11.03.2015
Tartu Ülikooli (TÜ) energiatõhusa ehituse tuumiklabor pakub ettevõtetele hoone piirete soojusläbivuse modelleerimist. Labor on välja arendanud 2D lõplike elementide meetodil baseeruva detailse analüüsimetoodika, mille eeliseks on analüüsi kiirus ja täpsus.
Piirete liitekohtade soojusläbivuse (külmasildade) täpsel arvestamisel on hoonete energiatõhususe seisukohast järjest suurem roll. Uue toote vastu võiksid huvi tunda eelkõige standardseid lahendusi kasutavad maja- või majakomponentide tootjad, kes saavad oma sõlmi arhitektile või lõppkliendile koos täpsete soojusläbivuse andmetega kvaliteetsemalt esitleda. Aruanne koostatakse standardist EVS EN 10211 lähtuvalt ja on kasutatav kõikide Euroopa partnerite jaoks.
Samuti nõustab labor nii väikeseid kui suuri ettevõtteid olemasolevate tootmishoonete renoveerimisel ja uute ehitamisel, et saavutada suurim energiatõhusus ja hea sisekliima.
Labori teenusteks on:
• Dünaamiline hoonesimulatsioon, TRNSYS, EnergyPlus.
• Päikesekütte- ja PV süsteemide simulatsioon.
• Hoone energiabilansi arvutused ja vajaduse/tootmise optimeerimine.
• Soojusliku mugavuse analüüs, standard EN 15251.
• Insolatsioonianalüüs.
• Õhuvoolude modelleerimine, loomuliku ventilatsiooni analüüs.
• Hoone energiavajaduse ja sisekliima seire.
• Projektide nõustamine.
Passiivmaja on ennast tõestanud ka Eesti kliimas
Energiatõhusatest hoonetest on räägitud palju, kuid tõendusmaterjali selle kohta, kas Eesti kliimas see ennast ka ära tasub on vähe. TÜ energiatõhusa ehituse labor on andurite abil kaks aastat viieminutiliste intervallidega jälginud 280-ruutmeetrise elumaja energiatõhusust ja keskkonnamõju. Järeldus: maasoojuspumba, päikeseenergia kollektorite ja päikesepaneelidega ning maksimaalselt sooja pidava karbiga maja, mis päikesepaneelidega toodetud elektrit ka elektrilevi võrku müüs, tähendas omanikule esimesel kasutusaastal energiakulutusi suurusjärgus 1,1 eurot ruutmeetrile (kokku 309 € aastas). Samuti ei emiteerinud hoone peaaegu üldse süsinikdioksiidi.
Eesti jaoks on ühe hoone selline energiatõhusus esmakordne, mis tõestab, et passiivmaja on võimalik ehitada ka meie kliimas. Passiivmaja ehitusmaksumus on ca. 15% kallim kui tavamaja ehitus, kuid arvestades energiahinna jätkuvat tõusu tasub see investeering ennast kindlasti ära.
Tootmishoonete energiatõhusus ja sisekliima
Tootmishoonetel töötlevas tööstuses ja põllumajandussektoris, kus on palju katusepinda, on hea võimalus kasutada ära päikesekütte lahendusi tootmise energiaga varustamiseks just omatarbeks mitte niivõrd võrku tagasimüümiseks. Olgu selleks siis näiteks pagaritööstused, kus on vaja palju eelsoojendatud vett, piima- ja juustutööstused või siis teised töötleva tööstuse hooned, kus on võimalik saavutada meie kliimas ca. 30% energia kokkuhoid kasutades päikesekütte lahendusi.
Suureks probleemiks paljude tootmishoonete puhul on hoone sisekliima. Talvel liiga külm ja suvel liiga palav (põhjus võib olla näiteks selles, et hoones olevad tootmisseadmed eraldavad hulgaliselt soojust, hoonesse sisenev päikesekiirguse hulk, akende paigutus jne). Ka selliste probleemide lahendamisel saab energiatõhusa ehituse tuumiklabor abiks olla olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete ehitamisel. Hoolikalt läbimõeldud ehitusprojekt tagab suure energia kokkuhoiu tulevikus.
Toetusvõimalused uute lahenduste kasutuselevõtmiseks
Seda juttu lugedes tekib ettevõtjal kindlasti küsimus, kust saab rohkem teavet energiatõhusa ehituse tuumiklabori teenuste kohta ja palju see kõik maksab? Väga head võimalust ettevõtete ja TÜ energiatõhusa ehituse tuumiklabori koostööks pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooniosaku toetusmeede. Uute energiasäästlike lahenduste kasutuselevõttu tootmises toetab ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) läbi oma erinevate toetusmeetmete (Vaata ka: www.pria.ee).
EAS Innovatsiooniosakute toetusmeede
Innovatsiooniosak on EASi pakutav toetusmeede ettevõtetele, kellel on tekkinud arengutakistus, mille lahendamisele saab kaasa aidata teadus- ja arendusasutus, sh TÜ. Soodustamaks selliseid kontakte, pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalust taotleda 80% toetust arengutakistuse ületamiseks kuni 4000 euro ulatuses, millele lisandub 20% omafinantseering. Toetust saab taotleda väike- või keskmise suurusega ettevõte, kel pole eelnenud aasta jooksul olnud lepingulist sidet TÜga.
Innovatsiooniosaku abil saab ettevõtja koostöös ülikooli katselaboritega uurida innovaatilisi lahendusi, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi uute tehnoloogiate kohta, viia läbi tootearendusprojekte jpm. Täiendavat infot innovatsiooniosaku meetme ja tingimuste kohta: www.eas.ee/et/ettevotjale/ettevotte-arendamine/innovatsiooniosakud/uldist
Täiendavat infot TÜ energiatõhusa ehituse tuumiklabori kohta: www.tuit.ut.ee/et/energiatohusa-ehituse-tuumiklabor
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut nõustab ja aitab koostööpartneritel ettevalmistada projektitaotlusi toetuse taotlemiseks. Huvi korral võta julgelt ühendust!
Vahur Valdna
Arendusprojektide juht
TÜ Tehnoloogiainstituut
Tel: 5698 1612
E-post: vahur dot valdna at ut dot ee
