Jaanuari keskpaigas jõustusid mitmed välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati oluliselt kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Selleks, et ettevõtjad saaksid hea ülevaate jõustunud muudatustest ja nendega kaasnevatest võimalustest, korraldasime jaanuaris huvilistele samateemalise seminari.
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on Eesti majanduse üheks probleemiks üha suurenev tööjõupuudus. Selles osas on suureks abiks välistööjõu palkamine. Seni oli ettevõtjatel rangete piirangute tõttu keeruline palgata kolmandatest riikidest kvalifitseeritud tööjõudu, kuid Palts usub, et jõustunud muudatustega muutub olukord oluliselt paremaks.
Siiski on Paltsi hinnangul veel kolm teemat, millega tuleb järgnevatel aastatel kindlasti edasi tegeleda. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata välistööjõudu toetavale keskkonnale. Heaks näiteks on siin keeleoskusega perearsti leidmine. Aga üle ega ümber ei saa ka sobiva lasteaia või kooli leidmisest. Keskkond peab toetama välismaalaste integratsiooni kui see on kohane – keeleõppe võimaluste pakkumine, kohalikega võrgustamine jne. Teiseks tuleb sihipärasemalt tegutseda selle nimel, et Eestisse õppima tulnud välistudengid leiaksid siin endale rakenduse. Välistudengid õpivad Eestis tavapäraselt kolm kuni viis aastat, mille jooksul õpivad nad eesti keelt ning kohanevad siinsete tavade ja kultuuriga. Eesti peaks seda kõrgelt haritud ressurssi ära kasutama. Kolmandaks peab tulevikus veelgi vähendama bürokraatiat, mis kaasneb elamislubade taotlemisega. Nende teemadega tegelevad mitmed riigi- aga ka muud asutused edaspidigi.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles seminaril, et välismaalaste seaduses olevate nõuete täitmise eest ei vastuta enam riik, vaid iga üksikkodanik. See tähendab, et riik ei kontrolli, kui kaua välismaalane siin viibib. Väärkasutusi kontrollitakse eelkõige riskianalüüsiga. Kuigi Annuse sõnul on suur töö paremuse poole nüüdseks tehtud, tuleb muudatusi kindlasti veel. „Alati saab ju paremini,“ ütles ta.
Seminaril andsid siseministeeriumi esindajad põhjaliku ülevaate jaanuaris jõustunud muudatustest. Oluline on märkida, et välismaalaste seaduse muudatused puudutavad ainult kolmandatest riikidest (st väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajaid. Muudatuste hulgas on ka mitmed meie ettepanekud. Näiteks kadus nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendus Eesti keskmise palga maksmise kohustusega. Lisaks said suurinvestorid ehk välismaalased, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaluse taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastati sisserände piirarvu alt.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu enam ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes. Lisaks anti välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas. Oluliselt laiendati ka hooajatöö tegevusalasid. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisandusid sellesse loetellu majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmise ning metsandusega seonduvad tööd.
Muuhulgas leevendati välismaalasi puudutavaid sotsiaalsemaid piiranguid. Näiteks ei saanud varem Eestisse tööle tulnud välismaalane oma abikaasat ja peret enne kaasa võtta, kui oli siin töötanud vähemalt kaks aastat. Nüüd saab seda teha kohe, kui välismaalane Eestisse tööle tuleb. See muudatus aitab oluliselt kaasa töötaja Eestis kohanemisele.
Seminaril tutvustas politsei- ja piirivalveameti esindaja 1. märtsist käivituvat elamislubade nõustamisteenust, mis on mõeldud nii välismaalastele, tööandjatele kui teistele, kes soovivad saada infot ja abi välismaalaste elamislubade jms seonduvatel teemadel.
Suurima aplausi pälvis seminaril Leonardo Ortega, kes tegi oma ettekande suurepärases eesti keeles. Leonardo on tänaseks Eestis elanud, õppinud ja töötanud neli aastat. Nüüd töötab ta EASi juures Work in Estonia projektijuhina. Seminaril rääkis Leonardo oma kogemusest Eestisse tulemisel, milliste takistuste, probleemide, aga ka rõõmudega, on ta silmitsi seisnud. Tööandjapoolsest kogemusest rääkisid Bigbanki personalijuht Agne Sokolov ja Move My Talent’i juht Laura Salu. Bigbanki kogemusest oli pikemalt juttu ka jaanuari Teatajas.
Nagu iga teema puhul, on ka siin järjepidevus oluline. Kindlasti jätkame tulevikus nii välismaalaste teemadel kaasarääkimist kui ka ettevõtjate kogemuste tutvustamist.
Epp Joala
Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht
