03.12.2014
Alljärgnev põhineb Euroopa Komisjoni teatisel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Muudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava”. See hõlmab kümmet meedet, millega „visandatakse uus poliitika selliste vahendite loomiseks ja kasutamiseks, mille abil käsitleda eelkõige kaubandustasandil intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tegevusi ja seda läbi rahavoost lähtuva käsitluse“. Et üleüldse aru saada, millest jutt käib, tuleb esmalt selgitada, mis on „kaubandustasand“ ja mis on „rahavoost lähtuv käsitlus“. „Kaubandustasandi“ mõistet kasutab direktiiv 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning see on aluseks tsiviilõiguse teatud õiguskaitsevahendite kasutamisele. ELi teistes õigusaktides, (ja ka liikmesriikides, sh Eestis) kasutatakse „kaubandustasandiga“ sarnaseid mõisteid nagu „äriline iseloom”, „kaubanduslik eesmärk”, „otsene või kaudne majanduslik või kaubanduslik tulu” ja „ärilisel eesmärgil kasutamine”. Kui nüüd intellektuaalomandi õiguste rikkumine toimub kaubandustasandil ehk ärilisel eesmärgil, on õiguskaitsevahendina võimalik näiteks väidetava õigusrikkuja kinnis- ja vallasvara ennetav konfiskeerimine, sealhulgas ka õigusrikkuja pangakonto ja muu vara külmutamine.
Euroopa Komisjon (EK) tunnistab, et kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumise probleemi ulatust on keeruline hinnata. Näiteks registreeriti ELi tasandi statistika kohaselt 2012. aastal üle 90 000 juhtumi, mil toll pidas intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluse tõttu kauba ELi välispiiril kinni. Umbes 70% nendest juhtumitest oli seotud posti- ja kullerteenustega. Lihtsalt öeldes on tegu kauba võltsimisega. Kokku peeti kinni peaaegu 40 miljonit kaubaartiklit, mille samaväärsete ehtsate toodete hinnanguline väärtus on pisut alla miljardi euro. Näiteks on Ühendkuningriigi hinnangul 81% võltskaupadest seotud organiseeritud kuritegevusega. Selle riigi arvutuste kohaselt teeniti sellise illegaalse tegevusega ebaseaduslikku tulu üle 100 miljoni euro, kuid kui arvestada seaduslikele ettevõtjate saamata jäänud otsest tulu, maksudena laekumata tulu, kaotatud töökohti ja võltsimisega võitlemise kulusid, on see summa pea viis korda suurem (470 miljonit eurot). Intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete levitamise ja müügi majanduslik tasuvus on nii suur, et stiimul ei kao kuhugi. Arvestades sellise tegevuse arengu ja sellest kasu saamise kiirust, peab EK äärmiselt oluliseks, et toimiksid täpsed avastamise süsteemid ja kiiresti rakendatavad ennetavad meetmed. Siin tulebki mängu „rahavoost lähtuv käsitlus“ (follow the money principle), st eelkõige tuleb tõkestada õiguserikkumisest kasu saamist.
Kavandatavad meetmed
Kuigi EK dokument kannab nimetust „tegevuskava“, on pigem tegemist kavandatavate meetmete üldise kirjelduse, mitte konkreetse tegevuskavaga. Ja oluline on ka see, mida kavas ei ole – Euroopa Komisjon ei planeeri tegevuskavaga uusi õigusakte.
Kavandatavad meetmed on aga järgmised:
1. Suurendada tarbijate, töötajate ja klientide teadlikkust. Kuna probleemiks on, et tarbijad, eriti noored ei taju, millist kahju võib intellektuaalomandit rikkuvate kaupade soetamine ja tarvitamine tuua, on teadlikkuse suurendamine esmase tähtsusega. Siia alla peaksid kuuluma kampaaniad, mille eesmärgiks on suurendada inimeste ja eelkõige noorte teadlikkust majanduslikust kahjust, mida kaubandustasandil toime pandav intellektuaalomandi õiguste rikkumine endaga kaasa toob, aga ka võimalikust ohust, mida võltstooted endast tervisele ja ohutusele kujutavad. Samuti need kampaaniad, milles tuuakse välja kasu, mida saab tarbija intellektuaalomandi õigusi järgiva toote kasuks otsustades, ja millega lihtsustatakse selliste toodete kättesaadavust.
2. Õiguste valdaja vastutus tarneahela terviklikkuse tagamisel. Komisjon soovib tagada kogu tarneahela kindluse ja hoida ära sellesse võltskaupade sattumise. Komisjon planeerib meetmeid, mis on suunatud kogu tarneahelat hõlmavale hoolsuskohustusele. Kogutud teabe põhjal plaanitakse välja töötada ELi hoolsuskohustuse süsteem, esmalt edendades selle süsteemi vabatahtlikku kasutamist.
3. Rahavoo jälgimine: dialoogid asjaomaste sidusrühmadega, et hoida intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted internetist eemal. EK aitab töötada välja vabatahtlikud vastastikuse mõistmise memorandumid, mida peaksid rakendama ettevõtjad omavahelistes kokkulepetes, et vähendada internetis kaubandustasandil toime pandavatest intellektuaalomandi õiguste rikkumistest saadavat tulu.
4. ja 5. Toetada VKEsid intellektuaalomandi õiguskaitsel. Probleemiks on, et vaidlusmenetluste kalliduse ja keerulisuse tõttu hoiduvad innovatiivsed väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) sageli oma intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas olulistest patentidest tulenevate õiguste kaitsmisest. See võib viia turu kuritarvitamiseni suuremate konkurentide poolt.
Komisjon kavatseb analüüsida riiklikke algatusi, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi tsiviilõiguslikke õiguskaitsemenetlusi VKEde jaoks, eelkõige väiksemate kohtuvaidluste menetlust, koostab aruande ja kaalub võimalikke meetmeid selles valdkonnas. Komisjon avaldab sellekohase rohelise raamatu.
6. Tagasimaksmise süsteemid – tarbijatele mõeldud meede. See annab tarbijaile võimaluse vaidlustada makstud teenus või kaup ja selle eest mitte maksta, sest nad ei oleks seda ostnud, kui nad oleksid teadnud, et see ei ole ehtne. See aitab võidelda pettuse vastu, kuid aitab ka saavutada seda, et tarbijad, kes tahtmatult ostavad võltstooteid või -teenuseid, ei peaks nende eest maksma või saavad taotleda hüvitamist. Selliste süsteemide abil on võimalik piirata võltsijate ebaseaduslikku tulu.
7. Koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel.
8. Riiklike ametiasutuste koolitamine ühtsel turul.
9. Näha riigihangete korraldajatele ette kohustus kontrollida, kas riigihanked hõlmavad intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tooteid. Komisjon kavatseb töötada välja ja avaldada riiklike ametiasutuste jaoks juhendi parimatest tavadest, et hoida ära võltstoodete hankimine.
10. ELi intellektuaalomandi poliitika parem jälgimine ja suunatus. Komisjon avaldab iga kahe aasta tagant ELi intellektuaalomandipoliitika majandusliku mõju kohta aruande, mida võib kasutada tõhusama järelevalvevahendina ELi uue intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika jaoks.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
