18.06.2014
Asi on energias. Järgnev põhineb ühel Euroopa Komisjoni (EK) teatisel „Süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimine ja tootmine Euroopa Liidus suuremahulise hüdrofrakkimise teel“ ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) selle kohta koostatud arvamusel.
Meie ühiskond vajab energiat, mis on säästlik ja taskukohane ning millega varustamine on kindel ja usaldusväärne. Suur sõltuvus impordist ja ühest allikast on muu hulgas kiirendanud hindade tõusu ELis. Tehnoloogia areng on aga võimaldanud juurdepääsu ebatraditsioonilistele fossiilkütustele, mille ammutamine oli varem kas tehniliselt liiga keeruline või kulukas. Näiteks USAs annavad ebatraditsioonilise gaasi allikad praegu 60% omamaisest gaasitoodangust, millest kildagaasi tootmine kasvab kõige kiiremini. See omakorda kasvatab odavama USA söe eksporti, eelkõige ELi. Võimalikud maagaasivarud kildakihtides on tekitanud suuri lootusi ka mõnel pool Euroopas. Kildagaas võib asendada rohkem süsihappegaasi tekitavaid fossiilkütuseid, vähendada sõltuvust ELi-välistest energiatarnijatest ning luua töökohti. See omakorda võib tähendada suuremat majanduskasvu ja riigi tulusid. Seepärast tegelevad mõned liikmesriigid aktiivselt kildagaasi uuringutega. Sellel medalil on ka teine külg. Kardetakse, et suuremahuline hüdropurustamine, mida nimetatakse frakkimiseks, võib põhjustada murettekitavaid mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Suur osa elanikkonnast tunnetab, et kildagaasiga seotud tegevuste puhul ei ole piisavalt kohaldatud ettevaatusabinõusid ega konsulteeritud üldsusega. Mõned liikmesriigid on otsustanud hüdrofrakkimise keelata või kehtestada selle suhtes moratooriumi. Nüüd siis asus EK teemat käsitlema ja töötas välja raamistiku ebatraditsiooniliste süsivesinike ohutuks ja turvaliseks kaevandamiseks ELis.
Komisjoni eesmärgid
Euroopa Komisjoni eesmärgiks on:
– tagada, et neil liikmesriikidel, kes tahavad mitmekesistada energiavarustust ja parandada konkurentsiolukorda, oleks võimalik teha seda ohutult ja tõhusalt;
– tagada selgus ja prognoositavus nii turul osalevatele ettevõtjatele kui ka kodanikele, kaasa arvatud uurimisprojektide jaoks; ning
– võtta täiel määral arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kliima- ja keskkonnariskide ohjamist, sealhulgas vastavalt üldsuse ootustele ka tervise seisukohalt.
Võib öelda, et EK on asunud täiendama ELi õigustikku esitades (teatise ja soovitused) miinimumpõhimõtted süsivesinike uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise meetodil. Selle eesmärgiks on teha kõnealuste ressursside arendamine ohutuks ja turvaliseks ning soodustada võrdsete võimaluste loomist sellele tööstusharule. Praegu saadaolevate andmete kohaselt näib kildakihtidest maagaasi tootmine Euroopas teiste mittetraditsiooniliste fossiilkütustega võrreldes olevat kõige suurema potentsiaaliga. Tehnoloogiliselt kättesaadavad kildagaasi varud on hinnanguliselt 16 triljonit kuupmeetrit, mida on palju rohkem kui kinnisgaasi varusid (3 triljonit kuupmeetrit) või kivisöekihtides leiduva metaani varusid (2 triljonit kuupmeetrit). Uurimisprojektide edasi arenedes saadakse täiendavaid teadmisi kildakihtidest ja muudest ebatraditsioonilistest gaasi ja õli allikatest pärit majanduslikult tagasisaadavate ressursside kohta.
Kildagaasi tootmine võib anda suure impordisõltuvusega liikmesriikidele võimaluse mitmekesistada oma energiaallikaid ja parandada varustuskindlust. Kasuks tuleks isegi mõõdukas gaasihinna langus või hinnatõusu ärahoidmine. Kildagaasiga seotud tegevused võivad tuua otsest või kaudset kasu näiteks piirkondlike investeeringute kaudu taristusse, otseste ja kaudsete tööhõivevõimaluste kaudu ning maksudest, lõivudest ja litsentsitasudest tulenevate avaliku sektori tulude kaudu. Miinuspoolele jääb aga see, et kildagaasi ammutamine toob kaasa üldiselt suurema ökoloogilise jalajälje võrreldes traditsioonilise gaasiga. Puurkaevud peavad olema sügavamad, puurimine toimub peamiselt maismaal ja hõlmab palju suuremat maa-ala. Kuna kildagaasi puurkaevude tootlikkus on üldiselt madalam kui tavapäraste puurkaevude oma, on lisaks sellele vaja puurida rohkem kaeve. Mõned neist riskidest ja mõjudest võivad olla piiriülesed, näiteks vee- ja õhusaaste puhul.
Komisjon soovitab
Keskkonnariskid ja nendega kaasnevad terviseriskid on pannud inimesi muretsema, põhjustanud sealhulgas ka otsest vastuseisu kildagaasi projektidele. Seetõttu kutsub EK oma soovituses liikmesriike üles tagama eelkõige järgmist:
• tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine enne litsentside andmist süsivesinike uurimiseks ja/või tootmiseks, kui sellega eeldatavalt kaasnevad suuremahulise hüdrofrakkimise toimingud;
• tuleb teha tegevuskohast lähtuv riski kirjeldamine ja hindamine nii maa-aluse piirkonna kui ka maapealse pinna kohta;
• tuleb teha lähteolukorra aruanne (milles käsitletakse näiteks vee, õhu, seismilisuse olukorda), et luua võrdlusalus edasiseks järelevalveks või vahejuhtumite jaoks;
• tuleb üldsusele teada anda igas puurkaevus suuremahulisel hüdrofrakkimisel kasutatud vedeliku koostis ja reovee koostis, lähteolukorra andmed ja järelevalve tulemused;
• puurkaev peab olema nõuetekohaselt isoleeritud ümbritsevatest geoloogilistest kihtidest, eelkõige selleks, et vältida põhjavee saastamist;
• pihkumine (gaaside vabanemine atmosfääri) peab piirduma kõige erakorralisemate tööohutusjuhtudega, tõrvikpõletamine (gaaside kontrollitud põletamine) peab olema minimeeritud ja gaas tuleb koguda selle edasiseks kasutuseks (nt kohapeal või gaasijuhtmete kaudu).
Üldsuse kaasamise hõlbustamiseks asutab EK ebatraditsiooniliste süsivesinike kaevandamise Euroopa teaduse ja tehnoloogia võrgustiku, mis ühendab spetsialiste tööstusest, teadus- ja akadeemilistest ringkondadest ning kodanikuühiskonna esindajaid. Algatuse „Horisont 2020” tööprogrammis aastateks 2014–2015 on teatatud edasistest teadusuuringutest kildagaasi uurimise ja kasutamisega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja -riskidest aru saamiseks, nende ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Liikmesriike kutsutakse üles kohaldama soovituse põhimõtted kuue kuu jooksul ning alates 2015. aastast teavitama igal aastal EKd vastuvõetud meetmetest. Komisjon jälgib rakendamist ja koostab avaliku tulemustabeli liikmesriikides valitseva olukorra võrdlemiseks ning annab 18 kuu pärast hinnangu selle poliitika tõhususele. Lõpetuseks aga pealkirjas esitatud küsimus: kas see teema on ka meil asjakohane?
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs
