Euroopa Komisjon (EK) võtab võitlust rahapesuga ja sellega seonduvalt ka terrorismi rahastamisega tõsiselt. Põhjuseks on EK sõnul eelkõige sagenenud terrorirünnakud Euroopas ja terrorismi ohu kasv ning arusaam, et tänu tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenemisele ning globaalselt omavahel ühendatud rahandussüsteemile on lihtsam rahalisi vahendeid peita ja liigutada üle terve maailma. See muudab raha algupära tuvastamise väga keeruliseks ning rahapesijatel, terroristidel ja teistel kurjategijatel on lihtne oma jälgi peita. Selle takistamiseks on komisjon välja tulnud rahapesuvastase direktiivi muudatusettepanekutega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ). Lühidalt öeldes on muudatuste eesmärgiks vältida finantssüsteemi kasutamist terroristliku tegevuse rahastamiseks, hoida ära suuremahuliste rahaliste vahendite peitmine ning tagada äriühingute tegevuse suurem läbipaistvus, et ettevõtjate või teiste juriidiliste isikute tegelikud omanikud ei saaks varjuda peidetud identiteedi taha.
Direktiivis kavandatakse järgmisi muudatusi:
- ELi rahapesu andmebüroode volituste laiendamine ja nende koostöö hõlbustamine: rahapesu andmebüroode jaoks kättesaadava teabe ulatust laiendatakse. Nad saavad juurdepääsu panga- ja maksekontode keskregistritele ja kesksetele andmesüsteemidele;
- virtuaalvaluutade platvormide muutmine kohustatud üksusteks: virtuaalsete
vääringute väärkasutamise vältimiseks nähakse direktiivi muudatustega ette kaasata virtuaalvaluuta vahetamise platvormid ja nn rahakotiteenuste pakkujad rahapesuvastase direktiivi kohaldamisalasse;
- anonüümsete ettemaksekaartidega kaasnevate riskide vähendamine: direktiivi
muudatustega soovitakse minimeerida ettemaksekaartidega tehtavate anonüümsete maksete kasutamist, alandades identifitseerimise künnise 250 eurolt 150 eurole ja karmistades kliendi identifitseerimise nõudeid;
- suure riskiga kolmandate riikide kontrollimise tõhustamine: nendest riikidest pärit
rahavoogude suhtes peavad pangad tegema lisakontrolle (rakendama nn „hoolsusmeetmeid“);
- kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine, registrite avalikuks tegemine või selliste avalike registrite loomine;
- liikmesriikide registrite ühendamine;
- ametiasutustele kättesaadava teabe ulatuse laiendamine: direktiivi muudatustega nähakse ette, et nii olemasolevate kui ka uute kontode suhtes tuleks rakendada hoolsusmeetmeid.
Nii ei jää kontod, mida võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, avastamata.
Nende muudatuste tulemusena hakkavad liikmesriigid saama ja jagama olulist teavet selle kohta, kes on äriühingute või usaldusfondide tegelikud omanikud, kes kauplevad e-rahaga ja kes kasutavad ettemaksekaarte. Suund on suuremale avalikustamisele kõikide äriühingute ja usaldusfondide tegelike omanike kohta. EK loodab, et teabe avalikustamine peaks ka potentsiaalsetele maksudest kõrvalehoidjatele hoiatusena mõjuma.
Järgnevalt peatun lähemalt paaril eelnimetud eesmärgil. Esiteks, mida tähendab „lisada kohustatud üksuste loetellu nii virtuaalvaluutade vahetusplatvormid kui ka rahakotiteenuse pakkujad“. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane regulatsioon nõuab kohustatud isikutelt nii oma klientide kui ka teatavate teiste isikute, kes ei ole nende kliendid (nt kasusaavate omanike), tundmist ning nende rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotuse ohu hindamist. Sel eesmärgil peavad kohustatud isikud koguma, töötlema ja salvestama isikuandmeid ning mõnikord jagama vastavat teavet avalik-õiguslike asutustega (nagu rahapesu andmebürood). Samuti on neil kohustus rakendada ennetavaid meetmeid ning teatada kahtlastest tehingutest. Kuna senini ei olnud ei virtuaalvaluutade vahetusplatvormid ega rahakotiteenuse pakkujad direktiivi mõjualasse haaratud, siis nüüdsest peavad nad arvestama uute lisanduvate kohustustega. Neil, nagu pankadel jt kohustatud isikutel, tuleb asuda oma kliente ja nende kasusaavaid omanikke nii identifitseerima kui saadud teavet jagama.
Rahapesu andmebüroode volituste laiendamine. Eelkõige soovitakse parandada rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele pangakontode kohta. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada liikmesriikidele nõue seada sisse automaatsed tsentraliseeritud mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti panga- ja maksekontode omanikke tuvastada. See võimaldaks liikmesriikidel valida, kas seada sisse keskne register, mis sisaldab panga- ja maksekontode omanike tuvastamiseks vajalikku teavet ja tagab riiklikele rahapesu andmebüroodele ning rahapesu- ja terrorismi rahastamisega võitlevatele ametiasutustele täieliku ja kiire juurdepääsu registris sisalduvale teabele, või luua muud tsentraliseeritud mehhanismid nagu keskne andmete otsingusüsteem, mis võimaldab saavutada sama eesmärgi.
Kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine. Praegu kehtib nõue, mille kohaselt tuleb kohustatud isikul (nt pangal) tuvastada äriühingust kliendi kasusaav omanik, kui viimasele kuulub äriühingus osalus 25% pluss üks aktsia või omandiõigus enam kui 25% ulatuses. Muudatustega vähendatakse seda künnist 10% teatud tüüpi üksustes, mille puhul on olemas rahapesu või maksudest kõrvale hoidumise oht. Samuti asutakse nõudma kohustatud isikutelt nende olemasolevate klientide (usaldusfondide, muude juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste, nt fondide) kasusaavate omanike süstemaatilist kontrollimist.
Direktiivi muudatustega laiendatakse kohustatud isikute ringi ja suurendatakse nende kohustusi.
Kuid need muudatused on olulised mitte ainult kohustatud isikutele, vaid kõikidele ettevõtetele. Tasub teada ja silmas pidada, et direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud koguma ja avaldama teavet äriühingute jt juriidiliste isikute (nt fondid) kasusaavate omanike kohta (ka meil Eestis on käimas kasusaavate omanike registri loomise ettevalmistus).
Komisjon on kavandanud direktiivi muudatuste ülevõtmise ajaks 1. jaanuari 2017. On selge, et see tähtaeg on ebarealistlik. Võimalik varasem rakendumise aeg võib olla 1. juuli 2017. Selleks ajaks peaksid ELi kõikides liikmesriikides vastavad tegelikke omanikke kajastavad registrid töötama ja rahapesu andmebüroodel olema ligipääs ükskõik kelle pangakonto andmetele.
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
