Aafrika on Eesti ettevõtjatele endiselt suhteliselt võõras ja tundmatu piirkond ning sealseid võimalusi on hetkel ära kasutamas vähesed ettevõtted. Seepärast on kaubanduskoda koos välisministeeriumiga võtnud oma südameasjaks Eesti ettevõtjatele selle piirkonna ärivõimalusi tutvustada.
Eelmisel ülimenukal Aafrika foorumil avasime ukse Aafrika ärimaastikule. Sel korral astusime juba uksest sisse ning arutlesime, kuidas saavad Eesti ettevõtjad sealseid võimalusi enda jaoks ära kasutada. Ja võimalusi on seal palju.
Sander Soone, Eesti suursaadik Egiptuses, soovitab oma pilgud Aafrika poole suunata sealse suure ja mitmekesise turu tõttu. Kuigi vaesust on seal palju, siis suure rahvaarvu tõttu on ka keskklassi ja ostujõulist jõukamat ühiskonnakihti piisavalt. Seda nii Aafrikas tervikuna kui ka Egiptuses.
Soone kinnitas, et keerulised ajad Egiptuses on möödas ja majandus on jõudsalt kasvamas. Tema sõnul loob see protsess taas võimalusi, kuidas Egiptuse turule sisenda. Kui juba Egiptuses tegutseda, on ettevõtjatel suurepärased võimalused kaubelda kogu Aafrikas. Kuigi Aafrika turg ja võimalused on suured, soovitab suursaadik enne äri alustamist leida endale kohalik partner.
Üheks võimalikuks tegevusvaldkonnaks Aafrikas on põllumajandus, kus on kindlasti arenguruumi. Ka energeetika valdkonnal tasub silma peal hoida, eriti alltöövõtu osas, kuna järjest enam räägitakse Aafrikas säästlikumatest energiatootmise võimalustest. Muude valdkondadena tõi Soone välja ka hulgikaubanduse, meditsiini ja farmaatsia, ehituse ja kinnisvara ning IKT. Siiski tuleb meeles pidada, et Egiptuses on IKT-sektor lapsekingadest juba väljunud, mistõttu ei pruugi selles osas sealsele turule sisenemine olla lihtne, kuid uued tehnoloogiad ja efektiivsemad lahendused on kindlasti oodatud.
Lisaks Soonele rõhutasid mitmed foorumil osalenud esinejad kohaliku partneri olemasolu vajalikkust. Lõuna-Aafrikast pärit ettevõtja Motheto Selepe vajas samuti teistesse Aafrika riikidesse sisenemisel kohalike partnerite abi. Mike Tiffin, kes on Eestis elanud juba 8 aastat ja töötab ettevõttes GoSwift, ütles, et Aafrika riikides tuleb arvestada konkreetse riigi ärikultuuriga. Seetõttu soovitasid nii Selepe kui ka Tiffin kindlasti enne mõne Aafrika riigi kasuks otsustamist teha kindlasti eeltööd, minna kohale ning suhelda ja rääkida kohalike inimestega. Nii on kohaliku partneri leidmine tõenäolisem.
Madis Madalik ettevõttest ESC Global Security kinnitas, et Aafrikat ei saa võtta ühtsena. Igas riigis on erinevad riskid ja ohud, millega tuleb arvestada. Tema sõnul tuleb Aafrikas tegutsedes silmas pidada, et sealsed protsessid võtavad aega. Alati tuleb kindlaks teha, kas Su partner on see, kes ta ütleb end olevat. Lepingud on seal tavaliselt vaid lähtepunktideks.
Eesti ettevõtetel on võimalik Aafrika turule jõuda ka erinevates hangetes osalemise abil. Ignacio Giménez tutvustas foorumil UNICEF’i hankesüsteemi, kus pakkujatena on oodatud ettevõtjaid üle kogu maailma. Kõige rohkem vajatakse Aafrikasse vaktsiine, erinevaid ravimeid, toidu- ja ehituskaupu, haridustarbeid. UNICEF hankis eelmisel aastal tooteid 2,7 miljardi dollari eest.
Kalev Roosiväli jagas Eesti ettevõtjatega enda kogemust Ugandas naiste pesuäri alustamisega. Ta on koos oma äripartneri Siisi Saetaluga avanud sealses pealinnas Kampalas praeguseks juba 2 poodi ning on aasta lõpus avamas kolmandat. Roosivälja sõnul soodustab äri edukust sealne kasvav keskklass ja väike konkurents. Ta võrdles sealset ettevõtluskeskkonda 90-ndatega Eestis, kus võimalusi oli küll palju, kuid oli palju bürokraatiat ning ettevõtte alustamine oli üsna kulukas. Samas kinnitas ta, et rahaga arveldamine on seni olnud vägagi usaldusväärne. Ka Roosiväli rõhutas eeltöö tegemise olulisust, et vältida ootamatusi. Näiteks tuleb Ugandas arvestada 30-protsendilise ettevõtte tulumaksuga ja sellega, et ettevõtet ei saa luua ilma vähemalt ühe kohaliku osanikuta.
Kui Eesti pesu on Aafrikas müüdud alles kolm aastat, siis Nortal on sealsel turul tegutsemas juba aastast 2008. Peeter Smitt rääkis, et selle aja jooksul on Nortal olnud seotud nelja suuremahulise e-riigi reformiga Aafrikas. Need projektid on neile õpetanud palju Eesti ja Aafrika sarnasuste ning erinevuste kohta. Ühe suurima sarnasusena tõi ta välja selle, et turud arenevad Aafrikas kiiresti ja konservatiivsust on vähe. Ka usaldus IT-teenuste vastu on kõrge. Erinevuseks on kindlasti see, et enamik turgudest on palju suuremad ja otsustusprotsessid võtavad palju kauem aega. Smitt soovitab enne Aafrikas ettevõtlusega alustamist hoolikalt läbi mõelda, kas konkreetne toode või teenus sobib sealsele turule. Samuti on oluline uurida, kes on kohapealsed konkurendid.
Oma kogemusi Aafrika turul jagas ka Taxify sealsete turgude juht Karl Aru. Taxify on Aafrikas tegutsenud aastast 2014. Nende kogemus ütleb, et koostööpartnerist kasulikum on avada kohapeal oma ettevõte, võtta tööle parimad kohalikud talendid ja jõuda seeläbi kohalikeni. Tema peamine nõuanne ettevõtetele, kes sealsele turule mõtlevad minna, on järgmine: tee oma tööd, uuri ja testi turgu ning vaata, kuidas turg sellele vastab.
„Aafrika foorum oli ettevõtjatele suurepärane võimalus õppida juba Aafrika suunal tegutsevatelt inimestelt – kuulda nende kogemusi, küsida otse allikast, vältida vigu ja olla valmis ootamatusteks,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul on kahe aasta jooksul peale eelmist Aafrika foorumit Eesti ettevõtete eksport Aafrikasse kasvanud ligi 50 protsenti ja import ligi 10 protsenti. „Usume, et suur osa sellest on saavutatud just tänu meie järjepidevale tööle, seda senini paljude jaoks kahtlusi tekitavat mandrit ja selle võimalusi tutvustades, mis on andnud paljudele siiski tõuke ja julguse tee Aafrika ärimaastikule ette võtta. Noor elanikkond, kiiresti kasvav keskklass, kõrged riiklikud ambitsioonid ning majandusarengut toetavad investeeringud muudavad piirkonna paljudele väga atraktiivseks,“ sõnas Palts.
Julgustame meie ettevõtteid sealsele turule oma mõtteid ja plaane suunama!
Aafrika foorum toimus arengukoostöö projekti raames. Projekti rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Moonika Kukk
Turundusdirektor
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
