19.05.2015
Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Tööstuspoliitika Euroopa klaasisektoris“.
Euroopa – suurim taaraklaasi tootja maailmas
Aastal 2012 oli Euroopa Liit maailma suurim klaasitootja. Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli siis rohkem kui 33 miljonit tonni. Toodangu väärtus – ca 35 miljardit eurot. 2013. aastal jagunes klaasisektor järgmiselt: taaraklaas 20 278 000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 095 000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 664 000 tonni, tarbeklaas 1 108 000 tonni, eriklaas 670 000 tonni. Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 200 000, kaudselt aga enam kui 500 000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud peamiselt üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Praeguseks aga on sektori tootmine märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris, kus mainitakse kukkumist 20 protsenti. See tähendab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu. Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks.
Euroopa klaasitööstuse allakäik
Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning Euroopa Liidu väliste tootjate suuremast konkurentsist, võib täheldada järgmisi suundumusi: Lehtklaasi sektoris on ELis lõpetanud tootmise 12 tehast 62st. Samas ehitati naaberpiirkondades (kus on odavam tööjõud, energia, tooraine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumine) ajavahemikul 2008–2012 üheksa uut tootmisobjekti ja 2016. aastaks on kavas ehitada veel 16. Mõned neist (nt Alžeeria) seavad sihiks Euroopa Liidu turu.
Euroopas ei ole ehitatud ühtegi uut taaraklaasi tehast, kuid väljaspool Euroopat on teatatud 13 uuest tootmisüksusest. Kannatada on saanud ka klaaskiu sektor. ELis on kokku üheksa tootjat, kellest üks lõpetas tootmise ja kõik teised on restruktureerimise käigus alates 2008. aastast vallandanud 45 protsenti oma töötajatest. Klaasnõude sektoris on samuti olnud restruktureerimisi ning kristallitööstus on kaotanud palju VKEsid ja töökohti (nt Böömimaal ja Muranos).
Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused:
Ehitussektoris on lehtklaasi sektori kontsernidel ülemaailmsed investeerimisstrateegiad. Strateegiates on prioritiseeritud investeeringud väljapool Euroopat, peamiselt vähese nõudluse tõttu ELis. Peale selle paigutatakse sektoris investeeringud sinna, kus võib põhjendatult eeldada potentsiaalset kasvu ja ettevõtlussõbralikku tootmiskliimat.
Autotööstuse klaasisektoris dikteerivad investeeringute asukoha peamiselt autotootjad. Lähedus autotootjatele on logistilistel põhjustel otsustav tegur.
Taaraklaasi sektoris investeeritakse igal aastal keskmiselt 610 miljonit eurot. Lähedalasumise nõude tõttu on taaraklaasi tootmine kohalik tööstus, mis on seotud toiduaine- ja joogisektoriga, samuti ravimisektoriga (enam kui 50 protsenti klaaspudelitest ja -purkidest tarnitakse 300 km raadiuses asuvatele klientidele). Siiski avaldavad konkureerivad materjalid sellele turule tugevat survet.
Klaasnõude ja tarbeklaasi sektoris tehakse enamik investeeringuid väljaspool Euroopat, kuna kulude surve on äärmiselt suur. Seda olukorda halvendavad suured impordikogused Aasiast ja Lähis-Idast.
Klaaskiud-armeerimisvõrgu sektor on tõeliselt globaalne ja pidevalt silmitsi dumpinguga (nt Hiina), mistõttu on investeeringute asukoha küsimus väga kulutundlik.
Mida siis teha?
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et vaja oleks luua jätkusuutlik klaasisektori tööstuspoliitika, mis tugevdaks Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet.
Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele: 1. Energia kõrge hind Euroopas (nt 37 protsenti lehtklaasi tootmiskuludest) ja kliimapoliitikaga seonduv mõju sellele energiamahukale sektorile. ELi keskkonnaalaste õigussätete rakendamise kumulatiivsed kulud, mis sellegipoolest ei taga võrdseid tingimusi konkurentidega väljaspool Euroopat ega finantstoetust vajalikeks kohandusteks, eelkõige VKEdele.
2. Parem õigusloome ja prognoositav õiguskeskkond, mis toetaksid pikaajaliste otsuste tegemist.
3. Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu.
Üheks võtmeküsimuseks on energia. Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 protsenti, samas kui tootmine kahekordistus). Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses on väga piiratud. Kasvuhoonegaaside temaatika on samuti väga oluline. Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 protsendilist kasvu lehtklaasi sektoris võrreldes 2009. aasta hindamisega. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. EMSK peab õigeks, et klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline kaitse peab tagama, et väikseima kasvuhoonegaaside heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Pakendi-ja jäätmepoliitikaga tuleks edendada ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris. Tuleb võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. EMSK leiab, et Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil.
Lehtklaasi sektoris aitaks akende energiamärgistuse kiire arendamine. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal.
Seega eelneva kokkuvõtteks – Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. VKEdele avalduv mõju vajab eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
