Kaubanduskojas toimus 31. märtsil suurt huvi pakkunud infoüritus päikeseenergia tootmise teemal, mis leidis aset kaubanduskoja energiaefektiivsust edendava Euroopa Komisjoni kaasrahastatud STEEEP projekti raames.
Üritusel pälvis põhjalikku tähelepanu Andres Meesaku (Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon) esinemine, kes andis ammendava ülevaate sektori trendidest ja põhilistest aspektidest päikeseenergia tootmisel nii Eestis kui laiemalt. Muuseas, ta ise on üks esimesi elektrivõrku liidetud päikesejaama omanikke.
Valdkondlik turuliider Energogen OÜ juht Martin Lall rääkis ettevõtte pikaajalisest ja põhjalikust kogemusest päikeseenergia terviklahenduste pakkumisel ning jagas praktilisi nõuandeid nii praegustele kui ka uutele solaarenergia tootjatele.
Ettevõte Logistika Pluss OÜ, kes 2014. aastal võitis Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitli, jagas oma paari aasta pikkust praktilist kogemust päikeseenergia tootmisel ettevõtte uues logistikakeskuses. Põhjustest päikeseenergia tootmiseks sai mainitud keskkonnasäästu CO2 näol, regulatiivset survet energiakokkuhoiuks. Samuti tekitab roheline mõtteviis klientides/huvigruppides usaldust ja enda toodetud elekter aitab maandada energiahindade muutustest tulenevaid riske.
Esinejate ettekannetest jäi kõlama, et täna võiks kindlasti Eestis mõelda ja planeerida päikeseenergia tootmist rahuldamaks nii oma ettevõtte kui ka isiklike majapidamiste energiavajadust, samuti müüa energiat võrku. Kuna iga projekt on omanäoline ja tegu on mahuka investeeringuga, oleks huvi tekkides päikeseenergia tootmise vastu mõistlik esmalt nõu pidada hea eksperdiga, et arutada ettevõtte või hoone omaniku eesmärkide ja võimaluste üle ning teha vajaminevad tasuvuskalkulatsioonid. Planeerimisprotsessi alguses oleks hea arutada, kuhu oleks konkreetsel juhul võimalik ja soovituslik paigaldada paneelid, kas uuele või vanale hoonele, hoone fassaadile või põllule (välistamaks varjude tekkimist paneelidele, tagamaks paneelidele õige suund, st lõunasse +-15°, kaldekraad 35°–45°). Samuti on oluline see, kuidas on konkreetsel juhul võimalik kombineerida olemasolevaid toetusmeetmed, mis varieeruvad nii hoone asukohast (nt osad välistavad asukoha linnas) kui ka projekti detailidest (nt osad välistavad valmisoleva hoone) lähtuvalt.
Vaadates lähiaastatel kohalduvat regulatiivset raamistikku, on tendents hoonete efektiivsusele ja aina karmistuvate tingimuste suunas. Näiteks uusehitiste puhul kohaldub 2021. aastast nõue ehitada ainult ligi null või nullenergia hooned. Samuti lisandub 30 MW tootmisvõimsust uusehitiste näol, mis toodavad aastas 30 GWh elektrit.
Millal investeerida, kas tehnoloogiad on täna piisavalt head ja hinnad mõistlikud?
Tänane globaalne kumulatiivne päikeseenergia tootmisvõimekus on 233 GW ja möödunud aastal lisandus 55 GW tootmisvõimsust juurde. Sealhulgas 19 riigi päikeseenergia jaamades toodetakse üle 1% sisemaisest elektritarbimisest (nt Itaalias 7,9%, Kreekas 7,6%, Saksamaal 7%, kogu Euroopa Liidus 3,5%).
Meesaki sõnul langeb PV süsteemide hind 20–30%, kui globaalne tarnemaht (tootmismaht) kahekordistub, seega tänase kasvutempo juures „poolduvad“ hinnad iga 10 aasta järel (Swansoni seadus).
Mis puudutab tehnoloogiaid, toimub innovatsioon loomulikult jooksvalt. Olukorras, kus paneelide tavapärane tootlusgarantii on 30 aastat, siis soovides kasutada jooksvalt pigem uuemaid seadmeid, on võimalik juurde tellida näiteks tagasiostugarantii.
Eestis langeb õige suuna ja kaldega pinnale aastas ca 1100–1200 KWh/m² energiat, millest 85% langeb vahemikus aprillist oktoobrini. 1 kW (ca 6 m²) võimsusega optimaalselt paigaldatud päikeseenergia tootmisjaam toodab aastas 900–1000 kWh energiat.
Päikeseenergia süsteemi tasuvust selgitas Meesak kui investeeringu katmist rahavooga, mis omakorda jaguneb säästu ja elektrimüügi rahavooks. Esimene tähendab võrgust ostmata jäänud elektrienergia hinda koos ülekandetasude ja riiklike maksudega (kaetakse toodetava elektri tarbimisega kohapeal samavõrra võrgust vähem elektrit ostes). Teine elektrimüügi rahavoog tähendab kohapealsest tarbimisest ülejääva elektri müügist saadavat tulu, millele lisandub 12. aasta jooksul taastuvenergia toetus.
Pikaajalist investeeringut tehes on oluline valida usaldusväärne ja pika kogemusega päikeseenergia terviklahendust pakkuv ettevõte (kes saab pakkuda konsultatsiooni, tarnet, paigaldust ja hooldusteenust), et leida parim lahendus, vältida lihtsaid eksimusi (nt seadmete tüübid, võimekus jms) ning probleemide tekkides oleks võimalik saada kiirelt asendustoode või muud abi. Toetusmeetmetest on olulisemad investeeringutoetused PRIAlt ja KredExilt, taastuvenergiatoetus ja otseliin.
Väärtuslikku investeeringut on kindlasti oluline kaitsta kindlustusega nagu oma muud vara võimalike ootamatuste eest (ilmastik, vargus või tulekahju). Viimaseks tasub veel ära mainida, et esinejad avaldasid arvamust, et Eestis toodetud päikesepaneelid on igati konkurentsivõimelised ja ka hinnad ei erine välismaa tootjatest.
Lea Aasamaa
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
