11.03.2015

Tartu Ülikooli (TÜ) energiatõhusa ehituse tuumiklabor pakub ettevõtetele hoone piirete soojusläbivuse modelleerimist. Labor on välja arendanud 2D lõplike elementide meetodil baseeruva detailse analüüsimetoodika, mille eeliseks on analüüsi kiirus ja täpsus.

Piirete liitekohtade soojusläbivuse (külmasildade) täpsel arvestamisel on hoonete energiatõhususe seisukohast järjest suurem roll. Uue toote vastu võiksid huvi tunda eelkõige standardseid lahendusi kasutavad maja- või majakomponentide tootjad, kes saavad oma sõlmi arhitektile või lõppkliendile koos täpsete soojusläbivuse andmetega kvaliteetsemalt esitleda. Aruanne koostatakse standardist EVS EN 10211 lähtuvalt ja on kasutatav kõikide Euroopa partnerite jaoks.

Samuti nõustab labor nii väikeseid kui suuri ettevõtteid olemasolevate tootmishoonete renoveerimisel ja uute ehitamisel, et saavutada suurim energiatõhusus ja hea sisekliima.

Labori teenusteks on:
• Dünaamiline hoonesimulatsioon, TRNSYS, EnergyPlus.
• Päikesekütte- ja PV süsteemide simulatsioon.
• Hoone energiabilansi arvutused ja vajaduse/tootmise optimeerimine.
• Soojusliku mugavuse analüüs, standard EN 15251.
• Insolatsioonianalüüs.
• Õhuvoolude modelleerimine, loomuliku ventilatsiooni analüüs.
• Hoone energiavajaduse ja sisekliima seire.
• Projektide nõustamine.

Passiivmaja on ennast tõestanud ka Eesti kliimas
Energiatõhusatest hoonetest on räägitud palju, kuid tõendusmaterjali selle kohta, kas Eesti kliimas see ennast ka ära tasub on vähe. TÜ energiatõhusa ehituse labor on andurite abil kaks aastat viieminutiliste intervallidega jälginud 280-ruutmeetrise elumaja energiatõhusust ja keskkonnamõju. Järeldus: maasoojuspumba, päikeseenergia kollektorite ja päikesepaneelidega ning maksimaalselt sooja pidava karbiga maja, mis päikesepaneelidega toodetud elektrit ka elektrilevi võrku müüs, tähendas omanikule esimesel kasutusaastal energiakulutusi suurusjärgus 1,1 eurot ruutmeetrile (kokku 309 € aastas). Samuti ei emiteerinud hoone peaaegu üldse süsinikdioksiidi.

Eesti jaoks on ühe hoone selline energiatõhusus esmakordne, mis tõestab, et passiivmaja on võimalik ehitada ka meie kliimas. Passiivmaja ehitusmaksumus on ca. 15% kallim kui tavamaja ehitus, kuid arvestades energiahinna jätkuvat tõusu tasub see investeering ennast kindlasti ära.

Tootmishoonete energiatõhusus ja sisekliima
Tootmishoonetel töötlevas tööstuses ja põllumajandussektoris, kus on palju katusepinda, on hea võimalus kasutada ära päikesekütte lahendusi tootmise energiaga varustamiseks just omatarbeks mitte niivõrd võrku tagasimüümiseks. Olgu selleks siis näiteks pagaritööstused, kus on vaja palju eelsoojendatud vett, piima- ja juustutööstused või siis teised töötleva tööstuse hooned, kus on võimalik saavutada meie kliimas ca. 30% energia kokkuhoid kasutades päikesekütte lahendusi.

Suureks probleemiks paljude tootmishoonete puhul on hoone sisekliima. Talvel liiga külm ja suvel liiga palav (põhjus võib olla näiteks selles, et hoones olevad tootmisseadmed eraldavad hulgaliselt soojust, hoonesse sisenev päikesekiirguse hulk, akende paigutus jne). Ka selliste probleemide lahendamisel saab energiatõhusa ehituse tuumiklabor abiks olla olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete ehitamisel. Hoolikalt läbimõeldud ehitusprojekt tagab suure energia kokkuhoiu tulevikus.

Toetusvõimalused uute lahenduste kasutuselevõtmiseks
Seda juttu lugedes tekib ettevõtjal kindlasti küsimus, kust saab rohkem teavet energiatõhusa ehituse tuumiklabori teenuste kohta ja palju see kõik maksab? Väga head võimalust ettevõtete ja TÜ energiatõhusa ehituse tuumiklabori koostööks pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooniosaku toetusmeede. Uute energiasäästlike lahenduste kasutuselevõttu tootmises toetab ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) läbi oma erinevate toetusmeetmete (Vaata ka: www.pria.ee).

EAS Innovatsiooniosakute toetusmeede
Innovatsiooniosak on EASi pakutav toetusmeede ettevõtetele, kellel on tekkinud arengutakistus, mille lahendamisele saab kaasa aidata teadus- ja arendusasutus, sh TÜ. Soodustamaks selliseid kontakte, pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalust taotleda 80% toetust arengutakistuse ületamiseks kuni 4000 euro ulatuses, millele lisandub 20% omafinantseering. Toetust saab taotleda väike- või keskmise suurusega ettevõte, kel pole eelnenud aasta jooksul olnud lepingulist sidet TÜga.

Innovatsiooniosaku abil saab ettevõtja koostöös ülikooli katselaboritega uurida innovaatilisi lahendusi, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi uute tehnoloogiate kohta, viia läbi tootearendusprojekte jpm. Täiendavat infot innovatsiooniosaku meetme ja tingimuste kohta: www.eas.ee/et/ettevotjale/ettevotte-arendamine/innovatsiooniosakud/uldist

Täiendavat infot TÜ energiatõhusa ehituse tuumiklabori kohta: www.tuit.ut.ee/et/energiatohusa-ehituse-tuumiklabor

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut nõustab ja aitab koostööpartneritel ettevalmistada projektitaotlusi toetuse taotlemiseks. Huvi korral võta julgelt ühendust!

Vahur Valdna
Arendusprojektide juht
TÜ Tehnoloogiainstituut
Tel: 5698 1612
E-post: vahur dot valdna at ut dot ee

11.03.2015

Asbesti on maailmas, ka Euroopas ja Eestis, laialdaselt. Seda leidub ehitusmaterjalides, kodumasinates, ka näiteks autopidurites ja termospudelite sisepindades. Ja eterniitkatuseid võib leida Eestis igal pool. Samas on see äärmiselt ohtlik aine.

Praegu on Euroopas asbesti kasutamine keelustatud. Asbesti keelustav direktiiv pärineb aastast 1999 ja pidi olema rakendatud aastaks 2005. Samas registreeritakse Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt igal aastal ainuüksi ELis 20 000–30 000 asbestiga seotud haigusjuhtumit ning arvatakse, et asbestist põhjustatud mesotelioom põhjustab aastaks 2030 ELis rohkem kui 300 000 inimese surma. Hinnanguliselt sureb asbestiga seotud haigustesse kogu maailmas igal aastal 112 000 inimest. Mis tähendab, et asbest on Euroopas ja maailmas tõsine probleem. Sellele pöörab tähelepanu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Käesolev kirjutis tuginebki EMSK omaalgatuslikul arvamusel „EL vabastamine asbestist“.

Milles seisneb probleem?
Milles siis probleem seisneb, kui asbest on ELis keelustatud. Asi selles, et vaatamata keelustamisele on asbesti ülemaailmne aastatoodang endiselt sama kõrgel tasemel. Asbestikaubandus ja selle materjali kasutamine on lihtsalt nihkunud tööstusriikidest areneva majandusega riikidesse. Ülemaailmse asbestikaubandusega kaasneb jõuline rahvusvaheline lobitöö. Ka Euroopa jätkab rahaliste investeeringute tegemist ülemaailmsesse asbestitööstusse. Euroopa jätkab ka asbesti eksportimist, saates jäätmelaevu maailma teistesse osadesse. Ja vastupidi, laevad, mille transiitlastiks on asbest, maabuvad endiselt ELis ja kasutavad siinseid sadamarajatisi või ajutist ladustamist.

Tegelikkus on see, et asbesti üleeuroopaline keelustamine ja praegune turujärelevalve ei taga, et asbesti sisaldavaid tooteid Euroopa turule ei imporditaks. Lisaks on asbesti suures hulgas olemasolevates ehitistes. 2011. aasta uuringu kohaselt on märkimisväärne osa ELi olemasolevast hoonestatud keskkonnast üle 50 aasta vana. Üle 40% elamutest on ehitatud enne 1960. aastat. Suur ehitusbuum toimus ka aastatel 1961–1990, mil peaaegu kõigis liikmesriikides kasvas eluruumide hulk rohkem kui kahekordseks ja asbesti kasutati laialdaselt. Nii, et keskkonnas on asbest täiesti olemas.
Õiguskeskkonnas on ELi tasandil olemas asbesti käsitlevate õigusaktide terviklik kogum, milles on sätestatud keelud, piirväärtused ja töötajate kaitse. Lisaks asbesti kasutamise ja turustamise keelule on kehtestatud piirväärtused ning konkreetse ELi direktiiviga reguleeritud töötingimused, kusjuures ettevõtete sertifitseerimine ning teavitamine ja töötajate koolitus on kohustuslikud. Paraku on ELi sätted sageli väga üldised ning nende rakendamine ja nii tegelik elu kui õiguslik regulatsioon, liikmesriigiti erinev.

Mõned näited
Prantsusmaal tehti 15 miljoni sotsiaalelamu seast kindlaks 3 miljonit hoonet, millel esines asbestiga seotud probleeme. Vajalike ümberehitustööde hinnangulised kulud on 15 miljardit eurot. Hinnangulised kulud ühe hoone kohta jäävad vahemikku 15 000–20 000 eurot. Ühendkuningriigis käib kampaania, et vabastada asbestist kõik koolid. Seal avastati kampaania käigus, et umbes 80% koolidest on ikka veel asbestiga saastunud. Üks kampaania korraldamise põhjustest on mesotelioomi sagenemine Ühendkuningriigi õpetajate seas. Leedus alustas põllumajandusministeerium 2012. aastal asbestkatuste väljavahetamise programmi rakendamisega. Taotlejaiks on külaelanikud ja ühele projektile antava finantstoetuse maksimaalne summa ei või olla suurem kui 6000 LTL (1740 eurot). ELi ja riigi eelarvest toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kogukuludest.

Puudulikud teadmised
EMSK leiab, et üks peamistest asbestiga seotud probleemidest on teadmised ja nende puudumine. Paljud töötajad puutuvad oma töö käigus asbestiga kokku. Eelkõige hooldus- ja saastatusest puhastamise sektorites, kuid potentsiaalne võimalus kokkupuuteks on ka paljudel teistel (katusepanijatel, elektrikutel, küttepaigaldajatel, jäätmekäitlejatel, töötervishoiu ja tööohutuse koordineerijatel, tööinspektoritel jt). ELi õigusaktides on tööandjatele juba kehtestatud kohustus pakkuda kõigile töötajatele, kes puutuvad kokku või võivad kokku puutuda asbestitolmu või asbesti sisaldavate materjalidest tekkiva tolmuga, nõuetekohast koolitust. Ent koos mitmesuguste materjalide kasutuskeeluga on järk-järgult läinud kaduma teadmised sellest, millist ohtu need endast kujutavad, millised on nende omadused ja väljanägemine.

Kuigi paljud liikmesriigid on korraldanud koolituskursusi lammutustöid tegevatele töötajatele, ehitajatele, hooldustöötajale ja teistele asbesti sisaldavaid materjale kõrvaldavatele töötajatele, pole siiski veel piisavalt standardeid, mida rakendada kogu Euroopas. Teine EMSKle murettekitav valdkond on ehitusinseneride, arhitektide ja asbesti kõrvaldamisele mittespetsialiseerunud ettevõtete töötajate (eba)piisavad teadmised.

Lahendused
EMSK kutsub Euroopa Komisjoni üles looma koostöös liikmesriikidega koostöörühma, et töötada välja miinimumnõuded kohustusliku asbestialase kvalifikatsiooni andmiseks ning väljastama asbestialaseid kvalifikatsioone nende elukutsete esindajate/töötajate koolitamiseks. Selle eesmärgiks peab olema kogu juba kasutatud asbesti ja asbesti sisaldavate toodete kõrvaldamine. Tegevuskavad kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse, kuid ELil peaks olema koordineeriv roll, et asbesti kõrvaldamise ja käitlemise tegevuskavasid välja töötada ja tutvustada. Need kavad peaksid hõlmama haridust ja teabevahetust, koolitusi, asbesti kõrvaldamise rahastamisprogramme, teadlikkuse suurendamist tegevuse kohta, mis on seotud asbesti ja asbesti sisaldavate toodete kõrvaldamisega (sh hoonetest), teavet ühiskondlike rajatiste ja endiste asbestitehaste asukohtade kohta, kehtivate õigusnormide tulemuslikkuse järelevalvet; ohustatud töötajate kokkupuute hindamist ja tervisekaitset.

Mitu ELi liikmesriiki on välja töötanud asbesti sisaldavate hoonete registrid. EMSK arvates tuleks teisi liikmesriike julgustada looma selliseid registreid. Tänaseks on ainult Poola koostanud finantskattega tegevuskava, mille eesmärk on kõrvaldada kõik seni veel olemasolevad asbestivarud. Sihiks on võetud kogu asbesti kõrvaldamine 2032. aasta lõpuks. Seda tegevuskava eeskujuks seades peaks Euroopa Liit julgustama liikmesriike käivitama konkreetseid tegevus- ja rakenduskavasid eri tasanditel: kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul. Selles suhtes on väga oluline ka ELi ja liikmesriikide asbestialaste eeskirjade täielik jõustamine. Selle saavutamise tagamisel võib olla Euroopa tasandil tähtis roll kõrgemate tööinspektorite komiteel (SLIC) ning liikmesriikide tasandil tööinspektsioonidel. Ohutu kõrvaldamine sõltub suuresti kahe järgmise kategooria töötajate väljaõppest: need, kes töötavad spetsialiseerunud ettevõtetes, ja need, kes elukutse ja ameti tõttu puutuvad asbestiga kokku juhuslikult. EMSK palub veel komisjonilt, et see töötaks koostöös sotsiaalpartnerite ja muude oluliste sidusrühmadega välja asbestiga seotud riske ja asbesti sisaldavate materjalidega kokkupuutuvate töötajate asjakohast koolitusvajadust käsitlevad programmid ja teadlikkust suurendavad tegevused.

Lõpetuseks olgu öeldud, et näiteks 2013. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu samuti omaalgatusliku arvamuse, milles kirjeldas põhjalikult mitmesuguseid asbestiga seotud probleeme ja poliitikavaldkondi ning esitas 62 Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajatele suunatud konkreetset nõudmist.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs