26.06.2015
Alljärgnevas on allikana kasutatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikku arvamust „Euroopa koostöö energiavõrkude valdkonnas“.
Lähiaastatel saab energiavõrkude arendamisest meie kõigi jaoks eluküsimus. Tänapäeva tsivilisatsioon põhineb energial ja selle kasutamisel. Elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrgud on Euroopa elektrisüsteemi selgrooks. Võrgud aga rajati ajastul, mil domineeris lähenemine, et tootmine tuleb kohandada tarbimisele (pakkumine ja nõudlus) ja mitte vastupidi. Võrguoperaator pidi kohandama tootmise ja tarnimise tarbimise kõikumistele, et tagada pidev tasakaal elektrienergia tootmise ja tarbimise vahel. Lõpptarbijale tarniti „ülevalt-alla” loogika põhjal tsentraliseeritult toodetud ning jaotusvõrgu (kõrge- ja ülikõrgepingevõrgu) kaudu edastatud elektrienergiat. Esimesed kõrgepinge- ja ülikõrgepingeliinid ehitati kõigepealt välja tsentraliseeritud tootmisjaamade jaoks esmalt (sõltuvalt riigist) soojusenergia, siis hüdroenergia ja seejärel paljudes riikides tuumaenergia tootmiseks.
Olukord Euroopas on muutunud
Praeguseks on aga olukord Euroopas (väidetavalt) pöördumatult muutunud. Seda nii tootmise kui tarbimise poolelt. Tootmise poolelt on lisandunud ja, mõnes riigis senist tootmist asendamas, detsentraliseeritud energiatootmine taastuvatest energiaallikatest. Prantsusmaal ja Saksamaal, aga ka Itaalias ja Hispaanias on 95 protsenti sellistest tootmisrajatistest juba ühendatud elektrijaotusvõrku. Järjest enam on tekkimas ka nn tootvaid tarbijaid (prosumer). See toob aga endaga kaasa muutused tootmisjaamade paiknemises: uued tootmiskohad, mis on tavapäraste tootmisjaamadega võrreldes rohkem hajutatud ja ei kattu varasematega.
Tuule- ja päikeseenergia tootmine toimub harilikult peamistest tarbimiskeskustest eemal. Näiteks Saksamaal on Põhjamerel ja Läänemerel toodetud tuuleenergia transport lõunas asuvatesse tarbimiskeskustesse suur väljakutse. Kuna praegu puuduvad piisavad ülekandevõimsused, tuleb taastuvenergia tootmist mõnikord piirata. See aga tähendab materjali ja raha raiskamist. Tarbimise poolelt näeme nii elektrienergia uute kasutusvaldkondade arengut (kliimaseadmete laialdane levik, elektrooniliste seadmete, mobiiltelefonide ja muude rakenduste jne kiire kasv) kui elektrienergia kasutamisega seonduvaid muutusi, eelkõige transpordisektoris (elektrisõidukid). Lisaks andmekeskused ja serveripargid.
Arvesse tuleb võtta tarbimise tipptunde, mis seonduvad suurte erinevustega ilmastikutingimustes. Riikides, kus kasutatakse elektrikütet, langevad tarbimise tipptunnid ekstreemsete ilmastikuoludega perioodidele. Prantsusmaal ületas tarbimine 2012. aasta veebruari lõpus 102 GW, mis tähendab 30protsendilist kasvu võrreldes kümme aastat varasema ajaga. Üha sagedasemad kuumalained ja kliimaseadmete üha laialdasem kasutamine põhjustavad tarbimise tippkoormust. See võib tekitada tootmisprobleeme. Näiteks Lääne-Euroopas kattub energiatarbimise tippkoormus talviste külmaperioodide ja suviste kuumaperioodidega, st kõrgrõhuperioodidega, mida iseloomustab eelkõige tuulepuudus. See ei ole oluline juhul, kui tuulest toodetud elektrienergia moodustaks ainult mõne protsendi kogutoodangust, kuid selle energiaallika osatähtsuse kasv muudab olukorda.
Veel näeme erinevate sotsiaalsete, kultuuriliste ja geograafiliste tegurite ning ilmastikutingimuste koosmõju. Näiteks on õhtuse tarbimise tipptunnid erinevad tingituna naaberriikide elustiili ja harjumuste erinevustest. Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias või Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas ja Poolas ei sööda õhtust samal ajal. Prantsusmaal suureneb nõudlus külmade ilmade korral: tarbimise tipptund on eriti külmadel talveõhtutel kella seitsme paiku. Samas sõltub Saksamaa eelkõige tuuleenergia tootmisest, Hispaanias seevastu saabub tarbimise tippkoormus suvel keskpäeval kella ühe paiku seoses kliimaseadmete kasutamisega. Kõik see kokku tähendab, et kõigub nii elektrienergia tootmine kui tarbimine. Kui eksisteeriksid töökindlad salvestusmehhanismid või võimsused, oleks probleem lahendatud. Paraku nii ei ole.
Võimalikud lahendused
Väidetavalt ei taga ükski teadaolevatest salvestamisvõimalustest suuremahulist tööstuslikku rakendust veel vähemalt järgmise 10 aasta jooksul. Üle jääb – juhtida energiavooge st võrkude küsimus. Me oleme situatsioonis, kus detsentraliseeritud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal suureneb, prosumerite arv kasvab, see aga muudab energiatarnijate ülesandeid ja vastutust, samuti jaotus- ja ülekandevõrkude suhet. Loodav energialiit ja riikidevaheliste ühenduste rajamine või tugevdamine ja tihendamine toob kaasa üha suurema omavahelise seotuse ja suurendab võrkude olulisust. Seega on jaotusvõrgud tulevikus üha tihedamalt omavahel ühendatud ja üha keerukamad, hõlmates üha arvukamaid tootmisallikaid ja ühendades üha mitmekesisemaid ja pidevalt muutuvaid tarbimismustreid. Elektrivoo suunda on võimalik ka vastupidiseks muuta, st jaotusvõrgust ülekandevõrku, juhul kui kohalik tootmine ületab oluliselt tarbimist. Võib eeldada, et praegu elektri ülekandevõrke häirivad probleemid, eelkõige ülekoormuse juhtimisel, võivad peagi mõjutada jaotusvõrguettevõtjate igapäevast tegevust.
Lisaks võrguühendusega seotud küsimustele on oluline elektrisüsteemide juhtimise küsimus ning muutunud olud sunnivad leidma uusi juhtimisvahendeid. Üks vahend on tarbimise reguleerimine, teisteks on arukate võrkude arendamine ning arenevad ka energia tootmise ja salvestamise viisid.
Kui jutt on tarbimise võimalikust reguleerimisest, siis küsimuseks on, kuidas seda teha. Üheks ja siiani valdavalt kasutatud võimaluseks on nõudlusreageeringu mõjutamine hinna kaudu. See tähendab teatud rajatise või kasutajarühma tegeliku tarbimise vähendamist teatud ajahetkel. See võimaldab tasandada tarbimise tippkoormust ja üldisemalt ühtlustada koormuskõverat. Võib aga juhtuda, et hinnaerinevustest tulevikus ei piisa. Artikli autori küsimusele, et kas Euroopa Komisjon plaanib ettenähtavas tulevikus asuda normatiivselt reguleerima elektrienergia tarbimist, komisjoni asepresident ja energialiidu eest vastutav volinik Maroš Šefčovič paraku ei vastanud.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
