kalliduse ja keerulisuse tõttu hoiduvad innovatiivsed väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) sageli oma intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas olulistest patentidest tulenevate õiguste kaitsmisest. See võib viia turu kuritarvitamiseni suuremate konkurentide poolt.

Komisjon kavatseb analüüsida riiklikke algatusi, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi tsiviilõiguslikke õiguskaitsemenetlusi VKEde jaoks, eelkõige väiksemate kohtuvaidluste menetlust, koostab aruande ja kaalub võimalikke meetmeid selles valdkonnas. Komisjon avaldab sellekohase rohelise raamatu.

6. Tagasimaksmise süsteemid – tarbijatele mõeldud meede. See annab tarbijaile võimaluse vaidlustada makstud teenus või kaup ja selle eest mitte maksta, sest nad ei oleks seda ostnud, kui nad oleksid teadnud, et see ei ole ehtne. See aitab võidelda pettuse vastu, kuid aitab ka saavutada seda, et tarbijad, kes tahtmatult ostavad võltstooteid või -teenuseid, ei peaks nende eest maksma või saavad taotleda hüvitamist. Selliste süsteemide abil on võimalik piirata võltsijate ebaseaduslikku tulu.

7. Koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel.

8. Riiklike ametiasutuste koolitamine ühtsel turul.

9. Näha riigihangete korraldajatele ette kohustus kontrollida, kas riigihanked hõlmavad intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tooteid. Komisjon kavatseb töötada välja ja avaldada riiklike ametiasutuste jaoks juhendi parimatest tavadest, et hoida ära võltstoodete hankimine.

10. ELi intellektuaalomandi poliitika parem jälgimine ja suunatus. Komisjon avaldab iga kahe aasta tagant ELi intellektuaalomandipoliitika majandusliku mõju kohta aruande, mida võib kasutada tõhusama järelevalvevahendina ELi uue intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika jaoks.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs