Juba pikki aastaid, eriti aga 2008. aasta majandus- ja finantskriisist alates, kostab eurotsoonist rääkides otsekui kaks erinevat mantrat – üks, et eurotsoon laguneb kohe-kohe, ja teine, et eurotsoon vajab tugevdamist, süvendamist, ühtset majandus- ja rahanduspoliitikat ning poliitilist juhtimist. Võime öelda, et Euroopa Komisjon (EK) tegutseb järjepidevalt riikide majandus- ja rahanduspoliitika ühtsemaks „tuunimise“ nimel. Kasutades selleks nii poliitilisi hoobi, millest mõned kannavad (minu subjektiivse arvamuse kohaselt) üsnagi sisukaugeid nimetusi nagu Euroopa poolaasta, kui ka reaalseid regulatiivseid samme. Praegugi on ringluses mitmed majandus- ja rahaliitu süvendavad poliitikadokumendid. Alljärgnevalt tutvustan lühidalt kolme värskemat üllitist.
1. Euroala välisesindatust käsitlev EK teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Tegevuskava euroala ühtsema välisesindatuse loomiseks rahvusvahelistel foorumitel“ ja nõukogu otsus, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis. See pakett on kavandatud 2025. aastaks soovitud eesmärkide (luua tihe ja toimiv majandus- ja rahandusliit) saavutamiseks vajalikest üksteist mõjutavatest ja tingimuslikest sammudest koosneva süsteemina. Neis dokumentides peetakse enesestmõistetavaks, et IMF on peamine institutsioon, mille suhtes tuleks euroala välisesindatust tugevdada ühisesindaja kohaga. Siis oleks euroala võimeline IMFiga neis küsimustes ühehäälselt suhtlema, milles ELi poliitika on suurel määral kooskõlastatud, täpsemalt majandus- ja eelarvepoliitika, makromajanduslik järelevalve, vahetuskursi poliitika ja finantsstabiilsus. Selleks soovib EK, et tema poolt kavandatud stsenaariumis võimalikult kiiresti kokku lepitakse. Kavandatud on, et aktsionäride nõukogus tutvustab euroala seisukohti eurorühma esimees, Rahvusvahelises Valuuta- ja Rahanduskomitees esindab euroala eurorühma esimees, IMFi direktorite nõukogus esindab euroala otse euroala ühe liikmerühma tegevdirektor niipea, kui on moodustatud üks või mitu liikmerühma, mis koosnevad ainult euroala liikmesriikidest (tegevdirektori valimine toimuks eurorühma esimehe ettepanekul, suulised ja kirjalikud avaldused tuleks täielikult kooskõlastada). Euroala laienemise korral tehakse vajalikud muudatused kooskõlas euroalasse mittekuuluvate riikidega ning kohendatakse esindatust vastavalt.
- Nõukogu soovitus riiklike konkurentsivõime komiteede loomise kohta euroalal. Ühes oma varasemas teatises majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta tegi EK ettepaneku konsolideerida euroala 2017. aasta alguseks. Esimene etapp oleks „teguse süvendamine“, mis algas 15. juulil 2015, ja seejärel tuleks euroala liikmesriikide majandusi lähendada, viies läbi põhjalikumad reformid (teine etapp – majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine). Esimese etapi üks põhielemente on majanduse juhtimise paremate vahendite loomine. Selle „parema vahendi“ hulka kuulub ka kõnealune nõukogu ettepanek, milles soovitatakse luua euroala liikmesriikides riiklikud konkurentsivõime komiteed (ja julgustatakse teisi liikmesriike looma sarnaseid organeid). Liikmesriike kutsutakse üles rakendama selles soovituses esitatud põhimõtteid ja EKl palutakse koostada 12. kuu pärast eduaruanne soovituse rakendamise ja sobivuse kohta, sealhulgas õiguslikult siduvate sätete vastuvõtmise vajalikkuse kohta. Komiteed jälgiksid asjaomase liikmesriigi konkurentsivõime arengut, eelkõige tegureid, mis võivad lühiajalises perspektiivis avaldada üleilmsete konkurentidega võrreldes mõju hindadele ja kaupade ja teenuste kvaliteedile. Komiteede pädevusalasse peaks kuuluma nii palgadünaamika kui ka mittepalgalised aspektid, tootlikkust suurendavad tegurid, investeeringutega seotud dünaamilised aspektid, innovatsioon ja majanduse atraktiivsus ettevõtjate jaoks. Komiteed analüüsivad ja hindavad asjakohaseid meetmeid ning koostavad poliitikasoovitusi, arvestades riikide eripära ja väljakujunenud tavasid. Nad annavad ka asjakohast teavet, toetamaks palgakujundusprotsesse riiklikul tasandil. Komiteed on struktuurselt sõltumatud ja funktsionaalselt iseseisvad liikmesriigi vastavatest asutustest. Nad peaksid konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega (nt riigi tasandi osalejad või osalejate rühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigi majandus- ja sotsiaaldialoogis), kuid ei tohiks esindada üksnes või peamiselt teatud sidusrühma arvamusi ja huvisid. Komiteed peaksid koostama aastaaruandeid. Tagamaks euroala ja ELi eesmärkide arvesse võtmise, kavatseb EK koordineerida komiteede tööd, korraldades konsultatsioone mõlema poole vahel nii aastaaruannete koostamise kui ka liikmesriikides toimuvate teabekogumismissioonide käigus. EK võtab neid aruandeid arvesse Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtavates analüüsides. Lühidalt öeldes tahetakse liimesriikides EK plaane edasikandvat süsteemi, et suurendada vajalike reformide omaksvõttu riiklikul tasandil.
- Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta. Selle üllitise väljakuulutatud eesmärgiks on integratsiooni tugevdamine euroala ja liikmesriikide tasandi vahel. Eesmärk on pakkuda võimalus aruteludeks euroala üle ja soovituste esitamiseks selle kohta enne riigipõhiste arutelude pidamist, tagamaks seda, et ühised väljakutsed oleksid riigipõhistes meetmetes täielikult kajastatud. Eelmise poolaasta tsükli puhul esitati euroala soovitused poolaasta lõpus, samal ajal kui riigipõhised soovitused. Selle dokumendiga esitatakse neli soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Soovitused on järgnevad: 1) kohaldada poliitikat, mis toetab majanduse elavdamist, edendab lähenemist, hõlbustab makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist ja parandab kohanemisvõimet; 2) viia ellu reformid, mis ühendavad endas järgmisi komponente: paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud, igakülgsed elukestva õppe strateegiad, tõhus poliitika, millega aidata töötutel tööturule tagasi pöörduda, tänapäevased sotsiaalkaitsesüsteemid ning avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenusteturud; 3) vähendada maksukiilu, eriti väikese sissetulekuga töötajate puhul, ja teha seda eelarveneutraalsel viisil, et soodustada töökohtade loomist, säilitada 2016. aastal üldiselt neutraalne eelarvepoliitika, nagu kavandatud; 4) vähendada 2017. aastal valitsemissektori võlga, et taastada eelarvepuhvrid, ja vältida samal ajal protsüklilisust, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, ning hõlbustada pankade viivislaenude järkjärgulist vähendamist ning täiustada ettevõtjate ja kodumajapidamiste suhtes kohaldatavaid maksejõuetusmenetlusi.
Kõik see kannab endas veendumust, et majandus- ja rahaliitu tuleks parandada ja süvendada. Komisjoni seisukoht on, et liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine on möödapääsmatu. Paraku kostavad aga järjest valjemini erinevatest liikmesriikidest ka need hääled, mis soovivad EList välja astumist, seda just halva pealesunnitud seadusandluse tõttu.
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKis
