04.06.2014
Euroopa Liidu tulevikust ja võimalikest arengutest räägitakse viimasel ajal palju. Täiesti selgelt on siin nii isikutel, ettevõtetel, institutsioonidel kui riikidel omad seisukohad. Järgnevalt tutvustan mõningaid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ettepanekuid ELi järgmiseks õigusloomeperioodiks.
Ettepanekud on suunatud eelkõige majandus- ja rahaliidu tugevdamisele. Esimese sammuna soovibki EMSK tugeva majandus- ja rahaliidu väljakujundamist, mis tugineks järgmistel sammastel:
• rahandus- ja finantssammas, sh ELi juhitav täieõiguslik pangandusliit, et luua üleeuroopaline kapitaliturg, kaitstes samas maksumaksjaid liigse riskimise ja kontrollimatu maksejõuetuse eest;
• majandussammas, mille raames võetakse arvesse liikmesriikide üha suurenevat omavahelist sõltuvust nii makro- kui ka mikrotasandil, et tugevdada otsustusprotsessi majanduspoliitikas,
• sotsiaalsammas, et võtta asjakohaselt arvesse majanduslike kohanduste sotsiaalseid tagajärgi;
• poliitiline sammas, sh suurem vastutus ja demokraatlik õiguspärasus, et parandada usaldusväärsust ja usaldust.
Euroopa järgmise õigusloomeperioodi tegevuskavas tuleks koheselt allkirjastada ja rakendada tõeline majanduskasvu, tööhõive ja stabiilsuse pakt, et edendada majanduse taastumist ja luua tingimused võla tagasimaksmiseks (Euroopa New Deal). See kava peaks sisaldama vähemalt järgmiseid punkte:
• Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi emiteeritavad eurovõlakirjad (osaliselt juba käivitatud projektivõlakirjadega), suurendamata riikide võlakoormust. Võlakirjade eesmärgiks on rahastada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja projekte taristu-, tervishoiu-, haridus-, linnauuendus- ja keskkonnasektorites ning üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Sellised Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi sihipärased meetmed on signaal, et EL on aktiivselt võtnud endale kohustuse parandada erainvesteeringute finantskeskkonda.
• Liikmesriikide avaliku sektori investeeringud, sh sotsiaalsesse sektorisse, et täiendada ELi avaliku sektori investeeringuid ühiste kokkulepitud parameetrite süsteemi kaudu, mis peaks koos õigete struktuurireformidega edendama ka erainvesteeringuid.
• Kokkuhoiupoliitika leevendamine või ajutine peatamine kriisi ajal, sest kokkuhoiupoliitika on majanduslanguse, nõudluse vähenemise ja töötuse suurenemise üks peamisi põhjusi ning on majanduse taastumist edasi lükanud. Teisisõnu tuleb tagada üleminek üksnes kokkuhoiult ühistele reformidele, mis võimaldavad jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja suuremat tootlikkust.
• Majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas kokkulepitud lisameetmed, mis kaasatakse esimese ja teise majanduse juhtimise paketi ja fiskaalkokkuleppe rakendamisse.
• Euroopa poolaasta parem rakendamine. Teel majandusliidu poole on nelja aasta eest algatatud Euroopa poolaastal asendamatu roll liikmesriikide majanduse lähenemises ja kohandamises. Seda tuleb õigesti rakendada ning see peaks olema läbipaistvam ja nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus ja osalus tuleb tagada nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil.
• Asjakohane vastavus riiklike reformikavadega. Juhtimine on äärmiselt tähtis. Eriti see, kuidas riiklikud ametiasutused selles suunas töötavad ning selgelt tuleks esile tõsta seda, milliseid muudatusi vajaduse korral nõutakse. Kõik sidusrühmad peaksid läbi vaatama riiklike reformikavade elluviimise, sh riiklike ametiasutuste kvaliteedi aspektist ja Euroopa Komisjon peaks nende elluviimist hoolikalt jälgima.
• Liikmesriikide täielik vastutus. Poolaasta protsess on praeguses vormis ikka veel liiga tehnokraatlik, mis pärsib selle elluviimist. Protsessi tuleks kaasata riikide parlamendid, kes poolaastat põhjalikult arutaksid, samuti sotsiaalpartnerid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.
Rahanduspoliitikas tuleb täiendada Euroopa Keskpanga pädevust, et viia see võrdsele tasemele teiste, väljaspool Euroopat ning Euroopas väljaspool ELi ja euroala asuvate keskpankade pädevusega. See võimaldaks Euroopa Keskpangal muu hulgas toimida viimase instantsi laenuandjana ja võrdse osalisena rahvusvahelistes foorumites, arvestades samas ka panga täielikku autonoomiat. Euroopa Keskpangale tuleb tagada täielik suutlikkus võimaliku likviidsuskriisi ärahoidmiseks. EMSK peab õigeks riikide makro- ja mikromajandusliku taseme ühtlustamist. Selleks tuleks lähendada riikide majandussüsteeme, sh maksusüsteeme.Ka kasutades solidaarsusvahendit (st teatavat hüvitusfondi). Isegi kui see nõuab aluslepingu muutmist, saab sellest vahendist ilmselt keskpikas perspektiivis majandusliku hüvitamise mehhanism, et tasakaalustada euroala riikide majanduslikke erinevusi ja nad majanduslikult integreerida. See võiks lõpuks saada euroala ühiseelarve osaks. Sel eesmärgil võiks kasutada ka struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi.
Makro- ja mikromajanduslikus poliitikas on vaja euroala jaoks ühist otsustamise meetodit poliitilistes põhiküsimustes. Euroala ei saa endale lubada ühise rahaga jätkamist, säilitades samal ajal liikmesriikide eraldiseisvad majanduspoliitikad. Seetõttu tuleb need integreerida, muu hulgas ka Euroopa Keskpanga töö hõlbustamise nimel.
Ümberjaotusmehhanism asümmeetriliste šokkide korral
Vastutuse põhimõtet (mitte ainult riikide vaid ka kodanike) ei tohi lahutada solidaarsuse põhimõttest. Seetõttu tuleks piiratud ajaks võtta kõige haavatavamate elanikerühmade heaks konkreetsed meetmed. See vastutus hõlmab kõiki kodanikke ja riike.
Samamoodi tuleb hakata liikuma euroala asjakohase oma eelarve suunas, mis oleks kõigile ühiste eeskirjadega. See on ainuke viis minna üle ühisele fiskaalpoliitikale ja leevendada edaspidi ette tulevaid šokke. Selle rahastamise võib ette näha näiteks sihipärase maksuga, finantstehingumaksuga (tingimusel, et see laieneks kogu euroalale), süsinikumaksuga või ajutiselt maksebilansi ülejäägist, mis ületab 6 %, ning lõpuks ühiste võlakirjade emissiooniga.
Riigivõlg
Tuleks luua mehhanism, mis riikide vastutust võlakohustuste eest ära võtmata, ei jätaks seda finantsspekulatsioonide meelevalda. Riigivõlga võiks hoida järk-järgult konverteerituna maksimaalselt kuni 60% osani või 60% ületavas osas konsolideeritud võla kontol ja seda teenindaksid proportsionaalselt eri liikmesriigid. Teise võimalusena võiks valitsusvahelise lepingu abil luua euroala ajutise ühise lühiajalise riigivõlakirja fondi, mis võimaldaks emiteerida euroala lühiajalisi võlainstrumente ja kaotaks seega euroala valitsuste likviidsuskriisi riski.
Nagu näha liigutakse kõigi nende ettepanekutega ühes suunas – ühtse(ma) Euroopa Liidu poole. Silmapiiril on paistmas föderatiivne Euroopa Liit.
Reet Teder
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja EMSKs
