Korruptsioon on levinud kogu maailmas
Hinnanguliselt läheb korruptsioon Euroopas (välja arvatud riigi rahaga seotud pettused) maksumaksjale maksma umbes 120 miljardit eurot aastas. See summa on peaaegu võrdne ELi aasta üldeelarvega, moodustades ühe protsendi ELi SKPst. Korruptsioon on liikmesriigiti väga erinev. Paljudes riikides esineb korruptsiooni avaliku ja eraelu kõigil tasanditel.
Korruptsiooni võib liigitada avaliku sektori korruptsiooniks, erasektori korruptsiooniks ja poliitiliseks korruptsiooniks, sõltuvalt sektorist, kus see ilmneb. Korruptsioon puudutab alati vähemalt kahte nõusolevat isikut ja nendevahelist ebaseaduslikku tegu. Korruptsiooni tüüpilised näited on altkäemaks nii selle aktiivses kui ka passiivses vormis, sealhulgas eelise pakkumine, andmine ja vastuvõtmine või palumine seaduslikule, ebaseaduslikule või ebaeetilisele tegevusele ärgitamisena, mis võib toimuda kingituste, laenude, tasude, nn abistavate (kõrval)maksete, auhindade (nn pistiseandmised) ja muude eeliste vormis, näiteks vähendatud maksud, viisad, teenused, sponsorlus ja annetused. Korruptsioon on paljudel juhtudel seotud muu ebaseadusliku tegevusega, näiteks hinnakokkulepete, pakkumismahhinatsioonide, rahapesu, ebaseadusliku rikastumise, väljapressimise ja pettusega. Korruptsiooni esineb ka vähem materiaalsetes tehingutes, nagu soosiklus ja onupojapoliitika riigiametnike ametisse nimetamisel, mõjuvõimu ja soodustustega kauplemine, klientelism, ebaeetilised puutumatuse, amnestia ja erastamisega seotud tavad, altkäemaksu andmine kohtu- ja politseiametnikele, erakondade rahastamine ja valimiskampaaniate mahhinatsioonid.
Reguleerimata või halvasti juhitud huvide konfliktid võivad põhjustada korruptsiooni, nt tulusaid ametikohti äriühingutes pakutakse endistele riigitegelastele (nn pöördukse-efekt) ilma ooteajata.
Euroopa Liidu korruptsioonist teatamise mehhanism
2011. aasta juunis tegi Euroopa Komisjon oma sammu korruptsiooniga tegelemisel ning selle vastu võitlemisel, võttes vastu ulatusliku korruptsioonivastase paketi. Loodi korruptsioonist teatamise ELi mehhanism. ELi esimene korruptsioonivastase võitluse aruanne avaldati 2014. aasta veebruaris. Edasised aruanded on kavas avaldada iga kahe aasta tagant. Selle esimese aruande eesmärk oli käivitada sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna laiem arutelu, et toetada korruptsioonivastaseid ettevõtmisi ja selgitada välja, kuidas Euroopa institutsioonid saavad aidata võidelda korruptsiooni vastu. Selle ühiskonna osalemise kontseptsiooni puhul juhindutakse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 13. Aruandes käsitletakse konkreetsetele liikmesriikidele iseloomulikke korruptsiooniprobleeme ja rõhutatakse üldiselt, et liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et võidelda korruptsiooni vastu, sest nad ei võta ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide asjaomaseid sätteid piisavalt üle, ei rakenda ega jõusta neid piisavalt.
Aruandega paralleelselt avaldati kaks Eurobaromeetri uuringut: eriuuring korruptsiooni kohta ja ettevõtlust käsitlev kiiruuring.
Uuringute peamised järeldused on järgmised (kõik esitatud suhtarvud viitavad uuringule vastanud ELi kodanike / ettevõtjate arvule):
– kolm neljandikku ELi kodanikest leiab, et nende riigis on korruptsioon laialt levinud. Kümnes liikmesriigis on see arvnäitaja suurem kui 90 %;
– enam kui pool eurooplastest arvab, et korruptsiooni tase on viimase kolme aasta jooksul
tõusnud;
– kolm neljandikku eurooplastest väidab, et nende riigis on altkäemaks ja tutvussidemete
kasutamine sageli kõige lihtsam viis teatavate avalike teenuste (nt tervishoiuteenuste) saamiseks;
– rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest arvab, et ELi institutsioonides esineb
korruptsiooni;
– rohkem kui pooled on seisukohal, et institutsioonid ei aita Euroopas korruptsiooni
vähendada;
– ligikaudu pool äriühingutest peab korruptsiooni ettevõtlusega tegelemisel probleemiks. Eriti
haavatavaks osutusid riigile kuuluvad äriühingud ja avaliku sektori äriühingud, sealhulgas maksu- ja tolliametid;
– enam kui pool kõigist äriühingutest leiab, et korruptsioon on riigihangetes laialt levinud
huvide konfliktide, läbipaistmatute tavade ja soosikluse tõttu. Linnaarengu, taristu-, ehitus- ja tervishoiusektori riigihangete projekte ja lepinguid peeti korruptsiooni suhtes eriti haavatavaks kõigil tasanditel.
OECD 2014. aasta detsembri aruanne näitab, et välismaise altkäemaksu määr püsib jätkuvalt kõrgena. Aruandes kirjeldatakse enam kui 400 aastatel 2009–2014 aset leidnud välisriigi riigiametnikele altkäemaksu andmise juhtumit. Altkäemaks moodustas keskmiselt 11% tehingu koguväärtusest ja paljud juhtumid olid seotud riigihangetega. Kaks kolmandikku juhtumitest leidis aset neljas järgmises valdkonnas: kaevandustööstus, ehitus-, transpordi- ja laondus- ning info- ja kommunikatsioonisektor.
Mida probleemiga peale hakata?
Mida selle probleemiga siis, lisaks teadvustamisele, karistusmeetmetele, läbipaistvuse suurendamisele, veel teha? EMSK pakub välja rea omapoolseid soovitusi alates ühtse ja tervikliku korruptsioonivastase Euroopa Liidu strateegia ja selle tegevuskava väljatöötamisest, rahvusvahelise korruptsioonivastase koostöö tugevdamisest kuni soovitusteni äriühingutele. Näiteks peaksid äriühingud, kes osalevad ELi riigihankelepingutes, esitama teavet oma omandiõiguse, sealhulgas ettevõttest tegelikult tulu saava isiku kohta. Suurettevõtjatel, kes osalevad riigihankelepingutes, peaks olema kehtestatud kindel altkäemaksu- ja korruptsioonivastane koodeks. EL peaks korruptsiooni eest hoiatava vahendina kasutama riigihangetest välistamist teatud ajavahemiku jooksul. Välistamist tuleks kaaluda eelkõige juhtudel, kui äriühing on mõistetud lõplikult süüdi õigusvastases tegevuses ja ta on jätnud kehtestamata ennetavad korruptsioonivastased meetmed. Süsteem peaks soosima äriühinguid, kes on ellu viinud reformid ja võtnud vastavad meetmed korruptsiooni vältimiseks. Ausameelsuse kokkulepete kasutamist tuleks edendada. Samuti on vaja pöörata rangemat tähelepanu riigile kuuluvate äriühingute ning riiklike haldusasutuste eetilisele tegutsemisviisile ja seaduskuulekusele nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda siis EMSK arvates.
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs
Eelpool kirjeldatu tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Korruptsioonivastane võitlus ELis: ettevõtjate ja kodanikuühiskonna mureküsimustele vastamine“.
EMSK lähtub oma korruptsioonikäsitluses ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist, mille üldise määratluse kohaselt on korruptsioon igasuguse võimu kuritarvitamine isikliku kasu eesmärgil.
