Vota uhendust

Archive for mai, 2015

PLASTPOL 2015: plastmassi ja kummi töötlemise mess ja B2B

19. korda toimuv PLASTPOL on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim valdkondlik mess ja professionaalide kogunemiskoht uute ärikontaktide loomiseks sektori erinevate esindajatega üle Euroopa.

27. mail Kielces Poolas toimuva ürituse märksõnad:
• tehnoloogiad,
• seadmed,
• pakendamine,
• plastmassi ja kummi töötlemine,
• tööstusdisain,
• ümbertöötlemine ja taaskasutus.

Tähtaeg registreerimiseks kuni 08.05.2015 aadressil http://izbainnowacji.pl/spotkaniabrokerskie/spotkania/info.php?eventid=11&lang=gb

Euroopa uudised: Euroopa klaasitööstus on ohus

19.05.2015

Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Tööstuspoliitika Euroopa klaasisektoris“.

Euroopa – suurim taaraklaasi tootja maailmas
Aastal 2012 oli Euroopa Liit maailma suurim klaasitootja. Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli siis rohkem kui 33 miljonit tonni. Toodangu väärtus – ca 35 miljardit eurot. 2013. aastal jagunes klaasisektor järgmiselt: taaraklaas 20 278 000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 095 000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 664 000 tonni, tarbeklaas 1 108 000 tonni, eriklaas 670 000 tonni. Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 200 000, kaudselt aga enam kui 500 000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud peamiselt üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Praeguseks aga on sektori tootmine märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris, kus mainitakse kukkumist 20 protsenti. See tähendab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu. Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks.

Euroopa klaasitööstuse allakäik
Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning Euroopa Liidu väliste tootjate suuremast konkurentsist, võib täheldada järgmisi suundumusi: Lehtklaasi sektoris on ELis lõpetanud tootmise 12 tehast 62st. Samas ehitati naaberpiirkondades (kus on odavam tööjõud, energia, tooraine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumine) ajavahemikul 2008–2012 üheksa uut tootmisobjekti ja 2016. aastaks on kavas ehitada veel 16. Mõned neist (nt Alžeeria) seavad sihiks Euroopa Liidu turu.

Euroopas ei ole ehitatud ühtegi uut taaraklaasi tehast, kuid väljaspool Euroopat on teatatud 13 uuest tootmisüksusest. Kannatada on saanud ka klaaskiu sektor. ELis on kokku üheksa tootjat, kellest üks lõpetas tootmise ja kõik teised on restruktureerimise käigus alates 2008. aastast vallandanud 45 protsenti oma töötajatest. Klaasnõude sektoris on samuti olnud restruktureerimisi ning kristallitööstus on kaotanud palju VKEsid ja töökohti (nt Böömimaal ja Muranos).

Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused:
Ehitussektoris on lehtklaasi sektori kontsernidel ülemaailmsed investeerimisstrateegiad. Strateegiates on prioritiseeritud investeeringud väljapool Euroopat, peamiselt vähese nõudluse tõttu ELis. Peale selle paigutatakse sektoris investeeringud sinna, kus võib põhjendatult eeldada potentsiaalset kasvu ja ettevõtlussõbralikku tootmiskliimat.

Autotööstuse klaasisektoris dikteerivad investeeringute asukoha peamiselt autotootjad. Lähedus autotootjatele on logistilistel põhjustel otsustav tegur.

Taaraklaasi sektoris investeeritakse igal aastal keskmiselt 610 miljonit eurot. Lähedalasumise nõude tõttu on taaraklaasi tootmine kohalik tööstus, mis on seotud toiduaine- ja joogisektoriga, samuti ravimisektoriga (enam kui 50 protsenti klaaspudelitest ja -purkidest tarnitakse 300 km raadiuses asuvatele klientidele). Siiski avaldavad konkureerivad materjalid sellele turule tugevat survet.

Klaasnõude ja tarbeklaasi sektoris tehakse enamik investeeringuid väljaspool Euroopat, kuna kulude surve on äärmiselt suur. Seda olukorda halvendavad suured impordikogused Aasiast ja Lähis-Idast.
Klaaskiud-armeerimisvõrgu sektor on tõeliselt globaalne ja pidevalt silmitsi dumpinguga (nt Hiina), mistõttu on investeeringute asukoha küsimus väga kulutundlik.

Mida siis teha?
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et vaja oleks luua jätkusuutlik klaasisektori tööstuspoliitika, mis tugevdaks Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet.
Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele: 1. Energia kõrge hind Euroopas (nt 37 protsenti lehtklaasi tootmiskuludest) ja kliimapoliitikaga seonduv mõju sellele energiamahukale sektorile. ELi keskkonnaalaste õigussätete rakendamise kumulatiivsed kulud, mis sellegipoolest ei taga võrdseid tingimusi konkurentidega väljaspool Euroopat ega finantstoetust vajalikeks kohandusteks, eelkõige VKEdele.
2. Parem õigusloome ja prognoositav õiguskeskkond, mis toetaksid pikaajaliste otsuste tegemist.
3. Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu.
Üheks võtmeküsimuseks on energia. Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 protsenti, samas kui tootmine kahekordistus). Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses on väga piiratud. Kasvuhoonegaaside temaatika on samuti väga oluline. Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 protsendilist kasvu lehtklaasi sektoris võrreldes 2009. aasta hindamisega. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. EMSK peab õigeks, et klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline kaitse peab tagama, et väikseima kasvuhoonegaaside heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Pakendi-ja jäätmepoliitikaga tuleks edendada ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris. Tuleb võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. EMSK leiab, et Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil.

Lehtklaasi sektoris aitaks akende energiamärgistuse kiire arendamine. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal.

Seega eelneva kokkuvõtteks – Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. VKEdele avalduv mõju vajab eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs

Kesk-Läänemere programm: 115 miljonit paremaks tulevikuks

19.05.2015

Kesk-Läänemere programm investeerib 115 miljonit eurot piirkonna arengut ja koostööd toetavate piiriüleste projektide ellu viimiseks.

Kesk-Läänemere programm (ingl Central Baltic Programme) vältab vahemikus 2014-2020 ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmis saavad osaleda Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Läti ja Rootsi organisatsioonid nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist.
Programmil on neli toetussuunda: konkurentsivõimeline majandus, ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine, piirkonna ühendatuse parandamine ning oskuste ja sotsiaalse mitmekesisuse tõstmine regioonis. Mida see täpsemalt tähendab?

Iga rahastust taotlev piiriülene projekt peab aitama täita programmi toetussuuna eesmärke ja saavutama tulemusi ning seeläbi programmi sihte üldisemalt. Nii on iga rahastust taotlev projekt osa suuremast pildist, mille eesmärk on muuta Kesk-Läänemere piirkond ja Euroopa Liit tervikuna konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Milliseid projekte programm ootab?
Eelkõige peab projekti järele olema vajadus. Sealjuures peab probleemi lahendamine piiriülese koostöö kaudu olema põhjendatud. Projekti partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist. Kui need tingimused on täidetud, tasub tähelepanu pöörata toetussuundade eesmärkidele ja tulemustele.
Esimese suuna ehk ettevõtlusvaldkonna arendamisel peavad projektid saavutama uute ja teadmispõhiste ettevõtete arvu suurendamise, ühiste õpilasfirmade loomise ja toetamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise uutele turgudele. Olulised läbivad teemad on ka innovatsioon, tootearendus ja rahvusvahelistumine.

Näiteks möödunud rahastusperioodil (2007-2013) arendasid Eesti, Soome ja Rootsi organisatsioonid ühiselt Põhjamaade ja Hiina majandusalast koostööd. Paljudel meie piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oli ambitsioon laiendada äri Hiinasse, kuid puudus vajalik kogemus ja oskusteave. Projekti käigus analüüsiti hetkeolukorda, viidi läbi mitmeid ettevõtjatele suunatud koostööseminare ning koostati käsiraamat ettevõtjate kogemustest Hiinas. Tulemuseks praktiline ja vajalik materjal kõigile, kel tahet Hiina suunal tegutseda.

Teine toetussuund keskendub keskkonnateemalistele projektidele. Toetatakse nii ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist kui linnaruumi planeerimistegevuste arendamist. Fookuses on ka ühistel loodus- ja kultuuriressursidel põhinevate turismiatraktsioonide loomine. Hea näide eelmisest perioodist on projekt, mis tegeles geoturismi edendamisega Läänemere keskosa saartel (Eesti suursaared, Edela-Soome saarestik jm). Selle tulemusel valminud juhised, õppefilmid ning uuring loodusturismi turustamiskogemustest võimaldavad mitmetel osapooltel luua ja hallata saarte loodusturismi marsruute.

Kuna aga saarte ühenduslüliks on Läänemeri, on kolmandasse toetussuunda oodatud projektid, mille eesmärk on säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada nii kohaliku elanikkonna reisimisvõimalusi kui ligipääsetavust külastajatele.

Neljandas toetussuunas pööratakse tähelepanu tööturu arendamisele ja ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamisele. Lisaks toetab programm kogukondade tugevdamisele ja ühendamisele suunatud projekte läbi väga erinevate teemade, näiteks tervis, vähemuste kaasamine, ohutus, sooline võrdõiguslikkus, eakate aktiveerimine ning ettevõtlikkuse soodustamine.

Projekti põhiomadused
Pole oluline, kas projektipartneriks on riigiasutus, ülikool, eraettevõte või mittetulundusühing. Esmajärjekorras on tähtis see, et projekt aitab saavutada toetussuuna eesmärke. Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud asjakohased partnerid.
Programm võimaldab kahte tüüpi projektide elluviimist: suurte ja väikeste. Viimaste toetussumma on kuni
200 000 eurot ja kestus kuni kaks aastat. Uus võimalus on loodud selleks, et lahendada ühiseid probleeme rohujuuretasandil vähema asjaajamisvaevaga. Sestap on väikeprojektidel lihtsustatud taotlemine ja aruandlus. Väikeprojekte võib esitada kõikidele toetussuundadele, kuid kogukondade tugevdamisele suunatud teemavaldkond on mõeldud üksnes väikeprojektidele. N-ö suure ehk tavaprojekti toetussumma on suurem, kestus pikem ning taotlemine kaheastmeline.

Esimeses voorus tihe konkurents
Programmi esimene taotlusvoor lõppes veebruari alguses ja konkurents projektide vahel kujunes kõigis teemades äärmiselt tihedaks. Kokku esitati 177 projektitaotlust, millest 52 said juhtkomiteelt “rohelise tule”. Juhtkomitee on kõigi programmi osalejariikide esindajatest koosnev institutsioon, mis otsustab projektide rahastamise või mitterahastamise. Kui heakskiidetud seitse väikeprojekti täidavad neile kehtestatud tingimused ja sõlmivad lepingu, saavad need tegevust alustada. Positiivse vastuse saanud 45 tavaprojekti jätkavad taotlemist teises etapis, kus tuleb nii oma idee kui eelarve detailideni viimistleda.
Kõige rohkem esitati projektitaotlusi, mis toovad lisandväärtust kogu Kesk-Läänemere piirkonnale. Järgmistes voorudes ootame enam ka saarte ja saarestike probleemidele ning arengule suunatud projekte.

Mis järgmiseks?
Programmi teine taotlusvoor on avatud vahemikus 24. august–23. oktoober 2015, st selles vahemikus võtab Kesk-Läänemere programm vastu uusi projektiavaldusi.

Seega on parim aeg ettevalmistusteks just praegu. Veendumaks oma projektiidee vastavuses programmi eesmärkide ja nõuetega, soovitame taotlejatel meie spetsialistidega varakult ühendust võtta.
Rohkem infot programmi eesmärkide, taotlusvoorude ja sündmuste kohta leidub programmi kodulehel www.centralbaltic.eu. Samuti leiduvad kodulehel meie kontaktid. Tere tulemast!

Kersti Karu
Communication Officer
Central Baltic Programme 2014-2020

Kesk-Läänemere programm: 115 miljonit paremaks tulevikuks

19.05.2015

Kesk-Läänemere programm investeerib 115 miljonit eurot piirkonna arengut ja koostööd toetavate piiriüleste projektide ellu viimiseks.

Kesk-Läänemere programm (ingl Central Baltic Programme) vältab vahemikus 2014-2020 ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmis saavad osaleda Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Läti ja Rootsi organisatsioonid nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist.
Programmil on neli toetussuunda: konkurentsivõimeline majandus, ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine, piirkonna ühendatuse parandamine ning oskuste ja sotsiaalse mitmekesisuse tõstmine regioonis. Mida see täpsemalt tähendab?

Iga rahastust taotlev piiriülene projekt peab aitama täita programmi toetussuuna eesmärke ja saavutama tulemusi ning seeläbi programmi sihte üldisemalt. Nii on iga rahastust taotlev projekt osa suuremast pildist, mille eesmärk on muuta Kesk-Läänemere piirkond ja Euroopa Liit tervikuna konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Milliseid projekte programm ootab?
Eelkõige peab projekti järele olema vajadus. Sealjuures peab probleemi lahendamine piiriülese koostöö kaudu olema põhjendatud. Projekti partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist. Kui need tingimused on täidetud, tasub tähelepanu pöörata toetussuundade eesmärkidele ja tulemustele.
Esimese suuna ehk ettevõtlusvaldkonna arendamisel peavad projektid saavutama uute ja teadmispõhiste ettevõtete arvu suurendamise, ühiste õpilasfirmade loomise ja toetamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise uutele turgudele. Olulised läbivad teemad on ka innovatsioon, tootearendus ja rahvusvahelistumine.

Näiteks möödunud rahastusperioodil (2007-2013) arendasid Eesti, Soome ja Rootsi organisatsioonid ühiselt Põhjamaade ja Hiina majandusalast koostööd. Paljudel meie piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oli ambitsioon laiendada äri Hiinasse, kuid puudus vajalik kogemus ja oskusteave. Projekti käigus analüüsiti hetkeolukorda, viidi läbi mitmeid ettevõtjatele suunatud koostööseminare ning koostati käsiraamat ettevõtjate kogemustest Hiinas. Tulemuseks praktiline ja vajalik materjal kõigile, kel tahet Hiina suunal tegutseda.

Teine toetussuund keskendub keskkonnateemalistele projektidele. Toetatakse nii ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist kui linnaruumi planeerimistegevuste arendamist. Fookuses on ka ühistel loodus- ja kultuuriressursidel põhinevate turismiatraktsioonide loomine. Hea näide eelmisest perioodist on projekt, mis tegeles geoturismi edendamisega Läänemere keskosa saartel (Eesti suursaared, Edela-Soome saarestik jm). Selle tulemusel valminud juhised, õppefilmid ning uuring loodusturismi turustamiskogemustest võimaldavad mitmetel osapooltel luua ja hallata saarte loodusturismi marsruute.

Kuna aga saarte ühenduslüliks on Läänemeri, on kolmandasse toetussuunda oodatud projektid, mille eesmärk on säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada nii kohaliku elanikkonna reisimisvõimalusi kui ligipääsetavust külastajatele.

Neljandas toetussuunas pööratakse tähelepanu tööturu arendamisele ja ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamisele. Lisaks toetab programm kogukondade tugevdamisele ja ühendamisele suunatud projekte läbi väga erinevate teemade, näiteks tervis, vähemuste kaasamine, ohutus, sooline võrdõiguslikkus, eakate aktiveerimine ning ettevõtlikkuse soodustamine.

Projekti põhiomadused
Pole oluline, kas projektipartneriks on riigiasutus, ülikool, eraettevõte või mittetulundusühing. Esmajärjekorras on tähtis see, et projekt aitab saavutada toetussuuna eesmärke. Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud asjakohased partnerid.
Programm võimaldab kahte tüüpi projektide elluviimist: suurte ja väikeste. Viimaste toetussumma on kuni
200 000 eurot ja kestus kuni kaks aastat. Uus võimalus on loodud selleks, et lahendada ühiseid probleeme rohujuuretasandil vähema asjaajamisvaevaga. Sestap on väikeprojektidel lihtsustatud taotlemine ja aruandlus. Väikeprojekte võib esitada kõikidele toetussuundadele, kuid kogukondade tugevdamisele suunatud teemavaldkond on mõeldud üksnes väikeprojektidele. N-ö suure ehk tavaprojekti toetussumma on suurem, kestus pikem ning taotlemine kaheastmeline.

Esimeses voorus tihe konkurents
Programmi esimene taotlusvoor lõppes veebruari alguses ja konkurents projektide vahel kujunes kõigis teemades äärmiselt tihedaks. Kokku esitati 177 projektitaotlust, millest 52 said juhtkomiteelt “rohelise tule”. Juhtkomitee on kõigi programmi osalejariikide esindajatest koosnev institutsioon, mis otsustab projektide rahastamise või mitterahastamise. Kui heakskiidetud seitse väikeprojekti täidavad neile kehtestatud tingimused ja sõlmivad lepingu, saavad need tegevust alustada. Positiivse vastuse saanud 45 tavaprojekti jätkavad taotlemist teises etapis, kus tuleb nii oma idee kui eelarve detailideni viimistleda.
Kõige rohkem esitati projektitaotlusi, mis toovad lisandväärtust kogu Kesk-Läänemere piirkonnale. Järgmistes voorudes ootame enam ka saarte ja saarestike probleemidele ning arengule suunatud projekte.

Mis järgmiseks?
Programmi teine taotlusvoor on avatud vahemikus 24. august–23. oktoober 2015, st selles vahemikus võtab Kesk-Läänemere programm vastu uusi projektiavaldusi.

Seega on parim aeg ettevalmistusteks just praegu. Veendumaks oma projektiidee vastavuses programmi eesmärkide ja nõuetega, soovitame taotlejatel meie spetsialistidega varakult ühendust võtta.
Rohkem infot programmi eesmärkide, taotlusvoorude ja sündmuste kohta leidub programmi kodulehel www.centralbaltic.eu. Samuti leiduvad kodulehel meie kontaktid. Tere tulemast!

Kersti Karu
Communication Officer
Central Baltic Programme 2014-2020

Euroopa uudised: Euroopa klaasitööstus on ohus

19.05.2015

Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Tööstuspoliitika Euroopa klaasisektoris“.

Euroopa – suurim taaraklaasi tootja maailmas
Aastal 2012 oli Euroopa Liit maailma suurim klaasitootja. Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli siis rohkem kui 33 miljonit tonni. Toodangu väärtus – ca 35 miljardit eurot. 2013. aastal jagunes klaasisektor järgmiselt: taaraklaas 20 278 000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 095 000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 664 000 tonni, tarbeklaas 1 108 000 tonni, eriklaas 670 000 tonni. Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 200 000, kaudselt aga enam kui 500 000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud peamiselt üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Praeguseks aga on sektori tootmine märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris, kus mainitakse kukkumist 20 protsenti. See tähendab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu. Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks.

Euroopa klaasitööstuse allakäik
Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning Euroopa Liidu väliste tootjate suuremast konkurentsist, võib täheldada järgmisi suundumusi: Lehtklaasi sektoris on ELis lõpetanud tootmise 12 tehast 62st. Samas ehitati naaberpiirkondades (kus on odavam tööjõud, energia, tooraine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumine) ajavahemikul 2008–2012 üheksa uut tootmisobjekti ja 2016. aastaks on kavas ehitada veel 16. Mõned neist (nt Alžeeria) seavad sihiks Euroopa Liidu turu.

Euroopas ei ole ehitatud ühtegi uut taaraklaasi tehast, kuid väljaspool Euroopat on teatatud 13 uuest tootmisüksusest. Kannatada on saanud ka klaaskiu sektor. ELis on kokku üheksa tootjat, kellest üks lõpetas tootmise ja kõik teised on restruktureerimise käigus alates 2008. aastast vallandanud 45 protsenti oma töötajatest. Klaasnõude sektoris on samuti olnud restruktureerimisi ning kristallitööstus on kaotanud palju VKEsid ja töökohti (nt Böömimaal ja Muranos).

Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused:
Ehitussektoris on lehtklaasi sektori kontsernidel ülemaailmsed investeerimisstrateegiad. Strateegiates on prioritiseeritud investeeringud väljapool Euroopat, peamiselt vähese nõudluse tõttu ELis. Peale selle paigutatakse sektoris investeeringud sinna, kus võib põhjendatult eeldada potentsiaalset kasvu ja ettevõtlussõbralikku tootmiskliimat.

Autotööstuse klaasisektoris dikteerivad investeeringute asukoha peamiselt autotootjad. Lähedus autotootjatele on logistilistel põhjustel otsustav tegur.

Taaraklaasi sektoris investeeritakse igal aastal keskmiselt 610 miljonit eurot. Lähedalasumise nõude tõttu on taaraklaasi tootmine kohalik tööstus, mis on seotud toiduaine- ja joogisektoriga, samuti ravimisektoriga (enam kui 50 protsenti klaaspudelitest ja -purkidest tarnitakse 300 km raadiuses asuvatele klientidele). Siiski avaldavad konkureerivad materjalid sellele turule tugevat survet.

Klaasnõude ja tarbeklaasi sektoris tehakse enamik investeeringuid väljaspool Euroopat, kuna kulude surve on äärmiselt suur. Seda olukorda halvendavad suured impordikogused Aasiast ja Lähis-Idast.
Klaaskiud-armeerimisvõrgu sektor on tõeliselt globaalne ja pidevalt silmitsi dumpinguga (nt Hiina), mistõttu on investeeringute asukoha küsimus väga kulutundlik.

Mida siis teha?
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et vaja oleks luua jätkusuutlik klaasisektori tööstuspoliitika, mis tugevdaks Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet.
Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele: 1. Energia kõrge hind Euroopas (nt 37 protsenti lehtklaasi tootmiskuludest) ja kliimapoliitikaga seonduv mõju sellele energiamahukale sektorile. ELi keskkonnaalaste õigussätete rakendamise kumulatiivsed kulud, mis sellegipoolest ei taga võrdseid tingimusi konkurentidega väljaspool Euroopat ega finantstoetust vajalikeks kohandusteks, eelkõige VKEdele.
2. Parem õigusloome ja prognoositav õiguskeskkond, mis toetaksid pikaajaliste otsuste tegemist.
3. Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu.
Üheks võtmeküsimuseks on energia. Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 protsenti, samas kui tootmine kahekordistus). Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses on väga piiratud. Kasvuhoonegaaside temaatika on samuti väga oluline. Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 protsendilist kasvu lehtklaasi sektoris võrreldes 2009. aasta hindamisega. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. EMSK peab õigeks, et klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline kaitse peab tagama, et väikseima kasvuhoonegaaside heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Pakendi-ja jäätmepoliitikaga tuleks edendada ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris. Tuleb võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. EMSK leiab, et Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil.

Lehtklaasi sektoris aitaks akende energiamärgistuse kiire arendamine. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal.

Seega eelneva kokkuvõtteks – Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. VKEdele avalduv mõju vajab eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust.

Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs

Enterprise Europe kontaktkohtumiste üritused Euroopas maist-juulini 2015

AUTOTÖÖSTUS


Itaalia

2015-05-20

AUTOPROMOTEC Matchmaking Event 2015

Prantsusmaa

2015-07-02

4èmes Rencontres Entreprises de la filière Automobile – Vichy – 2 j…

ELEKTROONIKA


Rootsi

2015-05-26

ISiCPEAW 2015

TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUS

IItaalia

2015-05-14

SICILY FASHION PROJECT

Holland

2015-07-12

EU FashionMatch 4.0 @ Modefabriek in Amsterdam

Itaalia

2015-07-14

Innovation for Fashion 2015

MEHAANIKA JA ROBOOTIKA

Holland

2015-06-03

Photonics, Vision, Robotics & Mechatronics Brokerage Event 2015

Kreeka

2015-06-11

13th EMVA Business Conference

Prantsusmaa

2015-06-24

EU Brokerage Event Advanced Manufacturing 2015

TÖÖSTUS

Leedu

2015-05-21

BALTTECHNIKA 2015

Saksamaa

2015-06-16

Matchmaking Event at the CFK-Valley Stade Convention 2015

TAASTUVENERGIA

Austria

2015-06-02

EUBCE 2015 – B2B Matchmaking

Saksamaa

2015-06-11

Intersolar 2015

Belgia

2015-06-18

E2Tech4Cities Brokerage Event

Prantsusmaa

2015-07-01

Rencontres d’Affaires et d’Innovation DERBI/JNES 2015

ENERGIASÄÄST / TARK ENERGIA

Austria

2015-05-19

Smart Grids Plus

Saksamaa

2015-05-20

Metropolitan Solutions

ROHELINE EHITUS

Austria

2015-06-10

Building Smart for Smarter Cities

BIOTEHNOLOOGIA

Portugal

2015-05-13

Bio-Sensing Technology Partnering Event

Hiina

2015-05-14

Sino-Euro BioPartnering (SEBP2015)

MEDITSIIN, TERVISHOID JA RAVIMITÖÖSTUS

Läti

2015-05-11

HIMSS Europe 2015 – eHealth Matchmaking Event Riga

Prantsusmaa

2015-05-20

Rendez-vous Santé Bourgogne

Saksamaa

2015-05-27

BIONNALE 2015

Belgia

2015-06-02

Biomedica Networking Event 2015

Prantsusmaa

2015-06-04

European Cryogenics Days 2015

Prantsusmaa

2015-06-16

APinnov 2015

Prantsusmaa

2015-07-02

eHealth Connection 2015

Prantsusmaa

2015-07-08

Convention d’affaires AFSSI – AFSSI Meetings 2015

Hiina

2015-07-15

cchalliance-dhs2015-mwcshanghai

PÕLLUMAJANDUS

Alžeeria

2015-05-13

AGRO TECH in MED

TOIT

Hispaania

2015-05-14

Murcia Food 2015

Prantsusmaa

2015-06-16

Vinexpo 2015

Poola

2015-06-18

TRADEIT Craft Dairy

CLEANTECH JA JÄTKUSUUTLIKKUS


Alžeeria

2015-05-26

Matchmaking meetings Pollutec Algérie

USA

2015-05-26

SPLC Connect

KESKKONNAKAITSE

Prantsusmaa

2015-06-10

INTERNATIONAL ENVIRONMENTAL B2B MEETINGS

JÄÄTMEKÄITLUS JA TAASKASUTUS

Hispaania

2015-06-03

Bilbao International Conference – From waste to energy

VESI (MAJANDAMINE JA KAITSE)

Itaalia

2015-06-25

Soil and Water Matchmaking Event 2015

Ühendkuningriik

2015-07-08

Water Connect 2015

LOOMETÖÖSTUS

Itaalia

2015-05-28

SICILY DESIGN PROJECT

Itaalia

2015-06-12

Expo2015 Creativityindustry

MUUSIKA JA SPORT

Holland

2015-07-02

Sport Tech Match Utrecht

REGIONAALARENG

Leedu

2015-05-20

Baltic-Swiss Innovation Matchmaking

Austria

2015-05-28

Forum UN Procurement 2015

Taani

2015-05-28

REG LAB’s Årskonference – matchmaking

Holland

2015-06-03

Eurostars Summer Event 2015

Taiwan

2015-06-04

Mission for Growth to Taiwan 2015

Poola

2015-06-05

WEST CHINA Business Delegation to Europe

Saksamaa

2015-07-01

Industry Forum 2015

SOTSIAALTEADUSED

Prantsusmaa

2015-06-23

Rendez-vous d’Affaires de la Silver Economie

TURISM JA KULTUURIPÄRAND

Itaalia

2015-07-13

Sicily4Expo2015 – Palermo

FINANTS JA INVESTEERIMINE

Šveits

2015-07-03

Startupfair 2014 – Matchmaking Plattform

MUU

Belgia

2015-05-22

Horizon Swafs 2015

Austria

2015-06-03

13. Kärntner Exporttag

Poola

2015-06-10

Subcontracting ITM Poland Meetings 2015

Prantsusmaa

2015-06-26

Estivalorial 2015

INNOVATSIOON JA TEHNOLOOGIA

Belgia

2015-05-21

WIDER PROJECT FINAL CONFERENCE and II EU ROAD-SHOW

Luksemburg

2015-05-21

Business meets Research 2015

Itaalia

2015-06-04

Economic Potential of Pomerania 2015 Conference and Brokerage Event

Itaalia

2015-06-04

Innovat&Match

Belgia

2015-06-08

EEN Launch Conference 2015

Taani

2015-06-10

AquaConSoil 2015

Prantsusmaa

2015-06-18

IT & Ocean – Science 2 Business Trans-regional meeting

Prantsusmaa

2015-07-06

Open de l’International 2015

UUED MATERJALID JA NANOTEHNOLOOGIA

Belgia

2015-05-28

B2B Métamorphoses – La vitrine des matériaux innovants

Läti

2015-06-12

EuroNanoForum

Tšehhi

2015-06-18

Welcome to Export Festival CZ 2015 Matchmaking Event

Saksamaa

2015-07-07

Silicon Saxony Day 2015

Kreeka

2015-07-08

NANOTEXNOLOGY 2015

LIIKLUS, LIIKUMINE JA LOGISTIKA

India

2015-05-20

Smart Cities India 2015 – Matchmaking Event

Austria

2015-06-25

WOCOMOCO Matchmaking Event 2015

Brasiilia

2015-06-30

Business Matchmaking CeMAT SA

IKT – TARKVARA JA TELECOM

Prantsusmaa

2015-06-03

Innovation IT Day

Iisrael

2015-06-09

Israel Mobile Summit 2015

Austria

2015-06-11

SMARTER LIVES – ACTIVE ASSISTED LIVING SOLUTIONS FOR AGEING SOCIETIES

Argentina

2015-06-24

EEN ICT Brokerage

Saksamaa

2015-08-05

gamesmatch @ gamescom 2015

TEHNOLOOGIA

Saksamaa

2015-06-10

Rapid.Contact 2015

Loetelu kõigist kontaktkohtumiste üritustest Euroopas maist-juulini 2015

AUTOTÖÖSTUS

Itaalia 2015-05-20 AUTOPROMOTEC Matchmaking Event 2015
Prantsusmaa 2015-07-02 4èmes Rencontres Entreprises de la filière Automobile – Vichy – 2 j…

ELEKTROONIKA

Rootsi 2015-05-26 ISiCPEAW 2015

TEKSTIILI- & RÕIVATÖÖSTUS

Itaalia 2015-05-14 SICILY FASHION PROJECT
Holland 2015-07-12 EU FashionMatch 4.0 @ Modefabriek in Amsterdam
Itaalia 2015-07-14 Innovation for Fashion 2015

MEHAANIKA & ROBOOTIKA

Holland 2015-06-03 Photonics, Vision, Robotics & Mechatronics Brokerage Event 2015
Kreeka 2015-06-11 13th EMVA Business Conference
Prantusmaa 2015-06-24 EU Brokerage Event Advanced Manufacturing 2015

TÖÖSTUS

Leedu 2015-05-21 BALTTECHNIKA 2015
Saksamaa 2015-06-16 Matchmaking Event at the CFK-Valley Stade Convention 2015

TAASTUVENERGIA

Austria 2015-06-02 EUBCE 2015 – B2B Matchmaking
Saksamaa 2015-06-11 Intersolar 2015
Belgia 2015-06-18 E2Tech4Cities Brokerage Event
Prantsusmaa 2015-07-01 Rencontres d’Affaires et d’Innovation DERBI/JNES 2015

ENERGIASÄÄST / TARK ENERGIA

Austria 2015-05-19 Smart Grids Plus
Saksamaa 2015-05-20 Metropolitan Solutions

ROHELINE EHITUS

Austria 2015-06-10 Building Smart for Smarter Cities

BIOTEHNOLOGIA

Portugal 2015-05-13 Bio-Sensing Technology Partnering Event
Hiina 2015-05-14 Sino-Euro BioPartnering (SEBP2015)

MEDITSIIN, TERVISHOID & RAVIMITÖÖSTUS

Läti 2015-05-11 HIMSS Europe 2015 – eHealth Matchmaking Event Riga
Prantsusmaa 2015-05-20 Rendez-vous Santé Bourgogne
Saksamaa 2015-05-27 BIONNALE 2015
Belgia 2015-06-02 Biomedica Networking Event 2015
Prantsusmaa 2015-06-04 European Cryogenics Days 2015
Prantsusmaa 2015-06-16 APinnov 2015
Prantsusmaa 2015-07-02 eHealth Connection 2015
Prantsusmaa 2015-07-08 Convention d’affaires AFSSI – AFSSI Meetings 2015
Hiina 2015-07-15 cchalliance-dhs2015-mwcshanghai

PÕLLUMAJANDUS

Alžeeria 2015-05-13 AGRO TECH in MED

TOIT

Hispaania 2015-05-14 Murcia Food 2015
Prantsusmaa 2015-06-16 Vinexpo 2015
Poola 2015-06-18 TRADEIT Craft Dairy

CLEANTECH & JÄTKUSUUTLIKKUS

Alžeeria 2015-05-26 Matchmaking meetings Pollutec Algérie
USA 2015-05-26 SPLC Connect

KESKKONNAKAITSE

Prantsusmaa 2015-06-10 INTERNATIONAL ENVIRONMENTAL B2B MEETINGS

JÄÄTMEKÄITLUS & TAASKASUTUS

Hispaania 2015-06-03 Bilbao International Conference – From waste to energy

VESI (MAJANDAMINE & KAITSE)

Itaalia 2015-06-25 Soil and Water Matchmaking Event 2015
Inglismaa 2015-07-08 Water Connect 2015

LOOMETÖÖSTUS

Itaalia 2015-05-28 SICILY DESIGN PROJECT
Itaalia 2015-06-12 Expo2015 Creativityindustry

MUUSIKA & SPORT

Holland 2015-07-02 Sport Tech Match Utrecht

REGIONAALARENG

Leedu 2015-05-20 Baltic-Swiss Innovation Matchmaking
Austria 2015-05-28 Forum UN Procurement 2015
Taani 2015-05-28 REG LAB’s Årskonference – matchmaking
Holland 2015-06-03 Eurostars Summer Event 2015
Taiwan 2015-06-04 Mission for Growth to Taiwan 2015
Poola 2015-06-05 WEST CHINA Business Delegation to Europe
Saksamaa 2015-07-01 Industry Forum 2015

SOTSIAALTEADUSED

Prantsusmaa 2015-06-23 Rendez-vous d’Affaires de la Silver Economie

TURISM JA KULTUURIPÄRAND

Itaalia 2015-07-13 Sicily4Expo2015 – Palermo

FINANTS & INVESTEERIMINE

Šveits 2015-07-03 Startupfair 2014 – Matchmaking Plattform

MUU

Belgia 2015-05-22 Horizon Swafs 2015
Austria 2015-06-03 13. Kärntner Exporttag
Poola 2015-06-10 Subcontracting ITM Poland Meetings 2015
Prantsusmaa 2015-06-26 Estivalorial 2015

INNOVATSIOON & TEHNOLOOGIA

Belgia 2015-05-21 WIDER PROJECT FINAL CONFERENCE and II EU ROAD-SHOW
Luxemburg 2015-05-21 Business meets Research 2015
Itaalia 2015-06-04 Economic Potential of Pomerania 2015 Conference and Brokerage Event
Itaalia 2015-06-04 Innovat&Match
Belgia 2015-06-08 EEN Launch Conference 2015
Taani 2015-06-10 AquaConSoil 2015
Prantsusmaa 2015-06-18 IT & Ocean – Science 2 Business Trans-regional meeting
Prantsusmaa 2015-07-06 Open de l’International 2015

UUED MATERJALID & NANOTEHNOLOOGIA

Belgia 2015-05-28 B2B Métamorphoses – La vitrine des matériaux innovants
Läti 2015-06-12 EuroNanoForum
Tšehhi 2015-06-18 Welcome to Export Festival CZ 2015 Matchmaking Event
Saksamaa 2015-07-07 Silicon Saxony Day 2015
Kreeka 2015-07-08 NANOTEXNOLOGY 2015

LIIKLUS, LIIKUMINE & LOGISTIKA

India 2015-05-20 Smart Cities India 2015 – Matchmaking Event
Austria 2015-06-25 WOCOMOCO Matchmaking Event 2015
Brasiilia 2015-06-30 Business Matchmaking CeMAT SA

IKT – TARKVARA & TELECOM

Prantsusmaa 2015-06-03 Innovation IT Day
Iisrael 2015-06-09 Israel Mobile Summit 2015
Austria 2015-06-11 SMARTER LIVES – ACTIVE ASSISTED LIVING SOLUTIONS FOR AGEING SOCIETIES
Argentina 2015-06-24 EEN ICT Brokerage
Saksamaa 2015-08-05 gamesmatch @ gamescom 2015

TEHNOLOOGIA

Saksamaa 2015-06-10 Rapid.Contact 2015

AUTOPROMOTEC 2015: autotööstuse mess ja kontaktkohtumised

20.-24. mail Bolognas Itaalias toimuv AUTOPROMOTEC on rahvusvaheline autotööstuse seadmete, tehnika ning järelturu toodetele keskenduv mess ja kontaktkohtumiste üritus, kuhu on oodatud huvitatud ettevõtted ja muud organisatsioonid autotööstuse, jaemüügi kui autode hooldusteenuseid pakkuvatest valdkondadest (sh varuosad, kummid, mootorite remont, elektritööd jm). Möödunud aastal osales messil enam kui 1500 kohalikku ja välisriikide stendisti.

Lisainfo ja registreerimine: b2match.eu/autopromotec2015

Osalemine kontaktkohtumiste üritusel on tasuta.

Kaubanduskoja kontakt:
Lea Aasamaa
tel: 604 003
e-post: lea@koda.ee

 

 

BALTTECHNIKA 2015: masinaehituse mess ja kontaktkohtumised

Leedus 23. korda toimuv masinatööstusvaldkonna mess ootab tutvuma ja aktiivselt osalema tootjatest kuni edasimüüjateni ja teisi huvitatuid erinevatest Euroopa riikidest.

Messi ja kontaktkohtumise ürituse valdkondlikud märksõnad on:
• tööstuslikud seadmed ja materjalid;
• tööstusrobotid;
• elektroonika;
• automaatika;
• keevitamissüsteemid,
• pinnatöötlus ja metallitöötlemise seadmed;
• energiasäästmine;
• tööriistad;
• torustikud jm.

Osalemine tasuta, registreerimine kuni 07.05.2015 aadressil https://www.b2match.eu/balttechnika2015

WOD-KAN 2015: veevarustatuse ja kanalisatsioonisüsteemide mess ja B2B

22. korda toimuv mess ning selle raames 6. korda toimuv kontaktkohtumiste üritus (B2B) on mõeldud kõigile huvitatud ettevõtjatele, kes puutuvad kokku veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide masinate ja rajatistega ning soovivad luua uusi valdkondlikke ärikontakte.

27. mail Bydgoszczis Poolas toimuva ürituse märksõnad:
• kliimaseadmed;
• veekäitlus ja reoveepuhastite tehnoloogiad;
• mõõte- ja kontrollseadmed;
• veekäitlus- ja kanalisatsioonisüsteemide torud, liitmikud ja kaevud;
• spetsiaalsõidukid;
• turva- ja päästevahendid;
• tarkvara- ja disainilahendused.

Tähtaeg registreerimiseks 15.05.2015.

Lisainfo kodulehelt: http://een.ec.europa.eu/tools/services/EVE/Event/Detail/b6d002f6-1802-4ba4-88e5-ba78e2ddf889?