Põlvamaa pakenditootja Cista AS on tegutsenud juba 24 aastat. 1992. aastal asutatud ettevõte tegeleb lainepapist, kartongist ja paberist pakendite tootmisega. Põhjus, miks me neist kirjutame, on see, et Cista on üks hea näide kontaktvõrgustiku Enterprise Europe Network’i eduloost.
Kaubanduskoda korraldas 2014. aastal visiidi Rootsi, millest Cista osa võttis. Visiit läks edukalt. Seda tõdes ka Cista tegevdirektor Vahur Käärik, kes jäi korraldusliku poolega väga rahule. Kääriku sõnul ei läinud nad Rootsi uisapäisa, vaid neil oli teatud kogemus juba olemas. Cista otsustas peale visiiti taas Rootsi naasta, et leida veel potentsiaalseid partnereid. Selle külastuse käigus õnnestus neil kohtuda kaheksa võimaliku koostööpartneriga. Üks Rootsi ettevõte, kellel on juba Eestis tegutsemisega kogemusi, otsustas alustada Cistaga koostööd. Omavaheline koostööleping sõlmiti möödunud kevadel.
Järgnevalt pisut lähemalt Cista tegemisest ja tulevikuplaanidest.
Cista ei erine sugugi teistest ettevõtetest. Küsimuse peale, mis teeb nende ettevõtte eriliseks, vastas Käärik üsna veendunult – ega tegelikult ei olegi midagi unikaalset. Teistmoodi on neil Kääriku sõnul aga see, et Cista püüab leida lahendusi kliendi pakendamisprobleemile – sellele, kuidas suurendada müüki, mil viisil oleks võimalik kliendi toodet muuta riiulil paremini nähtavaks, kuidas hoida pakendamisel aega kokku ning kuidas oleks toode transportimisel purunemise eest kaitstud. Selline on Cista teenindusprintsiibi eripära, mille on nad endale puust ja punaseks selgeks teinud. Võib ju arvata, et selline lähenemine on kliendi jaoks kallis, kuid Käärik kinnitas, et nende eesmärk ei ole kliendi taskust viimast raha ära võtta. „Kui kundel on hästi, siis läheb ka meil hästi. Meie üritame kanda kundet nagu muna lusika peal, et ta kindlalt seal püsiks ja ennast hästi tunneks,“ tõdes Käärik.
Kuigi Cista peab eelkõige oluliseks tuntust oma kodumaal, on neil ette näidata märkimisväärne kogemus eksporditurul. Nad on eksportimisega tegelenud juba ettevõtte algusaastatest alates. Välisturule minekud on tema sõnul toimunud justkui klassikalise äriõpiku järgi. Nad on oma tooteid müünud sihtriigis kohapeal, kasutanud agentide abi, loonud esinduse ning alustanud seal tootmist (nt Venemaa puhul). Cista ekspordib laias laastus 40% oma toodangust. Riigid, kuhu põhiline eksport toimub, on Soome, Rootsi, Läti ja Norra. On ka teisi riike. „Mõned üksikud n-ö kevadekuulutajad oleme ka Prantsusmaale ja Inglismaale saatnud, aga kõik oleneb tootest,“ ütles Käärik. Läbirääkimised käivad Rumeeniaga, kuid need on alles algusjärgus. Suurem rõhk välisturgudel on ikkagi suunatud Skandinaavia maadesse.
Nagu eespool sai mainitud, tegeleb Cista lainepapist, kartongist ja paberist pakendite tootmisega. Lisaks tavapärastele ja traditsioonilistele pakenditele on nad loonud nutipakendi – kasutajasõbralik, uudne, mõeldud kõigile. Esmalt on oluline, et toode ise mahuks pakendisse. Paraku näeb seadus ette, et tootele lisaks tuleb pakendisse panna ka 25 Euroopa Liidu liikmesriigi keeles olevad juhendid ja ohutusnõuded. See nõuab aga suurema pakendi kasutamist. Kuna juhendid peavad tootega kaasas olema, tekkis neil mõte panna kogu info pakendi peale, mitte sisse. Tänapäevased tehnoloogilised lahendused lubavad varasemalt paberkandjal olnud info paigutada hoopis „pilve“. See kõik on võimalik tänu NFC-tenoloogiale – NFC-toega mobiiltelefon tuleks asetada pakendil oleva märgisega kohakuti ning see võimaldab „pilve“ salvestatud materjaliga tutvuda. Cista viis nutipakendi arenduse veel edasi, lisades tooteinfo kuulamise võimaluse. See on eelkõige mõeldud just pimedatele klientidele. „On ju olemas ka pimedate kiri, mis on trükitud või õieti pressitud paberile, aga selle maht on piiratud,“ sõnas Käärik. Nii nad mõtlesidki, et 21. sajandi tehnoloogia on niivõrd võimekas, et lubab kasutada inimhäält, mis aitaks pimedatele kasutusjuhendid kättesaadavaks muuta. Lisaks võimaldab selline nutipakend kliendil ise valida, millist sisu ta lisaks kasutusjuhenditele vmt soovib pakendil kajastada.
Paraku ei ole nutipakend veel sellist populaarsust saavutanud. Tundub, et Cista on lihtsalt oma ideega veel pisut ajast ees. Kääriku arvates hakkab NFC-tugi ja tehnoloogia alles oma võidukäiku tegema. Seega ei oleks tema sõnul peatselt võimatu nutitelefoniga poelettidelt toote leidmine, infoga tutvumine (kasutusjuhendid jms) ning maksmine. Poeuksel olev sensor tuvastab poest väljumisel maksmise.
Rääkides tulevikust, on Cista lähiaja plaanid seotud uute masinate hankimisega. Turul olemine ja efektiivne tootmine eeldab Kääriku sõnul investeerimist rauda ehk uutesse pinkidesse. See on otsapidi seotud ka töökäte vähesusega. Uued pingid võimaldavad olemasolevatele töötajatele rohkem mahtu anda. Pikas perspektiivis püüavad nad edaspidigi tegeleda kartong- ja paberpakendi turul, täita endale seatud eesmärke ja visioone.
Soovime Cista ASile nende tegemistes edu!
Enterprise Europe meeskond Kaubandus-Tööstuskojas
