22.10.2014
Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Äriteenuste mõju tööstusele“. Väljakujunenud majanduses annavad üle 70% väljundist ja tööhõivest teenused. Teenuste osakaal ning nende keerukus on kasvamas kõikjal maailmas. Äriteenused on üks oluline kasvutegur. Euroopa Komisjoni andmete kohaselt oli ajavahemikus 1999–2009 äriteenuste keskmine kasvumäär 2,38%, samas kui ELi kõigi majandussektorite keskmine oli 1,1%. Samal perioodil oli tööhõive kasvumäär selles sektoris 3,54%, kui ELi kõigi majandussektorite keskmine oli kõigest 0,77%. ELi üldises majandustegevuses ületab teenustesektori kasv (ehk nn tertsiariseerumine) tootmise oma. Sellele staadiumile järgneb nn kvarteriseerumine, mis on seotud teabe- ja teadmistepõhiste teenuste üha suurema levikuga. Samas, kuigi me räägime äriteenustest, ei ole päris selge, millest me räägime.
Äriteenuste hulk on kasvanud
Teenuste ja tööstuse vahel on võimalik määratleda järgmisi teenuste põhiliike:
– tööstuses kasutatavad välisteenused, st äriteenuste sektorist tulevad teenused. Need
hõlmavad kõiki operatiivteenuseid (nt tööstuslik puhastusteenus), kutsealaseid teenuseid (nt insenerid) ja muid teenuseid, sealhulgas teadmistepõhiseid teenuseid (nt arvutiteenused),
– tööstuses kasutatavad siseteenused, st teenuste liigid, mida osutatakse tööstusharusiseselt,
– tööstuse poolt osutatavad tugiteenused, st teenused, mida tööstus osutab koos oma
toodetega (nt müügijärgne teenindus),
– tööstuse poolt osutatavad integreeritud teenused, st teenuse liigid, mis kaasnevad tööstuse
pakutavate toodetega (nt tarkvara).
1970. aastatest saadik on äriteenuste hulk märkimisväärselt kasvanud. Nende käive moodustab praegu 2 000 miljardit eurot ja nad annavad tööd 24 miljonile inimesele. Väga palju tegutseb selles valdkonnas just väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Äriteenused moodustavad 11,7 % ELi majandusest. See pilt on äärmiselt kirju. Lisaks annavad äriteenused tõuke ärimudelite muutmisele. Interneti tekitatud revolutsiooni tõttu kasvab teenuste mõju nii tootmises kui ka ettevõtete tegevusele üldiselt. Tootmisliine juhib nüüd tarkvara. Inimtöö osatähtsus väheneb. St tootmine ja äriteenused on omavahel üha rohkem seotud. Vahetegemine nende kahe vahel on sageli kunstlik. Tänapäeval kasutavad ettevõtted sisendeid ning toodavad tooteid ja teenuseid, mis ühendavad endas nii tootmise kui ka teenuste elemente. Selline vastastikmõju on kahesuunaline protsess. Samasuguse järelduse võib teha ka ettevõtlusmaastikul toimunud muutuste põhjal. Teenuste hulga kasv põhjustab ka suuremate ettevõtete jagunemist ja muudab need üsna staatilistest organisatsioonidest üksusteks, mis põhinevad dünaamilistel kombineeritud vastastikmõjudel enam-vähem sõltumatute (või vähemalt eristatavate) sama ettevõtte või välisettevõtte (allhanked) osade vahel. Väärtusahela killustumine vähendab oluliselt ka sektorite eristamist, kuna sektoritevahelised piirid on ähmastumas.
Tekib täiesti uus pilt
Samas aga puuduvad ELi tasandil ikka veel süvaanalüüsid, muu hulgas järgmistel põhjustel:
– mõne suure ettevõtja kõrval koosneb sektor peamiselt lugematutest vähe organiseerunud väikestest ja mikroettevõtjatest, mistõttu äriteenuste sektori hääl on ELi tasandil väga nõrk;
– pideva ja dünaamilise uuendamis- ja leiutamisprotsessi tõttu on väga raske usaldusväärseid klassifikatsioone koostada;
– pikaajaline tähelepanu, mida ELis on pööratud just töötlevale tööstusele, ei ole lasknud toetavate teenuste mõju ausalt ja erapooletult hinnata.
Seetõttu ei ole traditsiooniliste statistikanäitajate, mille puhul tootmise ja teenuste erinevused on teravalt piiritletud, kasutamine õigustatud ega asjakohane. Sisendi/väljundi perspektiivid peaksid muu hulgas ära näitama, millist teenust teenustesektor tootmisele osutab ja millises mahus – ning vastupidi. Ent kõigepealt nõuab see uute statistiliste näitajate kogumite väljatöötamist.
Statistika ei ole ainus muudatusi vajav valdkond. On tarvis konkreetseid ELi algatusi kõigis valdkondades, mis on seotud digitaalrevolutsiooniga ning selle põhjustatud muutustega majanduses ja ühiskonnas. Nii avaliku sektori kui ka kogu ühiskonna teadlikkuse suurendamine on tähtsaim eeltingimus. Äriteenused tuleks võtta aktiivse tööstuspoliitika osaks ning tunnistada prioriteediks ka strateegia „Euroopa 2020” vahearuandes 2015. aastal. EMSK märgib, et siiani on Euroopa Komisjon ja nõukogu teenuste tähtsust alahinnanud. Pool komisjoni peadirektoraatidest osaleb mingil moel teenuste valdkonnas, kuid puudub süstemaatiline lähenemisviis, strateegilisest rääkimata. Selles valdkonnas ei ole selget poliitikat ega nähtavat eestkõnelejat. EMSK leiab, et on äärmiselt vajalik koostada äriteenuste Euroopa tegevuskava.
See peaks hõlmama järgmist:
A.Teadmiste ja tegevuse toetamine:
– teadlikkuse suurendamine ja arutelude edendamine,
– äriteenuste määratlemine ja liigitamine,
– äriteenuste ja nende arengu kohta asjakohase ja usaldusväärse statistika pakkumine.
B. Poliitikavaldkonnad:
– siseturu integreerumise tugevdamine, selle killustatuse vastu võitlemine ja ELi-siseste kaubandustõkete kõrvaldamine,
– standardimise õigusraamistiku ja Euroopa platvormide toetamine,
– telekommunikatsioonisektori siseturu tugevdamine,
– investeerimise soodustamine taristusse, mida on tarvis turvalise digitaalse kommunikatsioonituru jaoks, koostööks ning digikaupade ja -teenuste vahetamiseks,
– andmete ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmine,
– regulatiivsete ja õiguslike tõkete vähendamine rahvusvahelisel äriteenustega kauplemisel.
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs
