Keskkonnaministeeriumis välja töötatud toetusmeede „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ annab tööstusettevõtetele võimaluse toota rohkem, kulutades samas vähem raha ja ressursse ehk luua väiksema materjalikuluga rohkem väärtust.

Eestis toimub tootmine mitmes sektoris ja üldiselt justkui midagi kurta ei ole. Kui aga lähemalt vaadata, siis ilmneb, et tootmiseks kasutatavaid ressursse kulub rohkem kui enamikes Euroopa riikides. Ressursitootlikkuse näitaja poolest oleme Euroopa Liidu viimase kolme seas. Ressursitõhususe meetme eesmärk on ettevõtteid tõhususe tõstmisel ja tootmise efektiivistamisel aidata.

Tõhususe saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Laiemas kontekstis tähendab see lineaarse majandusmudeli asendamist ringmajandusega, kus loodusest pärinevat toormaterjali hoitakse kauem ringluses ja selle arvelt saadakse rohkem kasu. Raisku läheb minimaalselt ja taaskasutus on toodetesse sisse disainitud.

Investeeringud uutesse kaasaegsetesse nutikatesse seadmetesse ja lahendustesse aitavad lisaks ressursile ettevõttel ka teisi rahalisi kulusid kokku hoida. Kui sellised investeeringud korralikult analüüsitud on, tasuvad need end kindlasti ära nii kestva arengu kui ka majandusliku kasumlikkuse poole pealt.

Seetõttu on investeeringu toetuse eelduseks ressursikasutuse analüüs. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit annab ettevõttele detailse ülevaate, palju tootmises kulub energiat, tooret jm ressursse ning millised tegurid mõjutavad ressursside tarbimist. Analüüsi põhjal on võimalik järjestada lahendused, mis annaksid ettevõttele võimalikult suure säästu ehk saada ühest tooraineühikust võimalikult palju tulu. Lahendused peaksid aitama vältida tootmisseisakuid, vähendama praagi ning tootmiseks kasutatava energia ja toormaterjali hulka. Vähem tähtis pole ka see, et lahendused oleksid nutikad ning annaksid parema stardipositsiooni välisturgudel.

Nii on võimalik saada toetust tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide  automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks. Suure kulude kokkuhoiu võib saavutada ka lihtsamate asjadega – näiteks uuendatud valgustussüsteemiga.

Eelmise aasta alguses avatud meetmest on investeeringuteks toetust saanud juba pea 30 ettevõtet, toetuste kogumahuga ligi 25 miljonit eurot. Esimesed projektid teostasid Tootsi Turvas, Kiviluks ja Klaasimeister. Nende ja teiste toetust saanud projektide kohta saab lugeda Keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe blogist.

Millele on võimalik raha taotleda?

Auditite ehk ressursikasutuse analüüside läbiviimine

• Auditile saavad toetust taotleda kõik töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted.
• Toetus kuni 7500 eurot (või 50% kulust).

Investeeringutoetused

Voorud on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele (EMTAK B või C).

1. a) Taotlusvoor suurprojektidele:

• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 001 kuni 2 000 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 35 miljonit eurot

1. b) Taotlusvoor väikeprojektidele:

• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 10 miljonit eurot

Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e-keskkonna: http://etoetus.struktuurifondid.ee

Vaata lisainfot: http://ressurss.envir.ee.

Jaana Merisaar
Projektijuht
Keskkonnakorralduse osakond
Keskkonnaministeerium

Alates oktoobrist on töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtetel võimalik taotleda EASist (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) digidiagnostika toetust, mis on loodud tööstusettevõtetes digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika läbiviimiseks.

Töötlev tööstus panustab Eesti majandusse kõige rohkem võrdluses teiste sektoritega, moodustades 15,4% SKPst ning on ka suurim tööandja ca 119 000 töötajaga (Statistikaamet 2017: Tööstus). Samas on näha tööstussektori investeeringutest, et viimastel aastatel on tööstusettevõtted vähendanud investeeringuid nii seadmetesse, tarkvarasse kui ka arvutisüsteemidesse (Statistikaamet 2018: Ettevõtete investeeringud põhivarasse). Investeeringute vähenemise peamiseks põhjuseks on kasvavad tööjõukulud, mis näitab, et Eesti tööstussektoril on kasutamata potentsiaali.

Kasutamata potentsiaal tuleb pöörata kasvuks läbi suurema efektiivsuse

Kasvu on võimalik saavutada läbi efektiivse tootmise, mis tähendab toimivaid ja efektiivseid protsesse ning kõrget automatiseeritust, robotiseeritust ja digitaliseeritust. Sel viisil on võimalik vähendada rutiinseid ja madalat lisandväärtust loovaid töökohti, kasutada olemasolevaid ressursse maksimaalselt ning tõsta tootmisvõimekust. Efektiivne tootmine tõstab oluliselt tööstusettevõtete konkurentsivõimet, turgutab majandust ning loob aluse tõusta madala lisandväärtusega allhankijatest kõrge lisandväärtusega omatoodete tootjateks, mis on oluline suund tööstussektoris, kuna Eesti on järk-järgult muutumas kõrge tööjõukuludega riigiks.

Selleks, et tõsta efektiivsust läbi digitaliseerimise on EAS loonud ettevõtjale võimaluse tellida soodustingimustel digidiagnostikat. Digidiagnostika annab detailse ülevaate koos põhjaliku analüüsi ja konkreetsete lahendusettepanekutega ettevõtte tegevustest, mida oleks digitaliseerimise ja automatiseerimise ning töökorralduslike muudatuste abil võimalik tõhusamaks muuta. Toetuse taotlemiseks on ettevõttel vaja leida kogemustega diagnostika läbiviija ning saata EASi saadud hinnapakkumine koos diagnostika teenusepakkuja referentsidega.

Kompetentse digidiagnostika läbiviija olemasolu korral annab EAS ettevõttele abistavad juhendid diagnostika läbiviimiseks. Peale diagnostika teostamist esitab ettevõte EASile valminud digidiagnostika toetuse andmise tingimustele vastavuse hindamiseks, mille järel teeb EAS toetuse väljamaksmise otsuse. Toetuse kohta on võimalik lugeda rohkem www.eas.ee/digidiagnostika.

Kersti Kuusksalu
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projektijuht