19.05.2015
Kesk-Läänemere programm investeerib 115 miljonit eurot piirkonna arengut ja koostööd toetavate piiriüleste projektide ellu viimiseks.
Kesk-Läänemere programm (ingl Central Baltic Programme) vältab vahemikus 2014-2020 ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmis saavad osaleda Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Läti ja Rootsi organisatsioonid nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist.
Programmil on neli toetussuunda: konkurentsivõimeline majandus, ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine, piirkonna ühendatuse parandamine ning oskuste ja sotsiaalse mitmekesisuse tõstmine regioonis. Mida see täpsemalt tähendab?
Iga rahastust taotlev piiriülene projekt peab aitama täita programmi toetussuuna eesmärke ja saavutama tulemusi ning seeläbi programmi sihte üldisemalt. Nii on iga rahastust taotlev projekt osa suuremast pildist, mille eesmärk on muuta Kesk-Läänemere piirkond ja Euroopa Liit tervikuna konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Milliseid projekte programm ootab?
Eelkõige peab projekti järele olema vajadus. Sealjuures peab probleemi lahendamine piiriülese koostöö kaudu olema põhjendatud. Projekti partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist. Kui need tingimused on täidetud, tasub tähelepanu pöörata toetussuundade eesmärkidele ja tulemustele.
Esimese suuna ehk ettevõtlusvaldkonna arendamisel peavad projektid saavutama uute ja teadmispõhiste ettevõtete arvu suurendamise, ühiste õpilasfirmade loomise ja toetamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise uutele turgudele. Olulised läbivad teemad on ka innovatsioon, tootearendus ja rahvusvahelistumine.
Näiteks möödunud rahastusperioodil (2007-2013) arendasid Eesti, Soome ja Rootsi organisatsioonid ühiselt Põhjamaade ja Hiina majandusalast koostööd. Paljudel meie piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oli ambitsioon laiendada äri Hiinasse, kuid puudus vajalik kogemus ja oskusteave. Projekti käigus analüüsiti hetkeolukorda, viidi läbi mitmeid ettevõtjatele suunatud koostööseminare ning koostati käsiraamat ettevõtjate kogemustest Hiinas. Tulemuseks praktiline ja vajalik materjal kõigile, kel tahet Hiina suunal tegutseda.
Teine toetussuund keskendub keskkonnateemalistele projektidele. Toetatakse nii ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist kui linnaruumi planeerimistegevuste arendamist. Fookuses on ka ühistel loodus- ja kultuuriressursidel põhinevate turismiatraktsioonide loomine. Hea näide eelmisest perioodist on projekt, mis tegeles geoturismi edendamisega Läänemere keskosa saartel (Eesti suursaared, Edela-Soome saarestik jm). Selle tulemusel valminud juhised, õppefilmid ning uuring loodusturismi turustamiskogemustest võimaldavad mitmetel osapooltel luua ja hallata saarte loodusturismi marsruute.
Kuna aga saarte ühenduslüliks on Läänemeri, on kolmandasse toetussuunda oodatud projektid, mille eesmärk on säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada nii kohaliku elanikkonna reisimisvõimalusi kui ligipääsetavust külastajatele.
Neljandas toetussuunas pööratakse tähelepanu tööturu arendamisele ja ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamisele. Lisaks toetab programm kogukondade tugevdamisele ja ühendamisele suunatud projekte läbi väga erinevate teemade, näiteks tervis, vähemuste kaasamine, ohutus, sooline võrdõiguslikkus, eakate aktiveerimine ning ettevõtlikkuse soodustamine.
Projekti põhiomadused
Pole oluline, kas projektipartneriks on riigiasutus, ülikool, eraettevõte või mittetulundusühing. Esmajärjekorras on tähtis see, et projekt aitab saavutada toetussuuna eesmärke. Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud asjakohased partnerid.
Programm võimaldab kahte tüüpi projektide elluviimist: suurte ja väikeste. Viimaste toetussumma on kuni
200 000 eurot ja kestus kuni kaks aastat. Uus võimalus on loodud selleks, et lahendada ühiseid probleeme rohujuuretasandil vähema asjaajamisvaevaga. Sestap on väikeprojektidel lihtsustatud taotlemine ja aruandlus. Väikeprojekte võib esitada kõikidele toetussuundadele, kuid kogukondade tugevdamisele suunatud teemavaldkond on mõeldud üksnes väikeprojektidele. N-ö suure ehk tavaprojekti toetussumma on suurem, kestus pikem ning taotlemine kaheastmeline.
Esimeses voorus tihe konkurents
Programmi esimene taotlusvoor lõppes veebruari alguses ja konkurents projektide vahel kujunes kõigis teemades äärmiselt tihedaks. Kokku esitati 177 projektitaotlust, millest 52 said juhtkomiteelt “rohelise tule”. Juhtkomitee on kõigi programmi osalejariikide esindajatest koosnev institutsioon, mis otsustab projektide rahastamise või mitterahastamise. Kui heakskiidetud seitse väikeprojekti täidavad neile kehtestatud tingimused ja sõlmivad lepingu, saavad need tegevust alustada. Positiivse vastuse saanud 45 tavaprojekti jätkavad taotlemist teises etapis, kus tuleb nii oma idee kui eelarve detailideni viimistleda.
Kõige rohkem esitati projektitaotlusi, mis toovad lisandväärtust kogu Kesk-Läänemere piirkonnale. Järgmistes voorudes ootame enam ka saarte ja saarestike probleemidele ning arengule suunatud projekte.
Mis järgmiseks?
Programmi teine taotlusvoor on avatud vahemikus 24. august–23. oktoober 2015, st selles vahemikus võtab Kesk-Läänemere programm vastu uusi projektiavaldusi.
Seega on parim aeg ettevalmistusteks just praegu. Veendumaks oma projektiidee vastavuses programmi eesmärkide ja nõuetega, soovitame taotlejatel meie spetsialistidega varakult ühendust võtta.
Rohkem infot programmi eesmärkide, taotlusvoorude ja sündmuste kohta leidub programmi kodulehel www.centralbaltic.eu. Samuti leiduvad kodulehel meie kontaktid. Tere tulemast!
Kersti Karu
Communication Officer
Central Baltic Programme 2014-2020
