1. augustil jõustuvad mitmed olulised muudatused töölepingu seaduses (TLS). Muuhulgas puudutavad muudatused töötaja teavitamist töötingimustest nagu tööandja pakutavad koolitused, maksude tasumine ja tasustatud puhkused ning lisaks pikeneb katseaeg töötaja haigestumise päevade võrra.  

Töötajale tuleb anda töötingimuste kohta rohkem teavet 
Kui praegu peab tööandja kirjalikult teavitama töötajat näiteks tööandja andmetest, tööle asumise ajast, tööülesannetest, töötasust, palgapäevast, töö tegemise kohast ja puhkuse kestvusest (TLS § 5), siis alates 1. augustist peab tööandja senisest enam töötajale töötingimuste kohta infot andma.  

Muu hulgas peab töötajat teavitama, kui tööandja pakub koolituste võimalust. Näiteks, sellest, et tööle asudes tuleb töötajal läbida infoturbekoolitus ning teiste tööandja pakutavate koolituste kohta jagatakse infot e-kirja teel. 

Samuti peab tööandja andma edaspidi infot tööandja poolt tasustatud puhkustest ja nende pikkusest koos tasustamise korra ja millistel tingimustel on töötajal õigus puhkusele. Seega võib töölepingus näiteks välja tuua, et iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, mis hüvitatakse vastavalt TLS-is sätestatud korrale ning tööandja pakutav 3 kalendripäeva lisapuhkust hüvitatakse keskmise töötasu järgi ja teised puhkused, mida töötajal on võimalik kasutada on toodud TLS-is.  

Tööandja peab hakkama töötajale esitama teavet ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Töölepingus võib näiteks märkida, et ületunnitöö tegemises võivad pooled kokku leppida ning ületunnitöö hüvitatakse töötajale vaba aja andmisega.  

Kui kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis muudatuste kohaselt tuleb edaspidi töötajat teavitada töösuhte ülesütlemise vorminõuetest ja põhjendamiskohustusest. See tähendab, et tööandja peab välja tooma, et ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) ja seda tuleb põhjendada, v.a juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles korraliselt. 

Lisaks peab tööandja edaspidi esitama töötajale teabe selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ning milline kaitse töötajale nende tasumisega kaasneb. See tähendab, et töölepingus tuleb kas välja kirjutada, et näiteks sotsiaalmaks tasutakse Maksu- ja Tolliametile, millest rahastatakse töötaja ravikindlustust ning I ja II samba pensioni või viidata vastavate seaduste paragrahvidele.  

Muudatusi peavad tööandjad täitma uute töötajate osas, kes asuvad tööle alates 1. augustist käesoleval aastal. See tähendab, et tööandja ei pea enne 1. augustit juba ettevõttes töötavate töötajate töölepinguid muutma, aga alates 1. augustist sõlmitavad töölepingud peavad olema kooskõlas TLS-i muudatustega. Juhul, kui pikemat aega tööl olnud töötaja (enne 1. augustit tööle asunud) palub tööandjal teda uutest nõuetest teavitada, siis peab tööandja vastava info töötajale esitama.   

Katseajaga seotud muudatused 
Kui praegu peab töölepingus katseaja välja tooma üksnes juhul, kui katseaeg on lühem kui 4 kuud, siis muudatuste kohaselt tuleb edaspidi alati töötajat teavitada katseaja kestusest. See tähendab, et kui töötaja asub tööle näiteks neljakuulise katseajaga, siis tuleb see töölepingus ära märkida. Soovituslik on ära märkida ka katseaja alguse ja lõpukuupäevad.  

Edaspidi pikeneb töötaja katseaeg töölt eemal viibitud aja võrra. Seega, kui katseajal olev töötaja tööülesannete täitmine on takistatud, sest ta on näiteks 8 päeva gripi tõttu töövõimetuslehel või nädala puhkusel, siis nende 8 haiguspäeva või 7 puhkusepäeva võrra pikeneb katseaeg.  

Alates 1. augustist ei kohaldata katseaega, kui töötaja ja tööandja pikendavad tähtajalist töölepingut. Samuti ei kohaldata katseaega juhul, kui pooled sõlmivad tähtajalise lepingu järjestikku (ühe töölepingu lõppemise ja teise sõlmimise vahe ei ole pikem kui 2 kuud) kas identse või eelmise tööga sarnase töö tegemiseks. 

Töötaja õigus taotleda sobivaid töötingimusi 
Alates 1. augustist võib töötaja taotleda osalise tööaja asemel täistööaega või tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks. Samas ei ole tööandjal kohustust töötajale sobivaid töötingimusi võimaldada. 

Tööandja peab töötaja taotlusele vastama 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest ning kui töötaja esitab rohkem kui ühe taotluse 4 kuulise perioodi jooksul, võib tööandja vastata neist vaid ühele. Lisaks peab tööandja taotluse täitmisest keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama nii, et sellest selguks, miks ei ole taotluse rahuldamine töökorraldusest tulenevalt võimalik. Näiteks, kui töötaja taotleb tööandjalt tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks, aga tööandja ei saa tööd sel viisil ümber korraldada, siis peab tööandja töötajale seda e-kirja teel selgitama.  

Töötingimustega seotud teabe säilitamine 
TLS-i muudatustega tekib tööandjal kohustus säilitada lisaks töötingimuste dokumendile ka teave töötingimuste info edastamise või vastuvõtmise kohta töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat lepingu lõppemisest. Selline tõend tuleb säilitada kõigi töötajate puhul, kaasa arvatud enne 1. augustit tööle asunud töötajad, kes paluvad uue teabe esitamist. Siiski on tööandjal võimalik valida, kas säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise või ka mõlema kohta. See tähendab, et kui tööandja säilitab andmete edastamist, siis näiteks töötajale teabe e-kirja teel saatmisel tuleb selle e-kirja koopia säilitada.  

Koja e-poes on saadaval uuendatud töölepingute põhjad 
Kaubanduskoja e- poes on saadaval töölepingute (tähtajaline, tähtajatu, eesti, vene ja inglise keeles) põhjad, mis on kooskõlas 1. augustil jõustuvate töölepingu seaduse muudatustega. 

Kui Teil tekib selle teema osas täiendavaid küsimusi, siis võtke ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.  

Vaata lisaks: Töölepingu seadus