EESTI

Euroopa uudised: Ringmajandusest. EMSK vaade

17.12.2014

Euroopa Komisjon (EK) küsis tavapäraselt, nagu ikka oma väljatöötatavate ettepanekute osas, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) arvamust teatise kohta „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks”. Ehk teisisõnu küsis komisjon arvamust ringmajanduse ja VKEde kohta.

Mis on ringmajandus?
Alljärgnevalt tutvustangi EMSK arvamuses just VKEsid puudutavaid seisukohti. Alustades küll sellega, mis üldse on EK käsitluses ringmajandus. Ringmajanduse kontseptsioon on vastandiks lineaarmajanduse kontseptsioonile („ammutame-toodame-kasutame-viskame ära”). Eesmärk on hoolitseda selle eest, et toodete lisandväärtus säiliks võimalikult kaua ja et nende komponente oleks võimalik paremini tootmiseesmärgil taaskasutada, järjest vähendades jäätmete teket ja kõrvaldamist ning keskkonnakoormust. Väidetavalt raisatakse lineaarse protsessi „kaevandamine-tootmine-tarbimine-jäätmed“ lõpuks 60–80% ressurssidest. See ei ole enam jätkusuutlik.

Ringmajandus tähendab suuri muutusi kõiges. Nii tootjate, töötajate, tarbijate ja kodanike hoiakutes kui ressursi- ja toorainekasutuses, tootearenduses, turu- ja ettevõttemudelites. Üheks põhiküsimuseks on − kuidas muuta jäätmed ressursiks. EK nägemuses tähendab ringmajandus keskkonnasäästliku kasvu mudelit. See nõuab kultuurilist muutust ja suuri investeeringuid tehnoloogia, hariduse, korralduse ja uute ametiprofiilide alase koolituse valdkonnas, uusi rahastamismeetodeid ja asjakohast poliitikat.

Ettepanekud
Mis siis on kõiges selles VKEde roll, kuidas ja mida tuleks teha? EMSK leiab ja pakub välja järgmist: VKEde vabatahtliku keskkonnaauditeerimise katsemeetodi tugevdamine ja üldine levitamine, et kontrollida ELi toetuste abil keskkonnatehnoloogiaid ökodisaini ja protsesside valdkonnas koos võimaliku ELi ökomärgise andmisega (nt ökomärgis II);

Krediidile juurdepääsu parandamine: suurendada looduskapitali rahastamisvahendit (NCFF); luua spetsiaalsed tagatissüsteemid mikro- ja väikeettevõtjatele kiire ja lihtsa ligipääsu tagamiseks laenudele, mikrokrediidile, riskikapitalile ja energiatõhususe vahendite erasektori poolsele rahastamisele, mida tuleb rakendada kogu ELis;

Mikro- ja väikeettevõtjate keskkonnainnovatsiooni rahastamine: lihtsustada VKEdele programmi Horisont 2020 ning fondide ERF, EMKF, LIFE ja EAFRD raames pakutavate uute vahendite kasutamist ELi innovaatilisteks näidiskatseprojektideks. Seda hästi määratletud ja piiritletud piirkondades, nt ökoinnovaatilisi lahendusi tutvustavates eeskujulikes näidispiirkondades (nt targad linnad, territoriaalsed klastrid, vabatsoonid).

Ettevõtlusalase koolituse ja ettevõttes juhendamise meetmete laiendamine: eelistada digivahendite abil ning Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja tulevase Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse toel pakutavat ettevõttesisest koolitust ja lähikonna mikro- ja väikeettevõtjate ametiorganisatsioonide juhendamist ELi rahastamisel, kasutades valitud projektide jaoks Erasmus+ ja COSME programmi;

Materjali, komponentide ja vahetoodete ringturu loomine: käivitada ringlus-eBay platvorm, mis pakub rohelistele ja sotsiaalmajanduse valdkonna mikro- ja väikeettevõtjatele lihtsustatud ja turvalist ligipääsu ning mille aluseks on tehnilis-regulatiivsetel standarditel CEN-CENELEC-ETSI ja ISO põhinev vahetus.
Loomulikult vajab fundamentaalne muutus kogu majanduses uusi töökohti ja kutseoskusi. Juba mitu aastat on räägitud „rohelistest töökohtadest“, kuid jutu tasandist eriti palju kaugemale jõutud ei ole. Ka EMSK leiab, et olemasolevad meetmed ei ole piisavad praegu „roheliste oskuste“ alal valitsevate puudujääkide kaotamiseks. Ei teata, vähemasti mitte laialdaselt, missugused need rohelised kutseoskused ja töökohad üldse võiksid olla. EMSK hinnangul võiks ka paremate statistikauuringute huvides toimuv roheliste kutseoskuste ja töökohtade parem määratlemine võimaldada selgemaid analüüse ja sihipärasemaid prognoose. Seda nii uute ametiprofiilide kui ka ümberõppimise osas.
EMSK leiab, et struktuurifondide ja innovatsioonivahendeid, aga ka EIP roheliste mikrofinantseeringute vahendit võiks ja peaks kasutama just rohelise tööhõive edendamiseks, iseäranis siis, kui suunata need väikeettevõtjatele ja sotsiaalmajandusele.

P. S. „vahend“ siin ja paljudes poliitikadokumentides tähendab rahastamiskanalit.

Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja EMSKs