11.03.2015
Asbesti on maailmas, ka Euroopas ja Eestis, laialdaselt. Seda leidub ehitusmaterjalides, kodumasinates, ka näiteks autopidurites ja termospudelite sisepindades. Ja eterniitkatuseid võib leida Eestis igal pool. Samas on see äärmiselt ohtlik aine.
Praegu on Euroopas asbesti kasutamine keelustatud. Asbesti keelustav direktiiv pärineb aastast 1999 ja pidi olema rakendatud aastaks 2005. Samas registreeritakse Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt igal aastal ainuüksi ELis 20 000–30 000 asbestiga seotud haigusjuhtumit ning arvatakse, et asbestist põhjustatud mesotelioom põhjustab aastaks 2030 ELis rohkem kui 300 000 inimese surma. Hinnanguliselt sureb asbestiga seotud haigustesse kogu maailmas igal aastal 112 000 inimest. Mis tähendab, et asbest on Euroopas ja maailmas tõsine probleem. Sellele pöörab tähelepanu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Käesolev kirjutis tuginebki EMSK omaalgatuslikul arvamusel „EL vabastamine asbestist“.
Milles seisneb probleem?
Milles siis probleem seisneb, kui asbest on ELis keelustatud. Asi selles, et vaatamata keelustamisele on asbesti ülemaailmne aastatoodang endiselt sama kõrgel tasemel. Asbestikaubandus ja selle materjali kasutamine on lihtsalt nihkunud tööstusriikidest areneva majandusega riikidesse. Ülemaailmse asbestikaubandusega kaasneb jõuline rahvusvaheline lobitöö. Ka Euroopa jätkab rahaliste investeeringute tegemist ülemaailmsesse asbestitööstusse. Euroopa jätkab ka asbesti eksportimist, saates jäätmelaevu maailma teistesse osadesse. Ja vastupidi, laevad, mille transiitlastiks on asbest, maabuvad endiselt ELis ja kasutavad siinseid sadamarajatisi või ajutist ladustamist.
Tegelikkus on see, et asbesti üleeuroopaline keelustamine ja praegune turujärelevalve ei taga, et asbesti sisaldavaid tooteid Euroopa turule ei imporditaks. Lisaks on asbesti suures hulgas olemasolevates ehitistes. 2011. aasta uuringu kohaselt on märkimisväärne osa ELi olemasolevast hoonestatud keskkonnast üle 50 aasta vana. Üle 40% elamutest on ehitatud enne 1960. aastat. Suur ehitusbuum toimus ka aastatel 1961–1990, mil peaaegu kõigis liikmesriikides kasvas eluruumide hulk rohkem kui kahekordseks ja asbesti kasutati laialdaselt. Nii, et keskkonnas on asbest täiesti olemas.
Õiguskeskkonnas on ELi tasandil olemas asbesti käsitlevate õigusaktide terviklik kogum, milles on sätestatud keelud, piirväärtused ja töötajate kaitse. Lisaks asbesti kasutamise ja turustamise keelule on kehtestatud piirväärtused ning konkreetse ELi direktiiviga reguleeritud töötingimused, kusjuures ettevõtete sertifitseerimine ning teavitamine ja töötajate koolitus on kohustuslikud. Paraku on ELi sätted sageli väga üldised ning nende rakendamine ja nii tegelik elu kui õiguslik regulatsioon, liikmesriigiti erinev.
Mõned näited
Prantsusmaal tehti 15 miljoni sotsiaalelamu seast kindlaks 3 miljonit hoonet, millel esines asbestiga seotud probleeme. Vajalike ümberehitustööde hinnangulised kulud on 15 miljardit eurot. Hinnangulised kulud ühe hoone kohta jäävad vahemikku 15 000–20 000 eurot. Ühendkuningriigis käib kampaania, et vabastada asbestist kõik koolid. Seal avastati kampaania käigus, et umbes 80% koolidest on ikka veel asbestiga saastunud. Üks kampaania korraldamise põhjustest on mesotelioomi sagenemine Ühendkuningriigi õpetajate seas. Leedus alustas põllumajandusministeerium 2012. aastal asbestkatuste väljavahetamise programmi rakendamisega. Taotlejaiks on külaelanikud ja ühele projektile antava finantstoetuse maksimaalne summa ei või olla suurem kui 6000 LTL (1740 eurot). ELi ja riigi eelarvest toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kogukuludest.
Puudulikud teadmised
EMSK leiab, et üks peamistest asbestiga seotud probleemidest on teadmised ja nende puudumine. Paljud töötajad puutuvad oma töö käigus asbestiga kokku. Eelkõige hooldus- ja saastatusest puhastamise sektorites, kuid potentsiaalne võimalus kokkupuuteks on ka paljudel teistel (katusepanijatel, elektrikutel, küttepaigaldajatel, jäätmekäitlejatel, töötervishoiu ja tööohutuse koordineerijatel, tööinspektoritel jt). ELi õigusaktides on tööandjatele juba kehtestatud kohustus pakkuda kõigile töötajatele, kes puutuvad kokku või võivad kokku puutuda asbestitolmu või asbesti sisaldavate materjalidest tekkiva tolmuga, nõuetekohast koolitust. Ent koos mitmesuguste materjalide kasutuskeeluga on järk-järgult läinud kaduma teadmised sellest, millist ohtu need endast kujutavad, millised on nende omadused ja väljanägemine.
Kuigi paljud liikmesriigid on korraldanud koolituskursusi lammutustöid tegevatele töötajatele, ehitajatele, hooldustöötajale ja teistele asbesti sisaldavaid materjale kõrvaldavatele töötajatele, pole siiski veel piisavalt standardeid, mida rakendada kogu Euroopas. Teine EMSKle murettekitav valdkond on ehitusinseneride, arhitektide ja asbesti kõrvaldamisele mittespetsialiseerunud ettevõtete töötajate (eba)piisavad teadmised.
Lahendused
EMSK kutsub Euroopa Komisjoni üles looma koostöös liikmesriikidega koostöörühma, et töötada välja miinimumnõuded kohustusliku asbestialase kvalifikatsiooni andmiseks ning väljastama asbestialaseid kvalifikatsioone nende elukutsete esindajate/töötajate koolitamiseks. Selle eesmärgiks peab olema kogu juba kasutatud asbesti ja asbesti sisaldavate toodete kõrvaldamine. Tegevuskavad kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse, kuid ELil peaks olema koordineeriv roll, et asbesti kõrvaldamise ja käitlemise tegevuskavasid välja töötada ja tutvustada. Need kavad peaksid hõlmama haridust ja teabevahetust, koolitusi, asbesti kõrvaldamise rahastamisprogramme, teadlikkuse suurendamist tegevuse kohta, mis on seotud asbesti ja asbesti sisaldavate toodete kõrvaldamisega (sh hoonetest), teavet ühiskondlike rajatiste ja endiste asbestitehaste asukohtade kohta, kehtivate õigusnormide tulemuslikkuse järelevalvet; ohustatud töötajate kokkupuute hindamist ja tervisekaitset.
Mitu ELi liikmesriiki on välja töötanud asbesti sisaldavate hoonete registrid. EMSK arvates tuleks teisi liikmesriike julgustada looma selliseid registreid. Tänaseks on ainult Poola koostanud finantskattega tegevuskava, mille eesmärk on kõrvaldada kõik seni veel olemasolevad asbestivarud. Sihiks on võetud kogu asbesti kõrvaldamine 2032. aasta lõpuks. Seda tegevuskava eeskujuks seades peaks Euroopa Liit julgustama liikmesriike käivitama konkreetseid tegevus- ja rakenduskavasid eri tasanditel: kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul. Selles suhtes on väga oluline ka ELi ja liikmesriikide asbestialaste eeskirjade täielik jõustamine. Selle saavutamise tagamisel võib olla Euroopa tasandil tähtis roll kõrgemate tööinspektorite komiteel (SLIC) ning liikmesriikide tasandil tööinspektsioonidel. Ohutu kõrvaldamine sõltub suuresti kahe järgmise kategooria töötajate väljaõppest: need, kes töötavad spetsialiseerunud ettevõtetes, ja need, kes elukutse ja ameti tõttu puutuvad asbestiga kokku juhuslikult. EMSK palub veel komisjonilt, et see töötaks koostöös sotsiaalpartnerite ja muude oluliste sidusrühmadega välja asbestiga seotud riske ja asbesti sisaldavate materjalidega kokkupuutuvate töötajate asjakohast koolitusvajadust käsitlevad programmid ja teadlikkust suurendavad tegevused.
Lõpetuseks olgu öeldud, et näiteks 2013. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu samuti omaalgatusliku arvamuse, milles kirjeldas põhjalikult mitmesuguseid asbestiga seotud probleeme ja poliitikavaldkondi ning esitas 62 Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajatele suunatud konkreetset nõudmist.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
