05.11.2014
Alustan subjektiivse kõrvalepõikega. Näib nii, et kui Brüsselis räägitakse ettevõtlusest, siis tehakse seda kuidagi vabandavalt, stiilis, et „Küll on piinlik, et ettevõtjad kasumit ka saavad, aga sellegipoolest on esmatähtis solidaarsus ja sidusus ja sotsiaalsus jne …“. See, mitte retoorika, vaid selle taga seisev suhtumine mõjub mitmeti. Ühelt poolt ei pruugi paljudes riikides ettevõtlusega alustamine olla üldsegi mitte lihtne, teisalt annab see vägagi positiivse fooni igasugusele sotsiaalsele ettevõtlusele.
Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) käivitas oma sotsiaalse ettevõtte projekti, et määratleda poliitilised ideed, võimalikud konkreetsed meetmed ja poliitikasoovitused. Järgnevalt tutvustangi sotsiaalseid ettevõtteid puudutavaid EMSK tähelepanekuid ja soovitusi.
EMSK peamised tähelepanekud
EMSK on välja toonud, et täheldada võib tõsist huvi sotsiaalsete ettevõtete vastu ja nad on üha enam nähtavad. Siiski on teadlikkus veel väga väike ja nende mudeleid, professionaalsust ja väärtusloomet ei tunnustata ega mõisteta.
Teiseks oleks vaja täpsustada sotsiaalse ettevõtte määratlust. EMSK soovitab mõiste ja mudelite selgitamisel mõiste asemel kasutada pigem ühiste omaduste järgmist kirjeldust:
- vastandina kasumlikele eesmärkidele peamiselt sotsiaalsete eesmärkide omamine, millega luuakse üldsusele või selle liikmetele sotsiaalseid eeliseid;
- tegutsemine peaasjalikult mittetulundusühinguna, mille kasum põhimõtteliselt reinvesteeritakse, mitte ei jagata seda eraaktsionäridele ega omanikele;
- mitmekesiste õiguslike vormide ja mudelite olemasolu: nt ühistud, vastastikused ühingud, vabatahtlikud ühingud, sihtasutused, tulundus- või mittetulundusühingud; sageli on erinevad õiguslikud vormid kombineeritud ning mõnikord need muutuvad vastavalt vajadusele;
- (tihti üldist huvi pakkuvaid) kaupu ja teenuseid pakkuva ettevõtjana tegutsemine, millega
sageli seondub tugev sotsiaalse kaasatuse element; - tegutsemine sõltumatute üksustena, kus olulisel kohal on osalemise ja kaasotsustamise
(töötajad, kasutajad, liikmed), valitsemise ja demokraatia (esindus- või avatud demokraatia) aspekt;
tihti pärinetakse mõnest kodanikuühiskonna organisatsioonist või ollakse sellega seotud.
Veel tähelepanekuid sotsiaalsetest ettevõtetest
Üksikutes liikmesriikides rakendatakse riiklikke toetusprogramme, kuid mitmes liikmesriigis leiab rohkem tegevusi aset kohalikul tasandil.
Ilma kõigi tasandite (ELi, riikliku, piirkondliku, kohaliku tasandi) avaliku sektori asutuste selge poliitilise tahte ja vastutuseta ei suudeta avada seda liiki ettevõtte täielikku potentsiaali.
Sotsiaalse ettevõtte kasvuks vajaliku ökosüsteemi osad on Euroopas ja liikmesriikides juba olemas, kuid need tuleb kokku liita ja asetada sidusasse, poliitikavaldkondi ühendavasse raamistikku.
Parimate tavade tutvustamine on ülitähtis Euroopa sotsiaalsete ettevõtete ringkonna innustamisel ja ülesehitamisel, aga see peab sisaldama ka riikidevahelise ülekandmise aspekti. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb arendada ka toetusprogramme ja kohast rahastamist käivitamisjärgseks ja laienemisetapiks. Seepärast tuleb sotsiaalse ettevõtte toetust kujundada olelusringi ja tervikliku käsitluse alusel.
Oluline käsitlemist vajav valdkond on avaliku sektori asutuste, erasektori ja sotsiaalsete ettevõtete suutlikkuse suurendamine sellistes valdkondades nagu tunnustamine, sotsiaalse mõju mõõtmine, investeeringuvalmidus, ettevõtte käivitamine, ettevõtlusprogrammid jne. Suuremat tähelepanu tuleks osutada sotsiaalsetele tulemustele ja mõjule ning need peaksid täiendama majandusaruandlust rohkemates aruannetes. Tunnustada tuleks sotsiaalmajandusettevõtete rolli töökohtade loomisel, liikmesriigid peaksid omavahel jagama sotsiaaldialoogi mudeleid ja tagada tuleb inimväärsed töötingimused. Õigusraamistiku ühtlustamise järele puudub vajadus. Pigem tuleks komisjoni kaardistava uuringu tulemusi kasutada kogemuste vahetamisel ja inspiratsiooni pakkumisel. Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni poliitika peavad olema paremini seotud.
EMSK põhilised poliitikasoovitused
EMSK soovitab luua Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava, võttes vastu Euroopa sihtasutuste, ühingute ja vastastikuste ühingute põhikirja. Samuti soovitatakse käivitada suutlikkuse suurendamise programmid, et toetada ja lihtsustada sotsiaalset innovatsiooni. Koostada tuleks juhised liikmesriikidele uute riigihanke-eeskirjade ja sätete rakendamise kohta selles valdkonnas.
Lisaks tuleks integreerida sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalmajandusettevõtted Euroopa väikeettevõtlusalgatusse Small Business Act. Ka peaks koguma ja tutvustama sotsiaalsele ettevõttele enim sobivaid finantslahendusi ja finantsökosüsteemi. Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee soovitab ka tunnustada ja toetada sotsiaalmajandusettevõtete panust tööhõivesse ja nende rolli sotsiaaldialoogi osalistena ja edendada sotsiaalset ettevõtlust hariduse igal tasandil.
Komitee arvates tuleks pidada esmatähtsaks edasisi uuringuid ja peegeldada sotsiaalseid ettevõtteid paremini riiklikes statistikakogumikes, et suurendada arusaamist, tunnustamist ja nähtavust.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
