Majandus muutub ja tehnoloogia areneb. See ei ole muidugi mingi uudis. Üldiselt on ka teada, et arengumootoriks on just digitaaltehnoloogia kiire areng. Viimastel aastatel on toimunud suured läbimurded, mis on võimaldanud aina rohkemate ülesannete ja tegevuste automatiseerimist (nt isesõitev auto, asjade internet, tööstus 4.0). Mõnevõrra üllatuslik on aga järsk muutus neis sektorites, mida veel väga hiljuti peeti tehnoloogiliste muutuste suhtes immuunseks.
Digitehnoloogia arengu mõju teenindussektorile
Selleks suureks valdkonnaks on teenindussektor (NACE klassifikaatori tähenduses). Pikka aega nähti teenindussektoris majanduse muude osade, kodumajapidamiste ja tarbijate toetajat ning uue tehnoloogia enamasti passiivset kasutajat. Paraku nii see enam ei ole. Digitaaltehnoloogia areng on endaga kaasa toonud otsingu- ja tehingukulude järsu vähenemise ning teinud koos sellega võimalikuks teenuste valdkonna täiesti uute ja väga laiendamiskõlblike ärimudelite arengu (nt internetiturud ja -platvormid, sealhulgas jagamismajandus, Uber, Airbnb). Käegakatsutav on tootlikkuse kiire ja järsk tõus ja räägitakse ülisuurest nn digiteerimise dividendist. Samas on medali teine külg see, et selle muutuse tulemusel väheneks oluliselt nõudlus tööjõu, eelkõige keskmise kvalifikatsiooniga töötajate järele. See käib käsikäes kasvava tööpuudusega, keskklassi kahanemise ja sissetulekute ebavõrdsuse jätkuva suurenemisega.
Juba praegu on vähenenud ärimudelite töömahukus. Näiteks pangandussektoris on tööprotsessid osaliselt automatiseeritud ja toimuvad digitaalselt. See aga muudab osa töötajatest üleliigseks. Frey ja Osborne (Oxfordi ülikool) oletavad, et eriti mõjutab selline automatiseerimine keskmist sissetulekut pakkuvaid töökohti ja tegevusi, sealhulgas mõnda vaba elukutset. Digiteerimine mõjutab märkimisväärselt ka tööhõivet avaliku halduse ja selle asutuste valdkonnas, samuti üldhuviteenuste alal tervikuna – asjaolu, millele on seni väga vähe tähelepanu pööratud. Bruegeli eksperdirühma hinnangul võib digiteerimisest tingitud automatiseerimise tõttu kaduda ELi liikmesriikides järgmise 20 aasta jooksul 40–60 % töökohtadest. Samas on ka optimistlikke prognoose, mis lubavad tänu digitaalvaldkonna kiirele arengule uute töökohtade lisandumist.
Tööhõive järkjärguline polariseerumine
Hetkel saab öelda, et on äärmiselt kaheldav, kas täielikult digiteeritud majandus tekitab piisavalt suure tööjõunõudluse, et korvata teenuste automatiseerimisest tingitud eeldatavat töökohtade kadumist. Teisest küljest valitseb kogu Euroopas ikka veel oskuste nõudlusele mittevastavus, ja prognoose on raske teha. Ilmnenud mõjutegurid on järgmised:
- teenindussektori töötajate oskustele esitatakse uusi nõudmisi;
- tehakse töökohti vähendavaid investeeringuid, sest tehnoloogia muutub odavamaks ja suudab võtta enda kanda üha rohkem ülesandeid, mida varem täitsid inimesed. Makrotasandil on see traditsioonilistes sektorites kaasa toonud väiksema nõudluse tööjõu järele, mistõttu töö osakaal SKPs on väiksem;
- väiksem ja lähitulevikus eeldatavasti veelgi vähenev nõudlus keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele.
Muutuvad vajadused oskuste järele on aga tihedalt seotud töökorralduse ümberkujundamisega, st muutuvad töötajate täidetavad tööülesanded ja nende täitmise viis. Selles valdkonnas toob digiteerimine praegu kaasa tööhõive järkjärgulise polariseerumise iseseisvalt töötamise võimaluse ja töötasude osas. St töökohad asuvad palga ja võimaldatava iseseisvuse jaotumise poolest suurema tõenäosusega kas skaala kõrgemas või madalamas osas, kusjuures kahe äärmuse vahele jäävate töökohtade hulk jääb aina väiksemaks. Samal ajal on märgata ka uusi suundumusi, mis tulenevad tööturu spontaansest kohandumisest. Kasvab nõudlus tööjõu järele, kes täidab teadmistepõhiseid ülesandeid, eeskätt kutse- ja tehniliste teenustega seotud töökohtadel. Niisuguste spetsialistide ülesandeid saab tavaliselt mobiilseid digiseadmeid kasutades täita kaugelt ja mis tahes ajal.
Selline paindlik töökorraldus pakub tavaliselt töötajatele suurt iseseisva töötamise võimalust ning võib parandada töökoha kvaliteeti, suurendada ning hõlbustada töö- ja pereelu ühitamist. Siiski tekitavad niisugused paindlikud töövormid ka ohte, kui töötajaid kohustatakse või nad ise tunnevad, et peavad olema pidevalt (24/7) kättesaadavad.
Tekivad killustunud ärimudelid
Muudes valdkondades on iseseisvalt töötamise võimalus teenuste digiteerimise tõttu vähenemas. Nii on see näiteks e-kaubanduse logistikakeskustes, kus luuakse väga rutiinseid töökohti. Töökorralduse niisuguste vormide puhul antakse töötajatele tavaliselt digiseadmete kaudu üksikasjalikud juhised näiteks selle kohta, missugune toode missugusesse kasti pakkida.
Digiteerimise edasised arengud on tõenäoliselt keerukad – traditsiooniliste ettevõtjate ja sektorite kõrvale ilmuvad idufirmad, väikeettevõtjad ja paindlikud töömeetodid. Seni ei ole selliste arengute mõju tööhõivele veel täiesti selge ega täpselt prognoositav. Seepärast kasvab hirm, et tööhõive määrad võivad väheneda, samal ajal kui ELi tööturul püsib oskuste nõudlusele mittevastavus. Kuna teavet saab väga väikeste kuludega jagada pikkade vahemaade taha ja väga paljude kasutajatega, võimaldavad digitaaltehnoloogiad ülimalt killustunud ärimudeleid. See vähendab vajadust jäikade, funktsionaalselt ja geograafiliselt terviklike ettevõttestruktuuride järele, millel on kindel töötajaskond, hierarhiad ja ruumid.
Niisugused suundumused võimaldavad ettevõtetel järjest enam kasutada paindlikke tööhõivevorme, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid. Üle ELi on füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal viimasel ajal oluliselt kasvanud eriti teenindussektoris, näiteks IKT, meedia ning haldus- ja tugiteenuste vallas. Sellised vormid nagu rahvahange, st internetiplatvormid, mis võimaldavad ettevõtetel avaldada tööülesannete pakkumisi, millele vabakutselised konkureerivad, toovad eeldatavasti kaasa füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ulatuslikuma leviku. Peale selle on niisuguste rahvahankeplatvormide töövõimalustega seonduv konkurents ülemaailmne, mis tähendab nende pakkujate konkurentsieelist, kelle asukohta iseloomustab madal elukallidus, väike tulumaksumäär ja madal sotsiaalkindlustuse tase.
Probleemiks on, et tööhõive mittestandardsete vormide jõuline kasv võib muuta väljakujunenud tööturuelemendid, nt töökaitse õigusaktid, töötervishoiu ja -ohutuse korraldus jne, osaliselt mõjutuks. Digiteerimisest põhjustatud uute ja mittestandardsete tööhõivevormide jõuline levik toob kaasa olukorra, kus aina suurem hulk töötajaid on väljakujunenud sotsiaalkindlustussüsteemidest, nagu töötus-, tervise- ja pensionikindlustus, kõrvale jäämas. Mõnes liikmesriigis on teema juba teravalt üleval. Koos tööhõivemäära üldise vähenemisega tähendab see aga väljakujunenud maksu- ja sotsiaalsüsteemide ( ka riigieelarve) tulude vähenemist. Neid süsteeme rahastatakse peamiselt palkadelt maha arvatud maksudest ning tööandja ja töötaja sissemaksetest, seepärast sõltuvad need standardse tööhõive suurest osakaalust.
EMSK kardab, et Euroopa on digitaalarengust tulenevateks põhjalikeks muutusteks halvasti ette valmistatud. ELil ja liikmesriikidel tuleb tegutseda, muuhulgas tuleb hoolikalt läbi mõelda maksusüsteemide reformid.
Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
Eelpool kirjeldatu tugineb Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee arvamusele „Digiteerimise mõju teenindussektorile ja tööhõivele seoses tööstuse muutustega”.
