Atlandi-ülese ehk ELi ja Ameerika Ühendriikide kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega lõpulejõudmine ning lepingu sõlmimine ei ole lähiajal tõenäoline. Vastuseisu on mõlemal pool Atlandi ookeani. Vaatamata sellele on praeguseks, võrreldes näiteks aastataguse ajaga, asjad arenenud. Läbi on räägitud ja asjad on muutunud selgemaks nii mõneski valdkonnas. Meie avalikus meedias olen aga kohanud TTIP teemal kas lihtsalt eksitavaid või ekslikul eeldusel põhinevaid seisukohavõtte või ka sellist vastuseisu, mille alus on praeguseks juba ära langenud. Alljärgnevalt käsitlen, tuginedes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sellekohasele arvamusele, paari võtmeküsimust, milles nüüdseks on seis parem ja selgem kui läbirääkimiste varasemas etapis.
Standardid ja tehnilised normid
USA ja ELi standardimissüsteemid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Eelkõige ei kasutata USAs Euroopa ühtse turu sambaks olevat põhimõtet, mille kohaselt kehtib ühele tootele üks, kõikjal tunnustatud standard. Kui Euroopas võetakse vastu uus standard, siis sellega vastuolus olevad riiklikud standardid tühistatakse. USAs kehtivad turul samaaegselt erinevad standardid, mistõttu on ettevõtjatel, eriti VKEdel, keeruline mõista, milline standard sobib kõige paremini nende tootevalikuga. Läbipaistvuse suurendamiseks ja väikeste ettevõtjate toetamiseks on oluline luua klienditugi USA poolel, mis pakuks tugiteenust USA turule eksportida soovivatele ELi ettevõtjatele.
WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping, mis käsitleb toiduohutuse ning looma- ja taimetervise eeskirjade rakendamist, sisaldab ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud ka Lissaboni lepingus. See ei tohi olla läbirääkimiste objektiks ega tohiks seepärast olla kokkuleppe osa. EL on andnud lubaduse, et TTIP ei muuda kehtivaid toidualaseid õigusakte, EL säilitab piirangud hormoonide või kasvukiirendajate kasutamisele lihas ning, et TTIP ei muuda geneetiliselt muundatud organisme käsitlevaid ELi õigusakte.
Tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamine
Tollimenetluste lihtsustamiseks on tehtud järgmised ettepanekud: ühtse kontaktpunkti loomine mõlemal pool Atlandi ookeani; tõhusam kooskõlastamine rahvusvaheliste standardite alal ning kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi arendamine; andmete ühtlustamine ja vastavusse viimine ja vastavusse viidavate andmete hindamine; ühise tollikoostöö komitee vastutusala laiendamine, et see saaks tegutseda nn spetsialiseerunud tollikomiteena mitmes veel määratlemist vajavas valdkonnas ja teha eelotsuseid.
Säästev areng
Lepingusse lisatakse siduvad sätted tööõiguse põhireeglite kaitsmise kohta, nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste õigus ametiühingute moodustamise ja nende liikmeks astumise kaudu, sunniviisilise või kohustusliku töö kaotamine, lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine tööl ja kutsetegevuses. Täiendavalt lisatakse lepingusse osaliste kohustus tagada inimväärsed töötingimused ning töötervishoid ja tööohutus.
Keskkonnaaspektide osas on lepingusse, seoses kemikaalide ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemisega, lisatud kaubandust puudutav säte. Lisatud on sätteid, mille eesmärk on vältida või minimeerida kemikaalidest või jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Osapooled on võtnud kohustuse metsade säästvaks majandamiseks ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märkimisväärse negatiivse mõju vastastikuseks tunnustamiseks.
Investeeringute kaitse osas tuleb märkida, et EK on esitanud kirjaliku ettepaneku investeerimiskohtu süsteemi kohta, mis sisaldab menetluste reformi uue süsteemi loomiseks, et asendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise senine kord. See koosneb kahest osast: sisulised investeeringute kaitse sätted ning investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi toimimine. Ettepanek hõlmab ka sissejuhatavat osa, mis sisaldab investeeringute kaitse valdkonna määratlusi.
Esitatakse üksikasjalikumad määratlused mõistetele reguleerimisõigus, kaudne sundvõõrandamine ning õiglane ja võrdne kohtlemine. Asjaomased täpsustused teenivad lepingupoolte õigust reguleerida investorikaitset, kui seda nõuavad avalikkuse huvid.
On oluline, et kokkuleppes sisalduvad määratlused, eelkõige reguleerimisõigus, peaksid olema selged ja tagama riigi õiguse säilitada ja võtta kasutusele kõrged standardid, seda eelkõige sotsiaalse, keskkonnaalase ja tarbijakaitse osas, tagades samas investoritele asjakohase ja õiguspärase kaitse protektsionismi ja diskrimineerimise eest. Lisaks preambulile on sellekohane eraldiseisev artikkel lisatud ka lepingu põhiosasse.
Kõige märkimisväärsemad muudatused on tehtud vaidluste lahendamise korra menetluslikesse aspektidesse. Vahekohtusüsteem muudeti kohtuga kohtusüsteemiks, kus vaidlevate osapoolte määratud ajutised vahekohtunikud asendatakse kohtunikega püsivast nimekirjast, mille määravad lepinguosalised. Need uuendused muudavad selle institutsioonilisemaks süsteemiks. Kohtunike erapooletuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks on lisatud range tegevusjuhend. Lisaks luuakse kohtuotsuste hindamiseks apellatsioonikohus.
EK on loonud TTIPle pühendatud veebilehe, mis sisaldab teabelehti ja lugemissoovitusi, ELi seisukohavõtte (milles tutvustatakse ja kirjeldatakse Euroopa Liidu üldist lähenemisviisi küsimusele), ELi kirjalikke ettepanekuid (mis on Euroopa Liidu esialgsed õigusaktide ettepanekud TTIP raames käsitletavate teemade kohta) ning ELi pakkumist turulepääsuks teenuste valdkonnas.
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
