11.02.2015
ELis algas Läti Vabariigi eesistumine. Üks Läti väljakuulutatud välispoliitika alaseid prioriteete on ELi suhete arendamine viie Kesk-Aasia riigiga. Eesistujamaa taotlusel koostas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ettevalmistava arvamuse teemal „Kodanikuühiskonna panus ELi Kesk-Aasia strateegia läbivaatamisse. Brüssel plaanib 2015. aasta alguses võtta vastu sellekohased nõukogu järeldused.
EMSKl palutigi arvamuses käsitleda eelkõige praegusest geopoliitilisest ja strateegilisest olukorrast lähtuvaid peamisi küsimusi nagu julgeolekut, haridust, energiat, transporti, keskkonnateemasid, sh maaelu arengut, säästva arengu laiemaid aspekte ja ettevõtluskeskkonda, kaubandust ja investeerimist.
Keerulised probleemid
Alljärgnevalt tutvustangi mõningaid noppeid sellest arvamusest. Kõnealused viis riiki on Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Turkmenistan. Kuigi need riigid hõlmavad väga suurt maa-ala, moodustab nende rahvastik kokku (2013. aasta andmetel) vaid ca 66 miljonit. EMSK arvates on need suhteliselt uued riigid alles kujunemisjärgus. Alles 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist iseseisvaks saanud riikidest üheski ei ole varem olnud rahvuslikku vabadusliikumist. Enamikul neist on oma naabritega pingelised suhted, eeskätt piiride tõttu, millel on sageli vähe ühist etniliste piiridega. Allesolev vähene ühtekuuluvustunne võib aga samuti olla negatiivne tegur, sest see meenutab nõukogude aega. Keerukad probleemid püsivad ka valuliku ülemineku tõttu riiklikule turumajandusele. Valitseva ladviku suhtumine ei ole samuti kuigi palju muutunud: vanad nõukogude nomenklatuuri aegsed haldusstruktuurid on muutunud oligarhiliseks, klanni- või perekonna-põhiseks bürokraatiaaparaadiks.
Venemaa mõju
Viis riiki on ka väga erinevas arengustaadiumis. Kasahstan on tõusmas piirkonna tähtsaimaks osaliseks, kellega Euroopa Liidu suhted edenevad jõudsalt. Kõrgõzstan ja Tadžikistan on palju vaesemad, kuid on suhteliselt avatud, kaasates mõningal määral kodanikuühiskonda. Arenevad ka ELi suhted Usbekistaniga, kuid Turkmenistan on endiselt piirkonna kõige suletum riik. Venemaa mõju on tugev ja see on muutunud pärast Ukraina kriisi ning Venemaa rahvusvahelistest lepingutest lahtiütlemist veelgi suurema piirkondliku ja rahvusvahelise tähelepanu objektiks. Laialt levinud arusaama kohaselt soovib Venemaa president taastada oma endist mõjusfääri. See omakorda toob kaasa süvenenud mure külma sõja aegadesse tagasipöördumise pärast ja mitte ainult endistele nõukogude liiduvabariikidele, vaid ka seoses laiemate huvidega tekkida võiva ohu suurenemise pärast.
Lisaks on tähtis mitte alahinnata Vene nn pehme jõu − raadio ja televisiooni kaudu täidetavat olulist rolli. Sellele aitab kaasa asjaolu, et vene keel on piirkonna peamine suhtlusvahend ja suur osa piirkonna väljarändajaid töötab praegu Venemaal.
Hiina mõju
Ka Hiina jõud ja mõju piirkonnas on väga suur. 2008. aasta finantskriis andis Hiinale Venemaa arvel hoogu juurde. Hiina üha olulisem roll piirkonnas tuli esile 2013. aastal, kui president Xi käivitas oma „Siiditee majandusvööndi” algatuse, mida toetab 16,3 miljardi USA dollari suurune rahastamisvahend. Selle eesmärk on luua tihedamaid sidemeid Euroopa suunal, ent kaasata ka teele jäävaid riike. Hiina majanduslikku aktiivsust piirkonnas on kannustanud tema energiavajadus; Hiina on ehitanud nii teid kui ka torustikke, tehes suuri investeeringuid eelkõige Turkmenistani gaasi – võib-olla suuremaid, kui see riik suudab praegu kaevandada, kuid kooskõlas selle suurte varudega. Kui näiteks Vene uudisteagentuuri „Novosti“ teatel on Venemaa pakkunud Tadžikistanile 6,7 miljonit USA dollarit abi maaelu ümberkorraldamiseks, siis Tadžiki ministri sõnutsi investeerib Hiina 2017. aastaks riiki vähemalt 6 miljardit USA dollarit (ligi 70% Tadžikistani 2013. aasta SKPst ja üle 40 korra rohkem kui moodustavad selle iga-aastased välismaised otseinvesteeringud).
Islamimaailma huvid
Islamivõitlejad on vähemusnähtus (religioosne ind oli küll Tadžikistani 1990ndatel toimunud kodusõjas peamine tegur). Praegu järgib iga režiim agressiivset ilmalikku poliitikat, kuid tuleb arvestada, et üha suureneb nõudlus – ka naiste hulgas – moslemi hariduse järele. Enamik elanikkonnast on sunniidid ja Süürias on tuvastatud sellest piirkonnast pärit võitlejaid. Iraan on huvitatud oma sidemete tugevdamisest piirkonnas mitte ainult transpordi- ja energistaristu (ja Hiinaga ühenduse) mõttes, vaid ka kultuuri ja keele valdkonnas. Tadžikistanis ja Usbekistani olulistes osades (nt Samarkand, Buhhaara) räägitakse pärsia keelt. Kuna türgi keel on teine peamine kohalik keel, on ka Türgil piirkonnas olulised huvid.
ELi roll piirkonnas on suhteliselt nõrk
EL käivitas oma Kesk-Aasia strateegia 2007. aasta juulis. Kuigi kaubavahetuse tasemed on madalad, on EL iga riigi, eriti aga Kasahstani oluline kaubanduspartner. 2013. aastal oli ELi osakaal Kasahstani üldises kaubavahetuses 38%, moodustades kaks kolmandikku riigi ekspordist (peamiselt energia). Siiski küündis ELi koguimport piirkonnast vaid 24,9 miljardi euroni ja eksport 10,6 miljardi euroni, s.t 1%ni ELi kogu kaubavahetusest.
EMSK leiab, et igal võimalusel tuleks suurendada kaubavahetuse mahtu iga riigiga ja igasse riiki tehtavaid investeeringuid ning arendada sotsiaalpartnerite kui peamiste kodanikuühiskonna osalejate rolli ja tegevust. Kõrgõzstan on abikõlblik üldiste tariifsete soodustuste kava (GPS) rakendamiseks. Usbekistan ja Tadžikistan ei ole veel taotlenud säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatavat stimuleerivat erikorda (GSP+), mille põhjuseks on kahtlemata selle tingimused. 2016. aastal ei ole Turkmenistan „keskmise sissetulekuga riigiks” ümberliigitamise tõttu enam abikõlblik üldiste tariifsete soodustuste kava rakendamiseks. Et ainult Kõrgõzstan ja Tadžikistan on WTO liikmed, ei ole vabakaubanduslepinguid ette näha. Võimaluse korral peab EL seoses oma idapartnerluse ja Musta mere strateegiatega Kesk-Aasiat siiski palju tähelepanelikumalt vaatama.
Kesk-Aasia kujutab endast peamist võimalust tugevdada ELi ja Hiina strateegilist partnerlust tihedama koostöö kaudu, eriti sellistes valdkondades nagu energia ja transport. Seda tuleb põhjalikult uurida, sest mõlema poole eesmärk on suurendada oma energiatarneid sellest piirkonnast. EMSK jõuab ka järeldusele, et ELi kaasatuse mis tahes suurendamine või laiendamine neis riikides mõjutab vältimatult ELi üldisemaid suhteid Venemaaga.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
