19.11.2014
Alljärgnev tugineb Euroopa Komisjoni (EK) teatisel „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT). Hetkeseis ja tulevikuväljavaated“.
Selle programmi eesmärk on vähendada bürokraatiat ja regulatiivset koormust, lihtsustada ja parandada õigusaktide väljatöötamist ning kvaliteeti. Samuti soovitakse, et poliitikaeesmärke oleks võimalik saavutada ja ELi õigusaktidest kasu saada kõige väiksemate kuludega ja minimaalse halduskoormusega. EK kinnitab, et vaatab REFITi raames pidevalt ja süstemaatiliselt läbi kõik ELi õigusaktid, et selgitada välja koormus, ebakõlad ja ebatõhusad meetmed ning määrata kindlaks parandusmeetmed.
Teatises antakse ülevaade REFITi rakendamise praegusest olukorrast ja identifitseeritakse uued meetmed. Tutvustatakse seda, kuidas EK tugevdab horisontaalseid reguleerivaid vahendeid: mõju hindamist, hindamisi ja sidusrühmadega konsulteerimist. Käsitletakse ka seda, kuidas ELi institutsioonid, liikmesriigid ning ettevõtlussektori ja kodanikuühiskonna sidusrühmad täidavad igaüks oma rolli. REFITi raames võetavad meetmed – ettepanekute tagasivõtmine, muudatused ja õigusaktide kehtetuks tunnistamine – toovad (EK väitel) hästi esile ELi tasandi õigusaktide võimalikud eelised: kui 28 erineva liikmesriigi meetmed asendatakse ühe ELi meetmega, siis lihtsustab see regulatiivset keskkonda ettevõtete ja kodanike jaoks.
Komisjoni võetud meetmed
See teatis ei ole esimene. Ka eelmisel aastal andis EK oma bürokraatiavastasest tegevusest teada. 23 ettepanekust, mida EK siis kohustus esitama lihtsustamise ja regulatiivse koormuse vähendamise tagamiseks, võeti 2013. aastal vastu kaks ja 2014. aastal on kavas vastu võtta veel 15 ettepanekut. Komisjon on juba esitanud olulised äriühingutega seotud lihtsustamisettepanekud. Nende seas on näiteks ELi standardse käibedeklaratsiooni kehtestamine ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse parandamine, mis ootavad seadusandja otsust.
Pärast parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist kiitis EK ametlikult heaks 53 menetluses oleva ettepaneku tagasivõtmise. Komisjon otsustas jätta praegusel ametiajal esitamata mitu töös olnud asja. Need olid seotud järgmiste valdkondadega: juuksurite tööohutus ja -tervishoid, luu- ja lihaskonna vaevused, keskkonnas leiduv tubakasuits ning kantserogeensed ja mutageensed ained.
Samuti valmistab EK ette nende õigusaktide kehtetukstunnistamist, mis hõlmavad ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist, koostööd toidualastes küsimustes, terasestatistikat, rahapesu andmebüroode koostööd ning raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamist.
Alustatud on toimivuskontrolle jäätmeid, lindude ja nende elupaikade kaitset (Natura 2000), reisilaeva ohutust ning üldisi toidualaseid õigusnorme käsitlevates õigusvaldkondades. Need loovad aluse edasiseks lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse, sealhulgas aruandlusnõuete, vähendamiseks.
Toimivuskontrolli käigus uuritakse raammääruse peamisi põhimõtteid ja rakendamist. Keskendutakse asjakohasusele, ELi lisaväärtusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele. Hõlmatud on ka toiduga kindlustatuse aspektid. Toimivuskontroll on näide EK ja liikmesriikide ühise hindamistegevuse kohta.
Toiduvaldkonna kohta veel niipalju, et väljatöötamisel on andmebaas ELi ja siseriiklike märgistusnõuete kohta. See peaks aitama toidukäitlemisettevõtjatel kiiresti kindlaks teha, milliseid nõudeid nende suhtes kohaldatakse.
Täiendavaid algatusi rakendatakse interneti paremaks kasutamiseks, ikka selleks, et lihtsustada ja parandada regulatiivsete nõuete rakendamist, millest saaksid kasu haldusasutused, ettevõtjad ja tarbijad. Tuginedes praeguseks internetimüügis valdavaks saanud energiamärgistamise kogemusele, uuritakse samalaadse lähenemisviisi kasutamise võimalusi toidualase teabe esitamiseks tarbijatele.
Tarbijatele mõeldud toidualast teavet käsitlevad õigusaktid hõlmavad erandeid, lihtsustatud korda väikeste koguste ja jaemüüjate jaoks ning paindlikkussätteid, mis võimaldavad liikmesriikidel kohandada märgistusnõuded VKEde erivajadustele. Lihtsustatud kord tähendab, et näiteks võib toitumisalane teave põhineda üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi tehtaval arvutusel, vältides kallist laboratoorset analüüsimist. Muu hulgas on õigusaktidega ette nähtud igal kalendriaastal üks ühtne kuupäev uute meetmete kohaldamiseks. Kõik see peaks lihtsustama ja parandama õigusaktide rakendamist.
Seadusandja võetud meetmed
Alates 2013. a oktoobrist on seadusandja (parlament ja nõukogu) võtnud vastu mitu lihtsustamist ja koormuse vähendamist käsitlevat ettepanekut: kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva muudetud direktiiviga lihtsustatakse tunnustamismenetlusi ja lihtsustatakse teabele juurdepääsu; uus riigihankeid käsitlev õigusraamistik sisaldab meetmeid, millega muudetakse riigihange lihtsamaks ja vähendatakse halduskoormust ning soodustatakse elektroonilisi riigihankemenetlusi. Uue määrusega sõidumeerikute kohta vähendatakse halduskoormust ja parandatakse nõuete täitmist satelliitnavigatsioonisüsteemide ja kontrolliasutustega ühendatud digitaalsete sõidumeerikute abil jm.
EK leiab, et need ettepanekud peaksid oluliselt vähendama VKEde kulusid. Väärtpaberite siseturuga seotud prospekti ja avalikustamisnõuete lihtsustamist käsitleva määruse abil saavutatav kokkuhoid on näiteks 20 % ehk vahemikus 20 000–60 000 eurot prospekti kohta. Õigusaktidega digitaalsete sõidumeerikute kohta kaasneks kulude vähenemine 20 % ehk kokku 415 miljonit eurot.
Siintoodu on vaid osa REFIT programmist , ja muide, leidub märkimisväärseid näiteid selle kohta, et liikmesriigid ei kasuta ELi õigusega pakutud lihtsustamise võimalusi või suurendab siseriiklik reguleerimine koormust valdkondades, mis ei kuulu otseselt ELi õigusaktide reguleerimisalasse. Nii on see näiteks toiduohutuse valdkonnas, kus ei kasutata alati väikeettevõtetele võimaldatavat lihtsustatud korda, kaupade autoveo valdkonnas, kus mõned siseriiklikud nõuded ELi õiguses reguleerimata valdkondades suurendavad väikeste äriühingute regulatiivset koormust, ja äriühingute raamatupidamisnõuete valdkonnas. EK leiab, et VKEd saaksid märkimisväärset kasu, kui liikmesriigid kasutaksid lubatud paindlikkust täielikult ära.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
