Piret Potisepp, kaubanduskoja teenuste direktor
Kaubanduskoda alustab koostöös Danske Bankiga loomeettevõtetele suunatud arenguprogrammiga, mille eesmärk on tõsta nende ekspordivõimekust.
Loomemajanduse arendamine Eestis tegeletud ligi 10 aastat ning sellega jätkatakse ka nüüd. Just selleks kutsutigi ellu loomeettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks arenguprogramm, kuhu oodatakse kandideerima kõiki loomeettevõtjaid.
Edu pärsib väiksus ja vähene koostöö
Loomesektori suurimate puudustena on seni nähtud
1. ettevõtete väikest suurust, mis teeb eksporditegevuse alustamise ja edasiarendamise keeruliseks ning
2. vähene koostöö teiste sektorite ettevõtetega. See tähendab, et puuduvad head partnersuhted, mille abil oleks välisturgudele laienemine lihtsam. See tähendab ka kindla kassavoo puudumist, mis teeb laienemise finantssuutlikkuse keeruliseks.
Kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõuniku Anu-Maaja Palloki sõnul edendatakse aastatel 2014–2020 loomemajanduse arengut seitsme erineva tegevussuuna ja mitme sekkumisloogika abil. „Kõigi puhul on läbivaks sihiks loomeettevõtjate ekspordisuutlikkuse kasvatamine alates teadlikkuse ja teadmiste oskuste suurendamisest kuni strateegilise ning võrdsetel alustel toimiva koostöö oskuste arendamiseni,“ selgitas Pallok. „Käesolev projekt toob esile veel kaks olulist aspekti – kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ligipääsu erinevatele finantseerimisvõimalustele ning rahastajate teadlikkuse erinevate loomevaldkondade toimimispõhimõtetest,“ ütles Pallok.
Loomeettevõtete arendamise võtmes näeme takistusena laiapõhjalise teenuste olemasolu puudumist, mis arvestaks iga ettevõtte arenguvajaduste ja -ambitsiooniga. Samuti on oluliseks arengut takistavaks teguriks nende madal finantssuutlikkus. Neid takistusi analüüsides tekkiski põnev arenguprogrammi idee, mille abil saaksid loomeettevõtted eksporditegevuste abil käivet jõudsalt kasvatada.
Tugiteenused, koolitusprogramm ning finantsisti tugi
Kaubanduskoda on aastakümneid laiapõhjalisi teenuseid arendanud ja neid ettevõtetele pakkunud. Paraku pole loomesektor neid seni ülemäära palju kasutanud. Seega ekspordiprogrammi esimeseks alustalaks ongi meie teenuste tutvustamine loomeettevõtetele.
Kogemus on näidanud, et paljud eksportöörid ei koosta ekspordiplaani. Selleks puudub struktureeritud vaade eksporditegevustele ja nende finantseerimisele. Loomesektoris on olukord mõnevõrra parem, sest loomemajanduse eksporditoetuse eelduseks oli ekspordiplaani olemasolu. Seetõttu sai programmi teiseks alustalaks neljast moodulist koosnev ekspordikoolituste osa. Koolitusprogrammi veab pikaajalise eksporditoe kogemusega konsultant Soomest, Markku Vantunen.
Kolmas komponent on Danske Banki finantsistide tugi programmis osalevatele loomeettevõtetele. Usume, et viies kokku loomemajanduse ja sidusvaldkondade ettevõtted ja finantsistid, saavad eksporditegevused ka konkreetsema ja realistlikuma rahalise prognoosi juurde. Just kassavoogude juhtimine on laienevale eksportöörile paras pähkel pureda.
Danske Banki ettevõtete panganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on eksportivatele ettevõtjatele täna rahastusest tähtsamgi ammutada reaalseid teadmisi ja kasutada loodud kontaktvõrgustikke. „Danske pangandusgrupp panustab suurel määral rahvusvahelisele piiriülesele ettevõtlusele. Võime julgelt öelda, et moodustame ümber Läänemere professionaalseima ja laiahaardelisema ärivõrgustiku ning seega on loomulik kogunenud kompetentsi jagada siinsete ettevõtjatega, kel on sihiks seatud näiteks Põhjala, Saksamaa või Poola turg,“ lisas Vanajuur.
Täiendavalt saab programmis osalev loomeettevõte endale laialdase rahvusvahelise kogemuse ja taustaga mentori toe. Vajadusel kaastakse ka teisi mentoreid. Paljud Eesti loomeettevõtjad on tõdenud, et kohalike vahel on arusaamatult palju konkurentsi ja liiga vähe koostööd. Seda käitumismustrit on ka võimalik murda.
„Näen ka EASis, et toetused, mis on mõeldud ühe ettevõtte ekspordiambitsioonide toetuseks, on märksa populaarsemad, kui koostööprojektid, kus loomemajanduse- ning teistest sektoritest pärit ettevõtete koostööd toetatakse,“ ütles EASi loomemajanduse programmijuht Katre Purga. Tema sõnul ei ole Eesti loomeettevõtted veel valmis võtma koos teiste ettevõtetega riske uute toodete loomiseks. „Koostöö loomemajanduse erinevate sektorite sees on samuti ebaühtlane – on klastreid, mis tegutsevad ühise eesmärgi nimel, kuid kahjuks ka sektoreid, kus üksteist tajutakse vaid kui konkurente,” selgitas Purga.
Projekti kaasrahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest.
