20.05.2014
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) arvab, et on. Järgnevalt tutvustan mõningaid mõtteid EMSK omaalgatuslikust arvamusest „ELi tööstusharude tagasitoomine taasindustrialiseerimise raamistikus“, kus lahatakse tööstuse Euroopast lahkumise põhjuseid ja pakutakse vahendeid selle kursi muutmiseks.
Viimase kahekümne aasta jooksul on tööstuse roll Euroopa Liidu majanduses pidevalt kahanenud − põhjuseks äritegevuse ümberpaiknemine Aasia riikidesse. Seda protsessi, milleks on rikkuste ümberpaigutamine OECD riikidest suurtesse, suure elanike arvu ja keskmise sissetulekuga riikidesse, on suures osas juhtinud Hiina ja India, kuid mitte ainult. Tööstus (ja rikkuse loomine) on liikunud ka Brasiiliasse ja Lõuna-Aafrikasse. Maailma 20 suurimas tööstusriigis, sh USAs ja ELis (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania ja Madalmaad), on 1990. aastast toimunud töötleva tööstuse väga suur allakäik. Näiteks on USAs alates 1987. aastast vähenenud erasektori tööhõive tootmissektoris 21%-lt vähem kui 11%-le. Ettevõtete Euroopast Aasiasse ümberpaiknemise protsess jätkub. Ajavahemikul 2007–2009 paigutas ligi 40% rohkem kui 50 töötajaga ettevõtetest vähemalt osa oma tootmistegevusest ümber, eelkõige siis, kui tegemist oli kõrge energiatarbimisega tootmisega. Selle liikumise tõttu on tööstuses kaotatud 20 aasta jooksul umbes kuus miljonit töökohta (alates 2008. aastast 3,5 miljonit). Tööstuse osakaal on Euroopa SKPs vähenenud mõne aastaga 20%-lt 15%-le.
Mitte ainult ühesuunaline protsess
Kuid see protsess ei ole ainult ühesuunaline. Viimased tööstussuundumused näitavad kolme aasta eest alanud ümberpaiknemisi Aasia riikidest peamiselt USAsse, mille põhjused on järgmised:
• tarneahela probleemid kättetoimetamisaja, maksumuse, riski ja klienditeeninduse valdkondades,
• tööjõukulud Hiinas on kasvanud aastas 18% võrra,
• transpordikulud kasvavad aastas umbes 10%,
• ka energiahinnad Hiinas kasvavad.
Seega viivad USA ettevõtted järjest rohkem tootmistegevust tagasi oma koduriiki. Hiina on aastaid kestnud palkade kiire kasvu ja mitmesuguste teiste tegurite tagajärjel kaotanud konkurentsieelise madalate kuludega tootmiskohana. Üks tegur, mis on soodustanud tagasiviimist, on olnud energiahindade vähenemine USAs. Hiinas on viimase aja suundumust mõjutanud lisaks juba nimetatud tööjõukulude ja energiahindade suurenemisele ka intellektuaalse omandi vargused ning kõiki kulusid ja riske arvestava ja arvutava kogukulude analüüsi laiem kasutamine. St nimetatule lisanduvad veel kulud, mis on seotud reisimise, intellektuaalomandi küsimuste, riskide ja võimaliku vajadusega tootearendusstrateegiate uuendamiseks, vääritimõistmisest tekkinud vigade, võimaliku viletsa kvaliteedi ja kompensatsioonialaste küsimuste mõjuga. Kõige selle koosmõjul on tööstused valmis vähemalt kaaluma tagasipöördumist. Näiteks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) läbiviidud küsitluses küsiti ettevõtetelt muu hulgas, missugused valitsusmeetmed võiksid olla mõjusad. Viis esimest meedet, mida USA valitsus võiks rakendada oma riigi ettevõtete tagasitoomise stimuleerimiseks, on tähtsuse järjekorras järgmised:
• maksude vähendamine (68,3%);
• maksusoodustused (65,9%);
• stiimulid teadus- ja arendustegevuseks (60,0%);
• hariduse/koolituse parandamine nõutavate oskuste tagamiseks (43,8%);
• taristu parandamine (38,0%).
Boston Consulting Groupi kohaselt on kolm olulisimat tegurit tagasitoomise otsuse tegemisel järgmised: 1) tööjõukulud, 2) lähedus klientidele, 3) toote kvaliteet. Muude teguritena on toodud kvalifitseeritud töötajate kättesaadavus, transpordikulud, kättetoimetamise ajad ja äri tegemise hõlpsus.
Ettevõtete ELi tagasitoomise protsessi kohta on tehtud vähe uuringuid ja küsitlusi. Saksa ettevõtete ümberpaigutumise kohta koostatud uuringust selgub, et üks kuuendik kuni neljandik kõnealustest ettevõtetest viis oma tegevuse koduriiki tagasi nelja aasta jooksul. Prantsuse IT-ettevõtted, mis paigutasid oma IT-tegevuse ümber, kurtsid ettenägematute kulude, puuduliku kvaliteedi ja logistiliste probleemide üle. 2008.–2009. aastal oma tootmise ümber paigutanud Ühendkuningriigi tootmissektori ettevõtete kohta tehtud uurimusest nähtub, et 14% neist on praeguseks oma tegevuse jälle koduriiki tagasi toonud.
Nii ongi Euroopa Liidu tööstuspoliitika praegune eesmärk parandada kehtivat õigusraamistikku ja tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet nii, et ettevõtted võiksid säilitada oma osatähtsuse jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive liikumapaneva jõuna Euroopas. Soov on Euroopa taasindustrialiseerida. Selle all mõeldakse arvukaid algatusi ja programme majanduse ja tootmise arengu toetamiseks piirkondades, mida on mõjutanud tööstus-, sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnakriisid.
EMSK arvamus
EMSK jällegi peab esmatähtsaks sellist terviklikku tööstuspoliitikat, millel on Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil selged eesmärgid ja mis võib meelitada ligi investeeringuid kõigis (nii kõrg- kui madaltehnoloogilistes) tootmissektorites. Need poliitikameetmed peaksid keskenduma kogu väärtusahelale ning hõlmama ka teadusuuringuid, uuendus- ja arendustegevust. Tänapäeva turgudel konkureerimiseks vajavad tootmissektorid usaldusväärseid ja paindlikke tarneid. EMSK arvates peaks keskne toetuspoliitika neile tootmissektoritele, mis otsustavad tootmise tagasi tuua ja/või seda Euroopasse laiendada, seisnema soodsa keskkonna loomises ettevõtete rahastamiseks, ametialaste oskuste ja konkurentsivõimeliste energiahindade tagamiseks ning juurdepääsu loomiseks rahastamisele ja turgudele. Kokku pakub EMSK 17 soovitust. Sealjuures ei ole energiahind sugugi vähetähtis. Euroopa Komisjon on välja toonud, et „ELi tööstuse jaoks tõusid elektri jaehinnad 2008. aastast 2012. aastani aastas keskmiselt 3,5% ja gaasi hinnad 1%. Selle tulemusena on elektri hinnad tööstuse jaoks Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ELis hinnanguliselt kaks korda suuremad kui USAs ja Venemaal ning 20% kõrgemad kui Hiinas. Gaasi puhul on hinnavahe veel suurem: gaas on ELi tööstusele kolm-neli korda kallim kui konkurentidele USAs, Venemaal ja Indias, 12% kallim kui Hiina konkurentidele, kuid odavam kui Jaapanis.“
Ettevõtted, kes kaaluvad tootmistegevuse ümberpaigutamist, peaksid teadma, mida nad soovivad saavutada ning milliseid vahendeid ELis kasutada. Neil peab olema juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, teabele ja nõustamisele, et näha ette nii eeliseid kui puudusi, sealhulgas tegelikke kulusid.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
Lisaks:
Komitee kohta saab lähemalt lugeda aadressilt www.eesc.europa.eu
