19.05.2015

Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Tööstuspoliitika Euroopa klaasisektoris“.

Euroopa – suurim taaraklaasi tootja maailmas
Aastal 2012 oli Euroopa Liit maailma suurim klaasitootja. Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli siis rohkem kui 33 miljonit tonni. Toodangu väärtus – ca 35 miljardit eurot. 2013. aastal jagunes klaasisektor järgmiselt: taaraklaas 20 278 000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 095 000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 664 000 tonni, tarbeklaas 1 108 000 tonni, eriklaas 670 000 tonni. Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 200 000, kaudselt aga enam kui 500 000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud peamiselt üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Praeguseks aga on sektori tootmine märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris, kus mainitakse kukkumist 20 protsenti. See tähendab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu. Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks.

Euroopa klaasitööstuse allakäik
Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning Euroopa Liidu väliste tootjate suuremast konkurentsist, võib täheldada järgmisi suundumusi: Lehtklaasi sektoris on ELis lõpetanud tootmise 12 tehast 62st. Samas ehitati naaberpiirkondades (kus on odavam tööjõud, energia, tooraine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumine) ajavahemikul 2008–2012 üheksa uut tootmisobjekti ja 2016. aastaks on kavas ehitada veel 16. Mõned neist (nt Alžeeria) seavad sihiks Euroopa Liidu turu.

Euroopas ei ole ehitatud ühtegi uut taaraklaasi tehast, kuid väljaspool Euroopat on teatatud 13 uuest tootmisüksusest. Kannatada on saanud ka klaaskiu sektor. ELis on kokku üheksa tootjat, kellest üks lõpetas tootmise ja kõik teised on restruktureerimise käigus alates 2008. aastast vallandanud 45 protsenti oma töötajatest. Klaasnõude sektoris on samuti olnud restruktureerimisi ning kristallitööstus on kaotanud palju VKEsid ja töökohti (nt Böömimaal ja Muranos).

Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused:
Ehitussektoris on lehtklaasi sektori kontsernidel ülemaailmsed investeerimisstrateegiad. Strateegiates on prioritiseeritud investeeringud väljapool Euroopat, peamiselt vähese nõudluse tõttu ELis. Peale selle paigutatakse sektoris investeeringud sinna, kus võib põhjendatult eeldada potentsiaalset kasvu ja ettevõtlussõbralikku tootmiskliimat.

Autotööstuse klaasisektoris dikteerivad investeeringute asukoha peamiselt autotootjad. Lähedus autotootjatele on logistilistel põhjustel otsustav tegur.

Taaraklaasi sektoris investeeritakse igal aastal keskmiselt 610 miljonit eurot. Lähedalasumise nõude tõttu on taaraklaasi tootmine kohalik tööstus, mis on seotud toiduaine- ja joogisektoriga, samuti ravimisektoriga (enam kui 50 protsenti klaaspudelitest ja -purkidest tarnitakse 300 km raadiuses asuvatele klientidele). Siiski avaldavad konkureerivad materjalid sellele turule tugevat survet.

Klaasnõude ja tarbeklaasi sektoris tehakse enamik investeeringuid väljaspool Euroopat, kuna kulude surve on äärmiselt suur. Seda olukorda halvendavad suured impordikogused Aasiast ja Lähis-Idast.
Klaaskiud-armeerimisvõrgu sektor on tõeliselt globaalne ja pidevalt silmitsi dumpinguga (nt Hiina), mistõttu on investeeringute asukoha küsimus väga kulutundlik.

Mida siis teha?
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et vaja oleks luua jätkusuutlik klaasisektori tööstuspoliitika, mis tugevdaks Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet.
Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele: 1. Energia kõrge hind Euroopas (nt 37 protsenti lehtklaasi tootmiskuludest) ja kliimapoliitikaga seonduv mõju sellele energiamahukale sektorile. ELi keskkonnaalaste õigussätete rakendamise kumulatiivsed kulud, mis sellegipoolest ei taga võrdseid tingimusi konkurentidega väljaspool Euroopat ega finantstoetust vajalikeks kohandusteks, eelkõige VKEdele.
2. Parem õigusloome ja prognoositav õiguskeskkond, mis toetaksid pikaajaliste otsuste tegemist.
3. Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu.
Üheks võtmeküsimuseks on energia. Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 protsenti, samas kui tootmine kahekordistus). Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses on väga piiratud. Kasvuhoonegaaside temaatika on samuti väga oluline. Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 protsendilist kasvu lehtklaasi sektoris võrreldes 2009. aasta hindamisega. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. EMSK peab õigeks, et klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline kaitse peab tagama, et väikseima kasvuhoonegaaside heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Pakendi-ja jäätmepoliitikaga tuleks edendada ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris. Tuleb võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. EMSK leiab, et Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil.

Lehtklaasi sektoris aitaks akende energiamärgistuse kiire arendamine. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal.

Seega eelneva kokkuvõtteks – Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. VKEdele avalduv mõju vajab eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs

19.05.2015

Kesk-Läänemere programm investeerib 115 miljonit eurot piirkonna arengut ja koostööd toetavate piiriüleste projektide ellu viimiseks.

Kesk-Läänemere programm (ingl Central Baltic Programme) vältab vahemikus 2014-2020 ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmis saavad osaleda Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Läti ja Rootsi organisatsioonid nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist.
Programmil on neli toetussuunda: konkurentsivõimeline majandus, ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine, piirkonna ühendatuse parandamine ning oskuste ja sotsiaalse mitmekesisuse tõstmine regioonis. Mida see täpsemalt tähendab?

Iga rahastust taotlev piiriülene projekt peab aitama täita programmi toetussuuna eesmärke ja saavutama tulemusi ning seeläbi programmi sihte üldisemalt. Nii on iga rahastust taotlev projekt osa suuremast pildist, mille eesmärk on muuta Kesk-Läänemere piirkond ja Euroopa Liit tervikuna konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Milliseid projekte programm ootab?
Eelkõige peab projekti järele olema vajadus. Sealjuures peab probleemi lahendamine piiriülese koostöö kaudu olema põhjendatud. Projekti partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist. Kui need tingimused on täidetud, tasub tähelepanu pöörata toetussuundade eesmärkidele ja tulemustele.
Esimese suuna ehk ettevõtlusvaldkonna arendamisel peavad projektid saavutama uute ja teadmispõhiste ettevõtete arvu suurendamise, ühiste õpilasfirmade loomise ja toetamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise uutele turgudele. Olulised läbivad teemad on ka innovatsioon, tootearendus ja rahvusvahelistumine.

Näiteks möödunud rahastusperioodil (2007-2013) arendasid Eesti, Soome ja Rootsi organisatsioonid ühiselt Põhjamaade ja Hiina majandusalast koostööd. Paljudel meie piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oli ambitsioon laiendada äri Hiinasse, kuid puudus vajalik kogemus ja oskusteave. Projekti käigus analüüsiti hetkeolukorda, viidi läbi mitmeid ettevõtjatele suunatud koostööseminare ning koostati käsiraamat ettevõtjate kogemustest Hiinas. Tulemuseks praktiline ja vajalik materjal kõigile, kel tahet Hiina suunal tegutseda.

Teine toetussuund keskendub keskkonnateemalistele projektidele. Toetatakse nii ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist kui linnaruumi planeerimistegevuste arendamist. Fookuses on ka ühistel loodus- ja kultuuriressursidel põhinevate turismiatraktsioonide loomine. Hea näide eelmisest perioodist on projekt, mis tegeles geoturismi edendamisega Läänemere keskosa saartel (Eesti suursaared, Edela-Soome saarestik jm). Selle tulemusel valminud juhised, õppefilmid ning uuring loodusturismi turustamiskogemustest võimaldavad mitmetel osapooltel luua ja hallata saarte loodusturismi marsruute.

Kuna aga saarte ühenduslüliks on Läänemeri, on kolmandasse toetussuunda oodatud projektid, mille eesmärk on säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada nii kohaliku elanikkonna reisimisvõimalusi kui ligipääsetavust külastajatele.

Neljandas toetussuunas pööratakse tähelepanu tööturu arendamisele ja ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamisele. Lisaks toetab programm kogukondade tugevdamisele ja ühendamisele suunatud projekte läbi väga erinevate teemade, näiteks tervis, vähemuste kaasamine, ohutus, sooline võrdõiguslikkus, eakate aktiveerimine ning ettevõtlikkuse soodustamine.

Projekti põhiomadused
Pole oluline, kas projektipartneriks on riigiasutus, ülikool, eraettevõte või mittetulundusühing. Esmajärjekorras on tähtis see, et projekt aitab saavutada toetussuuna eesmärke. Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud asjakohased partnerid.
Programm võimaldab kahte tüüpi projektide elluviimist: suurte ja väikeste. Viimaste toetussumma on kuni
200 000 eurot ja kestus kuni kaks aastat. Uus võimalus on loodud selleks, et lahendada ühiseid probleeme rohujuuretasandil vähema asjaajamisvaevaga. Sestap on väikeprojektidel lihtsustatud taotlemine ja aruandlus. Väikeprojekte võib esitada kõikidele toetussuundadele, kuid kogukondade tugevdamisele suunatud teemavaldkond on mõeldud üksnes väikeprojektidele. N-ö suure ehk tavaprojekti toetussumma on suurem, kestus pikem ning taotlemine kaheastmeline.

Esimeses voorus tihe konkurents
Programmi esimene taotlusvoor lõppes veebruari alguses ja konkurents projektide vahel kujunes kõigis teemades äärmiselt tihedaks. Kokku esitati 177 projektitaotlust, millest 52 said juhtkomiteelt “rohelise tule”. Juhtkomitee on kõigi programmi osalejariikide esindajatest koosnev institutsioon, mis otsustab projektide rahastamise või mitterahastamise. Kui heakskiidetud seitse väikeprojekti täidavad neile kehtestatud tingimused ja sõlmivad lepingu, saavad need tegevust alustada. Positiivse vastuse saanud 45 tavaprojekti jätkavad taotlemist teises etapis, kus tuleb nii oma idee kui eelarve detailideni viimistleda.
Kõige rohkem esitati projektitaotlusi, mis toovad lisandväärtust kogu Kesk-Läänemere piirkonnale. Järgmistes voorudes ootame enam ka saarte ja saarestike probleemidele ning arengule suunatud projekte.

Mis järgmiseks?
Programmi teine taotlusvoor on avatud vahemikus 24. august–23. oktoober 2015, st selles vahemikus võtab Kesk-Läänemere programm vastu uusi projektiavaldusi.

Seega on parim aeg ettevalmistusteks just praegu. Veendumaks oma projektiidee vastavuses programmi eesmärkide ja nõuetega, soovitame taotlejatel meie spetsialistidega varakult ühendust võtta.
Rohkem infot programmi eesmärkide, taotlusvoorude ja sündmuste kohta leidub programmi kodulehel www.centralbaltic.eu. Samuti leiduvad kodulehel meie kontaktid. Tere tulemast!

Kersti Karu
Communication Officer
Central Baltic Programme 2014-2020